Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-15-3962 mis koosnevad hageja poolt tasutud riigilõivust summas 350 eurot ja hageja õigusabikuludest summas 120 eurot.

HAGEJA NÕUE

Hageja nõue põhineb hageja ja kostja vahel 29.11.2013.a. sõlmitud käenduslepingul, millega kostja käendas kliendikaardi lepingust tulenevaid OÜ XXX kohustusi hageja ees. Vastavalt käenduslepingu punktile 1.5. vastutab kostja solidaarselt põhivõlgniku poolt tähtaegselt ja nõuetekohaselt täitmata jäänud kohustuste eest, sh kohustuste rikkumisest tulenevate nõuete, intressi, viivise, leppetrahvi, võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest summas kuni 8 000 eurot. Käenduslepingu punkti 2.1. kohaselt võib hageja nõuda lepingu täitmist (s.t. võla tasumist) omal äranägemisel kas OÜ-lt XXX või kostjalt või mõlemalt ühiselt. XXXOÜ on saanud hagejalt kliendikaardi lepingus nimetatud kaupa – vedelkütust (diislit) ja teenuseid summas 3 996.86 eurot, kuid jätnud vastava summa hagejale tasumata. Kuivõrd XXXOÜ pidevalt viivitas arvete tasumisega on 3.04.2014 seisuga XXXOÜ viivisvõlgnevus hageja ees 154.04 eurot. Hageja palub mõistja kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 3 996.86 eurot ja viivise summas 154.04 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnista. Kostja selgitab, et vaidluse all oleva käenduslepingu sõlmimise eesmärgiks oli tagada XXXOÜ kohustused kahe käendaja, see on kostja ja XXX poolt. Kostja tahe ei olnud suunatud XXXOÜ kohustuste käendamisele kostja poolt ainuisikuliselt. Kuivõrd hageja poolt kohtule esitatud käenduslepingu digikonteinerist nähtub, et käendusleping on jäänud XXX poolt allkirjastamata, ei peegelda kõne all olev käendusleping poolte tahet, mis oli suunatud XXXOÜ kohustuste käendamisele kahe isiku poolt, s.o. kostja ja XXX poolt. Kuivõrd puudub käenduslepingu ühe lepinguosalise, s.o. XXX tahteavaldus ja kostja ei ole kunagi soovinud anda tahteavaldust käenduslepingu sõlmimiseks tingimusel, et kostja vastutab XXXOÜ kohustuste eest ainuisikuliselt, ei ole käenduslepingut selles märgitud tingimustel ka sõlmitud. Kuivõrd puudub kehtiv käendusleping, mis paneks kostjale kohustuse täita XXXOÜ kohustused tema eest, on esitatud nõue alusetu.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes

2-15-3962 kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus on tuvastanud ja käesolevas tsiviilasjas ei ole vaidlust järgnevate asjaolude üle: − Hageja ja OÜ XXX sõlmisid 29.11.2013.a. kliendikaardi lepingu vedelkütuse tankimiseks ja tankimisteenuste saamiseks. − Hageja ja kostja sõlmisid 29.11.2013.a. käenduslepingu, millega kostja käendas kliendikaardi lepingust tulenevaid OÜ XXX kohustusi hageja ees. − XXXOÜ-l on põhivõlgnevus hageja ees 3 996.86 eurot. Kuivõrd XXXOÜ pidevalt viivitas arvete tasumisega on 3.04.2014 seisuga XXXOÜ viivisvõlgnevus hageja ees 154.04 eurot. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõue põhineb hageja ja kostja vahel 29.11.2013.a. sõlmitud käenduslepingul, millega kostja käendas kliendikaardi lepingust tulenevaid OÜ XXX kohustusi hageja ees. Vastavalt käenduslepingu punktile 1.5. vastutab kostja solidaarselt põhivõlgniku poolt tähtaegselt ja nõuetekohaselt täitmata jäänud kohustuste eest, sh kohustuste rikkumisest tulenevate nõuete, intressi, viivise, leppetrahvi, võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest summas kuni 8 000 eurot. Käenduslepingu punkti 2.1. kohaselt võib hageja

2-15-3962 nõuda lepingu täitmist (s.t. võla tasumist) omal äranägemisel kas OÜ-lt XXX või kostjalt või mõlemalt ühiselt. XXXOÜ on saanud hagejalt kliendikaardi lepingus nimetatud kaupa – vedelkütust (diislit) ja teenuseid summas 3 996.86 eurot, kuid jätnud vastava summa hagejale tasumata. Kuivõrd XXXOÜ pidevalt viivitas arvete tasumisega on 3.04.2014 seisuga XXXOÜ viivisvõlgnevus hageja ees summas 154.04 eurot. Hageja palub mõistja kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 3 996.86 eurot ja viivise summas 154.04 eurot. Kostja hagi ei tunnista. Kostja selgitab, et vaidluse all oleva käenduslepingu sõlmimise eesmärgiks oli tagada XXXOÜ kohustused kahe käendaja, see on kostja ja XXX poolt. Kostja tahe ei olnud suunatud XXXOÜ kohustuste käendamisele kostja poolt ainuisikuliselt. Kuivõrd hageja poolt kohtule esitatud käenduslepingu digikonteinerist nähtub, et käendusleping on jäänud XXX poolt allkirjastamata, ei peegelda kõne all olev käendusleping poolte tahet, mis oli suunatud XXXOÜ kohustuste käendamisele kahe isiku poolt, s.o. kostja ja XXX poolt. Kuivõrd puudub käenduslepingu ühe lepinguosalise, s.o. XXX tahteavaldus ja kostja ei ole kunagi soovinud anda tahteavaldust käenduslepingu sõlmimiseks tingimusel, et kostja vastutab XXXOÜ kohustuste eest ainuisikuliselt, ei ole käenduslepingut selles märgitud tingimustel ka sõlmitud. Kuivõrd puudub kehtiv käendusleping, mis paneks kostjale kohustuse täita XXXOÜ kohustused tema eest, on esitatud nõue alusetu. Hageja esitas kostja vastuväitele vastuseks XXX poolt samuti digiallkirjastatud lepingu. Selgituseks märgib kohus, et käendajad ei allkirjastanud käenduslepingut mitte samasse digikonteinerisse vaid sama käenduslepingu eraldi digikonteinerites. Kohus edastas vastava kostjale seisukoha andmiseks, kuid kostja kohtule seisukohta ei esitanud. Seega on hageja veenvalt tõendanud, et käendusleping on ka XXX poolt digitaalselt allkirjastatud ja kostja ainuke vastuväide haginõudele kummutatud ning sisutuks muutunud. Ühtegi muud vastuväidet kostja hageja nõudele ei esitanud. Seega ei ole kohtu hinnangul kostja vastu vaielnud hageja esitatud nõude olemasolule. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et esitatud hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostja ei ole esitanud asjakohaseid põhjendatud vastuväiteid, mis lubaksid jätta hagi rahuldamata. Seejuures ei ole kostja vaidlustanud hageja põhinõude ega viivisenõude suurusi. Kohus leiab, et antud juhul on tõendanud, et kostja on jätnud täitmata oma lepingulise kohustuse hageja ees, millest tulenevalt on põhjendatud hageja poolt esitatud nõuded kostja vastu. Seega tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 3 996.86 eurot ja viivis summas 154.04 eurot. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis,

2-15-3962 kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt moodustuvad hageja menetluskulud hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust summas 350 eurot ja hageja õigusabikuludest summas 120 eurot. Hageja õigusabikulud summas 120 eurot tulenevad hagiavalduse koostamise toimingust ajakuluga 2 tundi, tunnitasuga 60 eurot/tund (ei sisalda käibemaksu). TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei nõua õigusabikulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Hageja kinnitab vastavalt TsMS § 176 lg 5, et kõik kulud on kantud seoses antud kohtumenetlusega. Hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivu väljamõistmine kostjalt on kohtu hinnangul igal juhul põhjendatud. Kohus leiab, et vaidlust ei ole ka asjaolus, et hageja on õigusabi kasutanud ja õigusabi kasutades kulu kandnud ning vastav kulu tuleb kostjal hagejale ka hüvitada, kuivõrd antud tsiviilasja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Küll aga hindab kohus sisuliselt nii õigusabi osutamisel arvestatud tunnitasu määra kui ka õigusabi osutamisele kulutatud aja põhjendatust ning vajalikkust.

2-15-3962 Kohus märgib, et Riigikohtu senises praktikas on õigusabikulude arvestamisel mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13. Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 60 eurot/tund (ei sisalda käibemaksu), mis on kohtu hinnangul nii hagi asjaolusid kui Riigikohtu seisukohti arvestades mõistlik tunnihind. Seejuures on tegemist tavapärasest aktsepteeritavast (120 eurot) kaks korda väiksema tunnihinnaga. Õigusabile kulunud ajaks on märgitud kaks tundi, mis on kulutatud hagiavalduse koostamisele. Kohus leiab, et eelnimetatud ajakulu on antud hagiavalduse koostamiseks mõistlik ja vajalik, mistõttu võib vastavat ajakulu arvestada täies ulatuses. Kuivõrd kohu hinnangul on nii õigusabi osutamisele kulutatud aeg kui ka tunnihind vajalikud ja mõistlikus suuruses, on põhjendatud arvestada hageja õigusabikulude suuruseks 120 eurot, mistõttu tuleb määrata kostja poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruseks 470 eurot (350 riigilõiv + 120 õigusabikulud). TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud, mistõttu tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /Digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.