2-18-3406/6 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

3.Kostja vaidleb vastu elatise suurendamisele hagejate poolt taotletud määras. Kostja on nõus tasuma kummagi hageja kasuks elatist 150 eurot kuus. Kostja on töötu. Tema viimane töökoht oli * OÜ, kus kostja töötas novembrist 2017 kuni 2018 aasta märtsi alguseni. Ka enne töötamist oli kostja töötu ning sai * Vallavalitsusest toimetulekutoetust. Kokku on kostjal neli alaealist ülalpeetavat. Arvestades, et kostja peab kõiki oma lapsi võrdselt üleval pidama, oleks kostja kohustus maksta laste ülalpidamiseks 1 000 eurot kuus. Nimetatud kohustus ei ole jõukohane ka Läänemaa tingimustes väga head palka (1000 eurot kuus netos) saavate inimeste jaoks. Kui kostja töötas * OÜ-s oli tema sissetulek 607,47 eurot kuus netotasuna. Kohaldamisele kuuluvad PKS §102 lg 1 ja 2 sätted, sest kostjal ei ole isegi keskmise töötasu puhul võimalik tasuda elatist hagejate poolt nõutud määras kahjustamata oma teise kahe lapse ülalpidamist. Hagejatel on mastaabisäästust tulenevalt väiksemad vajadused kui elatise alammäär. Arvestades, et kumbki vanem peab panustama võrdselt, oleks kahe lapse puhul kokku nende ülalpidamiseks makstav summa 1000 eurot, mis on rohkem kui laste tegelikud vajadused. Kohtuotsuse põhjendused 4.Hageja 1 A G kasuks on kostjalt O G’lt välja mõistetud elatis 139,01 eurot kuus. Samas summas on kostjalt välja mõistetud elatis hageja 2 kasuks Pärnu Maakohtu 26.07.2011 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-10-66746. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 sätestab jõustunud otsuse muutmise korduvate kohustuste osas. Kohtu hinnangul on hagi esitatud TsMS § 459 alusel. Hagejad tuginevad asjaolule, et elatise alammäär on käesoleval ajal 250 eurot kuus. Seetõttu paluvad hagejad suurendada väljamõistetud elatist. 5.Hagiavalduses esitatud nõude aluseks on Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p 1, mis sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps ja PKS § 101 lg 1, mille järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär on Vabariigi Valitsuse 21.12.2017. a määruse nr 189 § 1 alusel 2018. aastal 500 eurot kuus, seega 1⁄2 sellest käesoleval aastal on 250 eurot. 6.Rahvastikuregistri andmete kohaselt on hageja A G sündinud *, tema isa on O G ja ema N G /tlk 12/. Hageja G G on sündinud *, tema isa on O G ja ema N G /tl 11/. Eeltooduga on tõendatud, et hagejad on alaealised lapsed, kes on õigustatud esitama kohtule hagi ülalpidamise nõudes kostja vastu. 7.Rahvastikuregistri andmetest nähtub, et kostjal on lisaks hagejatele veel kaks alaealist last. M O on sündinud * ja R G on sündinud * /tl 14/. Seega on kostjal kokku neli alaealist last, kelle ülalpidamist on kostja kohustatud tagama tulenevalt PKS §-st 97.

8.Pooled vaidlevad, kas kostja on kohustatud maksma elatis alammääras, mis käesoleval ajal on 250 eurot kuus või esinevad PKS § 102 lg 2 sätestatud alused. PKS § 102 lg 1 ja 2 sätestavad, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 9.Kostja on esitanud tõendi, mille kohaselt on ta töötuna ja tööotsijana arvel alates 07.03.2018.a. ning ta ei saa hetkel töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist. Kostja ei ole kohtule avaldanud, kas tööleping temaga lõpetati tema enda initsiatiivil või tööandja initsiatiivil. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid selles, et ta on töövõimeline ning tal on Ckategooria juhiluba. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on kostjal keskeriharidus. Seega ei ole takistusi, et kostja saaks teenida sissetulekuna vähemalt keskmist palka. Kostja poolt esitatud konto väljavõttest nähtub, et Töötukassa on teinud kostjale väljamakseid seoses koolitusega. Eeltoodu annab aluse seisukohaks, et kostja on osalenud Töötukassa poolt korraldatavatel koolitustel, et täiendada oma oskusi paremaks läbilöömiseks tööjõuturul. 10.TsMS § 231 lg 1 kohaselt ei ole vaja tõendada asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Statistikaameti andmetel oli (http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=PA5321) 2017. aastal Läänemaal keskmine brutokuupalk 1017 eurot ja netokuupalk 826 eurot. Kuna kostjal on keskeriharidus, lisaks C-kategooria juhiluba ning kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest tulenevalt võiks järeldada, et kostjal on takistusi vähemalt keskmise töötasu teenimiseks, siis ei arvesta kohus kostja väidetega, et tal puudub käesoleval ajal sissetulek. Kostja nelja alaealise lapse vanemana on kohustatud tagama oma lastele ülalpidamise. Seetõttu arvestab kohus kostjalt elatise väljamõistmisel, et kostja on suuteline teenima vähemalt keskmist netosissetulekut so 826 eurot kuus. Riigikohus lahendi 2-16-2343/41 punktis 13 märgib, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).