Xxx avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks laste suhtes ja avaldajale ainuhooldusõiguse üleandmiseks laste viibimiskoha osas ning lastega suhtlemise korra määramiseks
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja Xxx(isikukood xxx, elukoht Xxx, e-post: xxx), lepinguline esindaja Kristiine Urb (e-post: [email protected]) Puudutatud isikud Xxx(isikukood xxx), Xxx(isikukood xxx) ja III Xxx(isikukood xxx), nende määratud korras esindaja vandeadvokaat Argo Küünemäe (e-post: [email protected]) Puudutatud isik Xxx(isikukood xxx, elukoht Xxx, e-post: xxx) Eestkosteasutus Saue vald (Saue Vallavalitsuse kaudu, epost: [email protected]), esindaja Pille Toomsalu 20. aprill 2018
esindajad
Vanemate ärakuulamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Xxxavaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks laste suhtes.
2.Lõpetada Xxxja Xxxühine isikuhooldusõigus laste xxx ja xxx suhtes osaliselt.
3.Anda Xxxüle ainuhooldusõigus Xxxja Xxxviibimiskoha määramise osas.
4.Xxxon kohtumääruse alusel alaealiste laste Xxxja Xxxesindusõigus resolutsiooni p-s 3 nimetatud küsimustes.
5.Rahuldada Xxx(edaspisi ka ema) avaldus Xxx(edaspidi ka isa) ja laste Xxx, Xxx ja Xxx(edaspidi ka lapsed) suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Määrata kindlaks alljärgnev lastega suhtlemise kord.
6.Lapsed viibivad isa juures igal teisel nädalavahetusel alates reedest kuni pühapäevani. Isa võtab lapsed vastavalt koolist või lasteaiast või viib ema lapsed
2-17-6454 hiljemalt 18.00-ks isa juurde. Ema võtab lapsed isa juurest pühapäeval kell 18.30. Kui lapsed viibivad nädalavahetusel isa juures, siis tegeleb nende õppetööga isa.
7.Isal on õigus kohtuda lastega iga nädala kolmapäeval. Kui lapsel on nimetatud päeval huvitegevuse tund, kindlustab isa lapse osavõtu nimetatud tunnist. Isa võtab lapsed vastavalt koolist või lasteaiast. Ema võtab lapsed isa juurest kell
8.Kui isa ja lapse kokkusaamine ei ole võimalik lapse või ema haiguse tõttu, tuleb see asendada kokkusaamisega mõnel järgmisel nädalavahetusel vanemate kokkuleppel. Kui ema ei saa ise laste eest hoolitseda, siis viibivad lapsed isaga, kui lapsed sellega ise nõus on.
9.Isal on õigus osaleda laste sünnipäeval. Ema on kohustatud isa teavitama lapse sünnipäeva toimumise kohast ja ajast.
10.Lapsed on koos isaga isa sünnipäeval ja koos emaga ema sünnipäeval.
11.Suvel on isal õigus võtta Xxxenda juurde kolmel korral viieks järjestikuseks päevaks, teatades emale ette vähemalt 14 päeva, mis ajal ta soovib lapsega olla. Suvel on isal õigus võtta Xxx ja Xxxenda juurde neljal korral kolmeks järjestikuseks päevaks, teatades emale ette vähemalt 14 päeva, mis ajal ta soovib lapsega olla. Ülejäänud ajal kehtib tavapärane suhtluskord.
12.Kui lastel on koolivaheaeg, mis ei ole suvevaheaeg, siis on isal õigus olla lastega kolmel järjestikusel päeval, teatades soovitavatest kuupäevadest emale ette vähemalt 14 päeva. Ülejäänud ajal kehtib tavapärane suhtluskord.
13.Vanematel tuleb lastega suhtlemisel arvestada järgmiste nõuetega: 13.1 lapsevanem, kelle juures lapsed viibivad, ei tohi takistada teist vanemat lastega telefoni teel suhtlemast; 13.2 lastega seotud sündmustest/probleemidest peab vanem teatama teisele vanemale telefoni teel esimesel võimalusel; 13.3 vanemal, kelle juures laps ei viibi, on õigus saada informatsiooni laste tervisliku seisundi kohta; 13.4 lapsevanemad peavad suhtuma teineteise seisukohtadesse laste huvidest lähtuvalt ning arvestama teineteise võrdseid õigusi ja kohustusi; 13.5 kumbki vanem ja tema sugulased (lähedased) ei tohi halvustada laste kuuldes (sh telefonikõned laste kuuldes) teist vanemat ega õõnestada teise vanema autoriteeti.
14.Vanematel on õigus alati leppida kokku teisiti, lähtudes eelkõige laste huvidest ja heaolust ning heast usust ja mõistlikkuse põhimõttes, arvestades teise vanema soove, võimalusi ning tekkinud asjaolusid nagu näiteks laste vanavanemate sünnipäevad.
15.Jätta menetluskulud kulusid kandnud menetlusosaliste endi kanda ning las te esindamise kulud riigi kanda. Määrus tuleb toimetada tegemiseks. Edasikaebamise kord
kätte
menetlusosalistele
ning
saata
rahvastikuregistri kande
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või
2-17-6454 riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Xxxesitas 24.04.2017 Harju Maakohtule avalduse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks laste suhtes ning avaldajale laste viibimiskoha määramise osas ainuhooldusõiguse üleandmiseks. Avaldaja taotles ka laste ja isa suhtluskorra kindlaksmääramist avalduses toodud viisil. Avalduse kohaselt on avaldaja ning Xxxabielust sündinud kolm last. Vanemate abielusuhted on lõppenud ning lapsed elavad koos emaga isast eraldi. Lapsed on harjunud ema elukohaga ning käivad isal külas. Vanemate vahel on erimeelsused laste elukoha osas. Hagejal on kindel sissetulek, perekonna poolne toetus ja korralik kodu. Kostjal puudub kindel töökoht ja stabiilne eluviis. Kostja on sellise töötamise vormi (ettevõtjaks olemise) endale ise valinud. Selline valik ei saa anda talle eeliseid võrreldes teise vanemaga. Kostja ei ole võimeline pakkuma lastele vajalikku rutiini. Lapsed tunnevad end turvaliselt ema elukohas. Avaldaja soovib, et määrataks kindlaks suhtluskord, mille kohaselt on isal õigus lastega kohtuda iga kuu paaritutel nädalavahetustel reedest peale kooli pühapäeval kella 15-ni ning igal kolmapäeval peale lasteaeda/kooli kuni kella 20.00-ni. Suhtluskord näeb ette ka erisused vanemate sünnipäevadel, vaheaegadel ning nõuded, mida vanemad peavad lapsega suhtlemisel arvestama. Avaldaja leiab, et isa pakutud suhtluskord ei ole laste huvides. Lastel peab olema üks kindel kodu. Sellest sõltub nende turvatunne ja stabiilsus. Kahes kodus elamisel ei saa sellist turvatunnet tekkida. Lapsed ei saa aru, miks nad peavad iga teatud aja tagant kolima. Avaldaja ei ole takistanud isa ja laste omavahelist suhtlemist. Vanem laps ei soovi ise isaga suhelda. Kui isa soovis tulla lapsi külastama hilisõhtul ning ette teatamata, siis ei andnud avaldaja selleks tõesti luba, kuna leidis, et laste uneaega ei ole mõistlik häirida.
2.Xxxei nõustunud 18.05.2017 seisukohas esitatud avaldusega. Ta kinnitas, et töötab, tegeleb väikeettevõtlusega juba üle kümne aasta. Seetõttu ei saa ta end Töötukassas arvele võtta. Ema on takistanud isa ja laste suhtlust. On juhtunud, et isa on läinud lapse helistamise peale ema elukohta, kuid ust talle ei avatud. Ema ei ole teavitanud isa lastega riigipiiri ületamisest, on salatsenud ning varjanud laste traumasid ning haigusi. Ta on sihikindlalt võõrutanud lapsi isast. Laste ema on laste juuresolekul halvustanud laste isa. Isa kodu, laste senine kodu on korralik ja lastesõbralik. Isal ja emal peab olema võimalus osaleda laste kasvatamises võrdsetel alustel. Laste ema on vaimselt ebastabiilne ning tema käitumine on meeltesegaduse hetkel ettearvamatu. Xxxleiab, et suhtluskorrana tuleb kõne alla ainult see, et lapsed elavad poole ajast oma sünnikodus ja poole ajast ema juures.
3.Kohus andis 31.03.2017 määrusega lastele riigi õigusabi. Laste esindaja toetas 29.08.2017 seisukohas avaldus ning leidis, et see tuleks rahuldada. Esindaja kohtus ema ja lastega nende elukohas, milleks on heas korras, puhas ja asjakohaselt sisustatud eramu. Xxx kinnitas, et ei ole isa juures ammu käinud. Talle ei meenunud, et on isaga koos midagi huvitavat teinud. Vist on niisama koos olnud. Xxxle meeldib jalgpall, aga isal ei ole aega temaga jalgpalli mängida,
2-17-6454 sest isa saeb kogu aeg laudu. Isaga sooviks Xxx veeta aega nädalavahetustel ja koolivaheajal. Igapäevaselt tahaks elada ema juures. Nooremad lapsed kinnitasid, et isa ja ema on mõlemad väga head ning nad tahavad isa juures käia. Laste ema kinnitas, et kui lapsed ööbivad isa juures, siis soovivad nad, et ka ema ööbiks seal. Laste isa ei ole lapsi kohaselt ülal pidanud. Suvel saaksid lapsed isa juures enam aega veeta, kuid isa ei ole seda soovinud. Avaldaja tegi Xxxettepaneku, et too võiks vanemat last hommikul kooli viia, kuid ettepanekut ei võetud vastu. Vanemal lapsel on telefon ja ta suhtleb isaga iseseisvalt. Nooremad lapsed suhtlevad ema telefoni abiga. Laste esindajal ei õnnestunud isaga telefoni teel sisulist kontakti saada ning vestlust ja kokkusaamist ei toimunud. Isa kirjalik seisukoht on lastega suhtlemise takistamise osas põhistamata ning konkreetsed faktid on välja toomata. Ka ei ole isa põhjendanud, miks on laste viibimine kummagi vanema juures nädalaste intervallidega laste vanust arvestades põhjendatud. Avaldusest ja laste isa seisukohast nähtub, et lapsevanemate vahel on pikemat aega vaidlus, kus on laste alaline viibimiskoht ja milline võiks olla laste kasvatus- ja suhtlemiskord olukorras, kus lapsevanemad elavad lahus. Sellises olukorras on otstarbekas, et kohus määraks laste alalise viibimiskoha otsustusõiguse ühele vanemale, et vältida asjatuid vaidlusi lapsevanemate vahel. Kuna avalda ja laste vahel on usalduslikud ja soojad suhted ning lastele on tagatud eakohane kasvukeskkond ema elukohas ning avaldajal on ka stabiilne töökoht ja sissetulek, mis tagavad lastele stabiilse majandusliku kindlustatuse, siis on laste huvides anda laste igakordse viibimiskoha otsustusõigus avaldajale. Avaldaja poolt pakutud laste kasvatamise- ja suhtluskord on mõistlik ja laste huvides. Arvestades, et alaealine Xxxtäidab igapäevaselt koolikohustust, siis ei ole laste isa poolt pakutud suhtluskord mõistlik ja otstarbekas. Avaldaja poolt pakutud suhtluskorda saab muuta ja täiustada, kuid seda eeldusel, et laste isa esitab konkreetseid ettepanekuid, võttes arvesse tema töögraafikut ja materiaalseid võimalusi.
4.Saue vald toetas 13.09.2017 seisukohas avaldust. Mõlemad vanemad on pöördunud enne lahku kolimist lastekaitse spetsialisti poole, leidmaks parimat moodust laste huvide tagamisel. Ema juures on suuremal poisil oma tuba, väiksemad lapsed magavad emaga ühes toas. Perega koos elab ka avaldaja ema. Perel on ka suur elutuba. Maja ümber on aed ja maja taga terrass. Elamistingimused on head ning lapsed on riides puhtalt, ilusalt ja eakohaselt. Kui avaldaja ei ole kodus, vaatab laste järele tema ema, laste vanaema. Lapsed külastavad isa üle nädala nädalavahetusel. Hanno kinnitas, et talle isa juures meeldib. Xxx rääkis, et käib isa juures emmega. Xxx ei osanud öelda, kumma majas ta elada tahaks. Avaldaja sõnul rääkis isa Xxxle telefoni teel ema äraoleku ajal ema sugulaste kohta halvasti. See võis mõjutada Xxx suhtumist isasse, kuna laps tahab olla solidaarne mõlema vanemaga. Lastekaitsetöötajal ei õnnestunud Xxxkontakti saada ega temaga kohtuda. Lastekaitse spetsialist veendus, et lastel on stabiilne ja turvaline kodu, neil on hea ja tugev side oma emaga. Haridusasutustest ei ole negatiivset teavet tulnud.
5.Vanemate ärakuulamisel 08.11.2017 kinnitas avaldaja, et toiminud on suhtluskord üle nädala nädalavahetustel. Ema viibib kahel ööl isa majas koos lastega, kuna Xxx ei soovi ilma emata ööseks jääda. Xxx ei ole tahtnud tulla. Ta on isaga muul moel suhelnud. Isa on lastele mingil määral ülalpidamist andnud. Ta on tasunud ühe kaksiku lasteaiaarve, s.o veidi enam kui 50 eurot kuus. Isa maksab ka laste toiduraha. Isa on keeldunud elatise tasumises kokku
2-17-6454 leppimast enne, kui asjad selged. Isapoolne toetus on ca 80 eurot kuus kolme lapse peale kokku. Xxxleidis, et avalduses on palju ebatäpsusi, avaldaja on esitanud kõige kohta valeandmeid. Ta ei saanud laste esindajaga sel hetkel rääkida ning eeldas, et viimane helistab ise tagasi. Ka ei oleks ta saanud ise helistada, kuna palju kõnesid tuli peale, lisaks kukkus telefon vette ning uues telefonis ei olnud enam esindaja numbrit. Ta ei tulnud selle peale, et uurida esindaja kontakte kohtust. Lastekaitsetöötajaga ei suhelnud ta seetõttu, et temaga esmakordne kohtumine oli šokk. Ta ei usu, et lastekaitse on võimeline andma objektiivset hinnangut. Mõlemal vanemal on võrdne kohustus osaleda laste kasvatamises. Isa ei ole alkohoolik ega narkomaan ning ta soovib osaleda laste kasvatamises. Isa jaoks on asi põhimõttes. Ta tahab, et laste aeg oleks jagatud vanemate vahel võrdsetel alustel. Laste asjade kokku pakkimine pole probleem kuna vanemad elavad üksteisele lähedal. Oma tööasju saab isa sättida vastavalt vajadusele. Tema teadmata kolisid lapsed kodust minema. Kui ema oli komandeeringus, ei lastud teda lastele ligi. Hanno võtab vahel salaja telefoni ning helistab isale ja ütleb, et lastel ei lubata isale helistada. Vaidlust ei ole ema pakutud suhtluskorra punktis 4.1. Ülejäänud ulatuses leiab isa, et üks vanem ei saa piirata teise vanema õiguseid. Menetluse ajal toimiv suhtluskord ei ole vanemate vahel kokku lepitud vaid see on ema poolt paika pandud. Isa on teinud Xxxle ettepanekuid enam suhelda ja koos erinevaid asju teha, kuid Xxx keeldus. Isa on mõelnud pöörduda lapsega spetsialisti poole, et saada aru, miks ta isaga palju suhelda ei taha. Xxxkinnitas, et E-kooli sissepääs on olemas, kuid ta ei ole seda sel õppeaastal kasutanud. Eelistab suhelda vanema poja klassijuhatajaga otse. Ka on parool muutunud ning sertifikaadid ei tööta. Vanema lapse õpetaja nimi hetkel ei meenunud, kuid õpetaja number oli telefonis olemas. Lastevanemate koosolekul ei ole käinud seetõttu, et avaldaja ei ole öelnud, millal need toimuvad. Laste perearsti nime Xxxteadis. Lastega käis viimati perearsti juures eelmisel aastal, sel aastal on väga kiire olnud. Ka seetõttu ei ole käinud, et seda on alati teinud laste ema ilma isale ütlemata. Ta ei ole keeldunud lastega arsti juurde minemast. Käis vaid ühel korral, kui vanem laps käeluu katki kukkus. Ei ole läinud ka lastele lasteaeda järgi seetõttu, et ei soovi neid traumeerida. Xxxtöötab ettevõtjana, ehitus ja siseviimistlus, projektipõhiselt ja Eesti piires. Sissetulek on miinimumpalk. Tasub osaliselt laste kulutusi. Laste ülalpidamiseks tasub ca 400 eurot. Tahab panustada lastesse otse, ilma et keegi teine otsustab. Saue esindaja leidis, et kui lapsed ise oleksid nõus ööbima isa juures ilma emata, siis võiksid nad seal olla ka pikemal ajaperioodil. Vägisi neid aga sinna viia ei saa.
6.Kohus kohustas vanemaid 08.11.2017 ärakuulamisel pöörduma perelepitaja poole. 20.09.2018 teate kohaselt lepitusmenetlus vanemate vahel tulemust ei andnud.
7.Saue valla 20.11.2017 seisukoha järgi on laste isa kasutuses kahekordne elumaja. Maja on keskmises korras ning isa kinnitusel algab kohe remont. Midagi laste jaoks häirivat silma ei hakanud. Kodus on 2 peamist tuba, kus lapsed isa külastades magavad ja mängivad. Lastel on lisaks mänguasjadele ka erinevad arvutid, et omavahel ei tekiks vaidlust. Xxxnentis, et lapsed
2-17-6454 veedavad liiga palju aega arvutites. Isa ja vanem poeg on saanud omavahel kokku nädala sees, koos on käidud erinevatel üritustel. Perelepitajaga ei olnud vanemad veel ühendust võtnud, takistanud on pakilised tööasjad, ta on viibinud seetõttu kodust eemal. Saue vald toetas ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist ning suhtlemiskorra kindlaksmääramist avalduses toodud viisil. Eestkosteasutus palus üle vaadata suhtluskord Xxxosas ja anda lapsele võimalus veeta isaga need nädalavahetused, kui väiksemad lapsed on emaga kodus. See soodustaks ka lapse ja isa ühist ajaveetmist ning suurendaks nende omavahelise läheduse tekkimist.
8.Kohus kuulas 13.04.2018 ära Xxx xxx kes kinnitas, et talle meeldib rohkem ema juures. Seal on kodune ja ilus. Kõige lähedasem on Xxx emaga ning mure korral saab ta pöörduda ema poole. Õppimisega aitab vajadusel ema. Xxx ei mäleta, et isa oleks õppimisega aidanud. Isa juures käis Xxx viimati ammu. Isaga koos ei ole ta midagi teinud, ta mängib isa juures õe ja vennaga. Õde ja vend on heal meelel isa juures, Xxx ei tahaks igal teisel nädalavahetusel isa juures käia, sest seda on liiga palju. Isa tuleb vahel kooli temaga suhtlema, peal tunde. Xxxle see ei meeldi ja ta eelistab suhelda telefoni teel. Ema ei ole isa kohta halvasti öelnud, kuid isa on ema kohta halvasti öelnud küll. Xxx arvab, et temasse puutuvaid olulisi asju võiks otsustada pigem ema üksinda. Reedest pühapäevani on liiga pikk aeg isa juures viibimiseks. Laupäevast pühapäevani oleks parem. Isa ostab talle liiga palju asju, mis tal on juba olemas. Xxx eelistaks isaga kalale minna.
9.13.04.2018 ärakuulamisel oli Xxxetteheiteid lepituse kvaliteedile. Tema maksis kolme korra eest, kuid kokkuleppele ei jõutud. Xxxei olnud nõus leppima kokku teistsuguses suhtluskorras kui nädal ühe ja nädal teise vanema juures. Xxxleidis, et tõele ei vasta, et ta viis haige lapse teadlikult külla. Laps jäi haigeks alles sugulase sünnipäevalt tagasiteel. Hügieeni eest hoolitseb isa korralikult Alkoholi ei ole ta pool aastat tarbinud. Xxxleidis, et kõigi teiste menetlusosaliste väited on kas kellegi ümberjutustus, ekslik ja/või tõendamata. Laste esindaja ja avaldaja valetavad. Isa juures on ka olemas raamatud ning isa on koos lastega raamatusse pilte kleepinud. Isa kannab stabiilselt kulutusi lastele ja suudab lapsi ülal pidada sel ajal, kui nad isa juures on. Ta on teinud lastele isiklikud pangakontod, andnud kaardid laste kätte ja arvab, et ema peab saama selliselt lastele kantud raha nende ülalpidamiseks kasutada. Sissetulek on jätkuvalt miinimumpalk. Ka toodab ta küttepuid, millest saab täiendavat tulu. Isa tasub stabiilselt oma osa vanemate ühisest laenust. Kui lapsed elaksid poole ajast tema juures, siis ta saaks korraldada nii, et ei pea sel ajal tööl käima. Xxxga terapeudi juurde ei ole isa veel läinud ning ta ei ole nõus avaldama terapeudi nime ega asutust, kus viimane töötab. Xxxt ahistab see, et kui isa helistab, siis ta peab panema telefoni valjuhääldi peale. E-kooli veel käinud ei ole, kuid on suhelnud lapse klassijuhatajaga. Otsekontakt on parem, kui e-koolis käimine. Kogu teave jõuab isani klassijuhataja kaudu. Vanemate meililistis ta ei ole, kuna pole aktiivne arvutikasutaja. Seni ei ole isal võimaldatud Xxxga õppida, kuna kooliasju ei ole kaasas. Suhtluskorra küsimuses leidis Xxx, et on nõus lapsed ära tooma pühapäeval kell 18.30. Isa saab ise lapsega õppida ja kooliasjad üle vaadata. Isa juures sätivad lapsed magama kella 21 ajal, siis vaatavad nad lastesaateid ja loevad raamatuid. Kohtumine igal kolmapäeval sobib Xxxile. Ta soovib ka, et kui ema on komandeeringus või haige, siis peaksid lapsed olema isa juures. Kui ema ei saa ise laste eest hoolitseda, siis ei tohi kolmandatel isikutel olla õigust takistada isa suhtlust lastega. Avalduses toodud suhtluskorra punktide 3 ja 4 vastu ei olnud Xxxmidagi, eeldusel et neid täidetakse.
2-17-6454 Avaldaja kinnitas, et lapsed on nüüd olnud nõus ööbima isa juures ilma emata. Suhtluskord üle nädala nädalavahetusel on toiminud. Ühe nädala kaupa isa juures viibimise takistuseks on see, et isa juures ei ole lastel tagatud režiim. Näiteks on lapsed üleval südaööni. Kui ema isa juures ei ööbi, siis ei saa ta ka jälgida, et lapsed õigel ajal magama lähevad. Isa ei oska ka piisaval määral pöörata tähelepanu laste terviseprobleemidele. Isa ei oska hoolitseda ka laste hügieeni eest, tüdrukul on pikad juuksed ning vaja on patse teha. Isal käivad külas ka sõbrad, kellega koos tarvitatakse alkoholi. Isa ei ole näidanud üles valmisolekut hoolitseda laste eest ühes kuus kaks nädalat. Vanematevaheline kommunikatsioon on raskendatud, kuid see toimib. See ei toimi üksmeeles. Avaldaja juures sätivad lapsed magama 20.30 ajal ning uinuvad ca 21.00-21.30. Pühapäeva õhtul on vanemal lapsel vaja ka õppida. Avaldaja oli nõus, et lapsed viibivad tema haiguse või komandeeringu ajal ema juures tingimusel, et lapsed ka ise sellega nõus on. Laste esindaja leidis, et vanemate kinnitusel on kommunikatsioon vaevaline. Laste isa poolt antud vastused annavad aluse arvata, et ta ei soovi avaldada oma sissetulekuid. Seetõttu jääb ebaselgeks ka tema majanduslik kindlustatus. Esindaja jääb oma seisukoha juurde ning leiab, et avaldus on põhjendatud ning viibimiskoha määramise õigus tuleb anda emale. Suhtluskord ühe nädala kaupa ei ole laste vanust ja vanemate omavahelist vaevalist kommunikatsiooni arvestades laste huvides. Saue vald jäi oma seisukoha juurde ning leidis, et ei toeta üks nädal ühe ja üks nädal teise vanema juures elamist.
10.Kohus määras isale tähtaja 27.04.2018 esitada viimase poole aasta kohta enda, füüsilisest isikust ettevõtja ning juriidilisest isikust ettevõtja konto väljavõte. Xxxväljavõtteid ei esitanud. Xxxesitas 04.05.2018 tõendi, millest nähtuvalt ei ole Xxxkuuluv äriühing HV Partnergrupp OÜ tasunud 2018. a I kvartalis tööjõumakse.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS
11.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avaldusega, Xxx, eestkosteasutuse ja lapse esindaja seisukohtadega, leiab, et Xxxavaldus tuleb rahuldada.
12.Perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki vanema õigusi ja kohustusi puudutatavates asjades esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise nõue
13.PKS § 116 lg 2 kohaselt vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. PKS § 124 lg 1 kohaselt isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. PKS § 137 lg 1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle.
2-17-6454
14.TsMS § 5521 lg 1 kohaselt kuulab kohus last puudutavas menetluses ära vähemalt 10aastase lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus kuulas ära kümneaastase Xxx Xxx. Xxx ja xxx on kuueaastased ning lähtudes nende vanusest ei pidanud kohus Xxx ja xxxärakuulamist vajalikuks.
15.Avaldaja on taotlenud vanemate ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist ja ainuhooldusõiguse üleandmist avaldajale laste viibimiskoha määramise osas. PKS § 137 lg 2 kohaselt ei rahuldata avaldust, kui vähemalt 14-aastane laps vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu või on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. Kohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad PKS § 137 lg-s 2 sätestatud ühise hooldusõiguse lõpetamist välistavad asjaolud.
16.PKS § 82 järgi tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused lapse põlvnemisest, mis on seaduses sätestatud korras kindlaks tehtud. Asjas on tuvastamist leidnud, et Xxx, Xxx ja Xxxon Xxxja Xxxühised lapsed (tl 12-14). Lapsevanematel on hetkel ühine hooldusõigus. Kui vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus, peavad nad PKS § 118 lg 1 järgi teostama lapse suhtes hooldusõigust ja täitma hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu.
17.Avalduse lahendamiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine ja ühele vanemale üleandmine on põhjendatud ning vastab laste huvidele. Ema on tuginenud sellele, et tema on olnud laste põhihooldaja. Alates vanemate lahkuminekust on lapsed elanud tema juures. Laste isaga ei ole võimalik laste elukoha küsimuses kokkuleppele jõuda. Ema juures on tagatud lastel stabiilne elukorraldus. Ema on suuteline lapsi majanduslikult ülal pidama, isa samal ajal ei ole suuteline lapsi kohaselt ülal pidama. Lapsed ise soovivad elada enam ema juures ning lastel on emaga lähedased suhted. Lapsed vajavad turvatunde jaoks ühte kindlat kodu. Ema kodu on selleks sobilik. Ema kodus aitab laste eest hoolitseda ka laste vanaema. Isa juures ei ole piisaval määral tagatud laste režiim ning hügieen. Ka ei ole teada, millistest vahenditest saab isa lapsi ülal pidada, kui nad on tema juures. Isa ei ole siiani üles näidanud suuremat huvi lastega suhtlemise vastu. Vanematevaheline kommunikatsioon ei ole hea ning puudub üksmeel. Isa on tuginenud vastuväidete esitamisel põhiliselt sellele, et vanematel peavad olema võrdsed võimalused laste eest hoolitseda. Ei saa olla, nii, et üks vanem otsustab asju teise eest. Ka isa kodus on kõik vajalikud asjad olemas ning see on ka laste lapsepõlvekodu. Isa on võimeline laste eest hoolitsema samal määral kui ema. Isal on sissetulek ja tal on oma arusaam sellest, kuidas peaks lapsi ülal pidama. Hoopis ema on ebastabiilne, on takistanud isa ja laste suhtlust ning lapsi isast sihikindlalt võõrutanud.
18.Lapsevanemate vahel puudub vaidlus selles, et omavaheline komminukatsioon on halb ning lastesse puutuvaid küsimusi üksmeeles lahendada ei õnnestu. Vaidlus puudub ka selles, et vanema lapse õppetööga on tegelenud peamiselt ema, vanematel on vaid erinev arusaam selle põhjustest. Esitatud tõenditest nähtuvalt on vanemate lahkuminekust alates teostanud avaldaja laste hooldusõigust enamasti üksi. Isa ja lapsed on suhelnud, kuid isa ei ole laste suhtes oluliste otsuste vastuvõtmises osalenud (või saanud osaleda- isa seisukohalt). Isa soovib laste elus aktiivselt osaleda, kuid ei ole saanud teostada reaalselt laste hooldusõigust
2-17-6454 samas mahus laste emaga. Samuti nähtub avaldusest, eestkosteasutuse esindaja seisukohtadest ning laste esindaja seisukohast, et lapsevanemad ei suuda rahulikult ja üksmeeles laste üle ühist hooldusõigust teostada, seda just laste viibimiskoha küsimuses. Selline olukord ei ole kohtu hinnangul laste huvides.
19.Riigikohus on 12. veebruari 2016. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15 (p 24) leidnud, et kui vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus, peavad nad PKS § 118 lg 1 järgi teostama lapse suhtes hooldusõigust ja täitma hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Kui vanemad asuvad eraldi elama, säilib vanemate ühine hooldusõigus, sh õigus määrata üksmeelselt lapse viibimiskoht ning leppida kokku, kumma vanema juures laps peamiselt elab ja kuidas saab laps teise vanemaga suhelda. Kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas, sh lapse tulevase elukoha küsimuses kokkuleppele, võib kohus PKS § 119 järgi vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale, piirates vajadusel tema otsustusõiguse teostamist või pannes talle lisakohustusi. Vanemate lahuselu korral võib aga otsustusõiguse üleandmise asemel olla osal juhtudel vajalik vaadata vanemate ühine hooldusõigus tervikuna üle ning muuta seda vastavalt sellele, milliseid õigusi kumbki vanem lahuselu korral lapse suhtes tegelikult teostab ja milliseid kohustusi täidab ning milline õiguste ja kohustuste jaotus tagab vanemate lahuselu korral lapse huvides parima lahenduse. Selleks saab kohus PKS § 137 lg 1 alusel vanema nõudel ühise hooldusõiguse lõpetada ja anda ühele vanemale ainuhooldusõiguse. Seejuures saab kohus lõpetada ühise hooldusõiguse ka üksnes lapse viibimiskoha määramise osas ning anda üksnes selles osas ühele vanemale ainuhooldusõiguse (vt Riigikohtu 7. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-11, p 19-21).
20.Vanemad kokkulepet sõlminud ei ole. Kohtu hinnangul on tõendatud, et ema ja isa vaheline puudulik suhtlus ning vaidlus laste viibimiskoha küsimuses ei võimalda ühist hooldusõigust teostada. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et kumbki vanem ei ole valmis teise vanemaga piisaval määral suhtlema ja arvestama selleks, et oleks võimalik ühise hooldusõiguse teostamine. Seega on kohtu hinnangul ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine laste viibimiskoha määramise osas põhjendatud.
21.Riigikohus on 12. veebruari 2016 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15 (p 29) välja toonud, et nii otsustusõiguse saamise (PKS § 119) kui ka ühise hooldusõiguse lõpetamise asja (PKS § 137 lg 1) algatab kohus üksnes avalduse alusel (TsMS § 476 lg 2), st tegemist ei ole kohtumenetlusega, mis võiks toimuda ka kohtu omal algatusel. Sellises avalduse alusel toimuvas kohtumenetluses määrab avaldaja menetluse eseme ning kohus saab lahendada asja üksnes avaldusest lähtudes. Sellest tulenevalt ei saa kohus jätta otsustusõigust või ühise hooldusõiguse lõpetamise korral ainuhooldusõigust vanemale, kes ei ole kohtule avaldust selle kohta esitanud. Kohtult on temale ainuhooldusõiguse andmist taotlenud ema. Järgmisena tuleb kohtul seega kindlaks teha, kas ema on asjaolusid arvesse võttes enam võimeline lapsi vaimselt ja majanduslikult kasvatama, samuti milline on kummagi vanema hingeline seotus lastega ja senine pühendumine laste eest hoolitsemisele ning lastele pakutavad (tulevased) elamistingimused (PKS § 137 lg 3).
22.PKS § 137 lg 3 alusel lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elutingimusi. Kohtu
2-17-6454 hinnangul on tõendatud menetluses esitatud seisukohtadega see, et vanemate lahuselu korral on laste suhtes tegelikult teostanud hooldusõigust ja täitnud kohustusi ema ning ema puhul on enam täidetud PKS § 137 lg-s 3 sätestatud eeldused. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest nähtuks, et ühe või teise vanema elutingimused oleks olulisel määral lastele sobivamad kui teise omad. Kohus on esiletoodud asjaolude põhjal veendunud, et lastel on mõlema vanemaga hea suhe. Kohus leiab, et tõendatud ei ole, et ema oleks takistanud isa ja laste suhtlust. Isa on tuginenud ka sellele, et ei ole saanud või pidanud kohaseks tegeleda laste terviseprobleemidega (külastada näiteks perearsti) ning osaleda suurel määral vanema lapse õppetöös. Kohtu hinnangul on sisutud väited, mille kohaselt ei ole isa saanud osaleda vanemate koosolekutel koolis seetõttu, et avaldaja ei teavitanud teda nende toimumise ajast. Kohus leiab, et lapse õppetööst huvituva lapsevanemana oleks Xxxpidanud ise vastavat teavet otsima (näiteks helistama klassijuhatajale, kellega isikliku kontakti ta olulise teabeallikana ära toob), mitte ootama, et teave talle ette kantakse. Ka ei ole kohtu hinnangul õige eeldada, et kogu vajalik teave on võimalik saada klassijuhatajalt. Igapäevaselt või –nädalaselt igale vanemale eraldi teabe jagamine ei pruugi olla õpetaja ettenähtud töökoormusega kooskõlas, seda enam, et teabe saamiseks on ette nähtud teistsugused, õpetajat jaoks vähem ajamahukad teabe edastamise moodused (näiteks e-kool, vanemate meililistid, kooli veebileht, koolis asuv teadetetahvel). Ka näitab kohtu hinnangul isa soovimatust laste nimel koostööd teha see, et enne esimest ärakuulamist ei olnud ei eestkosteasutusel ega laste määratud korras esindajal võimalik isaga sisulist kontakti saada või üldse ühendust võtta. Xxxoli teadlik tema suhtes toimuvast kohtumenetlusest. Seega oleks ta saanud küsida kohtult teavet, kes on tema lastele määratud esindaja ning viimasega ka ise kontakti võtta. See, et Xxxjättis selle võimaluse kasutamata, näitab kohtu hinnangul ühelt poolt puudulikku huvi lastega toimuva vastu, teisalt aga üpris vaenulikku suhtumist kõigi vastu, kelle kes antud konflikti lahendamisse on kaasatud. Kohtu hinnangul on igasugused etteheited laste esindaja osas alusetud. Xxxavalduste pinnalt jääb kohtule mulje, et ta peab praeguses olukorras (kus kohus peab otsustama tema laste hooldusõiguse ja suhtluskorra üle) süüdi olevaks ja vastutavaks kõiki teisi peale iseenda. Xxxon pea kõike suhtlusprobleemidega seonduvat põhjendanud oma töölülesannetega. See asjaolu annab kohtu hinnangul aluse kahelda selles, et ta on tulevikus enam valmis laste nimel piisaval määral teise vanemaga kommunikeeruma või lapse kooliga seonduva vastu enam huvi üles näitama. Esitatud asjaolud pinnalt on ema suuremal määral võimeline lapsi majanduslikult ülal pidama. Ema on seda vähemalt peale vanemate lahku kolimist suuremal määral ka teinud. Avaldaja kinnitas 08.11.2017 ärakuulamisel (tl 52), et Xxxon kolmele lapsele kokku tasunud elatist ca 80 eurot kuus. Arvestades elatise seadusjärgset miinimummäära (ühele lapsele 250 eurot) ning eeltoodud summa drastilist erinevust, tuleb teha järeldus, et isa oma lapsi kohaselt ülal pidanud ei ole. Xxxei ole esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks laste ülalpidamine avaldaja väidetust suuremas ulatuses. Kuivõrd Xxxoma majandusliku võimekuse kohta täiendavaid tõendeid esitanud ei ole, puudub kohtul alus arvata, et tema majanduslik võimekus tulevikus olulisel määral paraneb. Kohus märgib, et rõhutades vanemate võrdsetele kohustustele, ei ole isa pidanud vajalikuks võrdset vastutust laste ülalpidamise küsimuses. See, kui palju tegelikult lastele elatist tasutud on ning kui suure osa moodustab see vajalikust elatisest, ei ole aga käesoleva menetluse küsimus.
2-17-6454
Isa ei ole vaielnud vastu ema suutlikkusele laste eest hästi hoolitseda ning isa etteheited puudutavad põhiliselt isa ning laste vahelise suhtlemise takistatust.
23.Kohtu hinnangul tuleb eeltoodust järeldada, et ema on enam valmis laste eest hoolitsema ning on sellele ka varasemalt oluliselt suuremal määral pühendunud. Xxxon omapoolse hooldusõiguse teostamisega hästi hakkama saanud ja on otsustused teinud laste huvides. Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada ning anda vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamisel laste viibimiskoha määramise õigus emale. Selles küsimuses on Xxxlaste esindusõigus.
24.Kohus selgitab, et lapsevanematel säilib ühine hooldusõigus ülejäänud lapsi puudutavates küsimustes. Xxxl säilib ka õigus ja kohustus suhelda oma lastega. Samuti säilib Xxxl oma laste ülalpidamiskohustus.
25.Kohus selgitab vanematele, et PKS § 138 lg-s 1 on sätestatud, et kui hooldusõigus kuulub ühele vanemale kohtulahendi alusel, võib teine vanem taotleda hooldusõiguse üleandmist, kui kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud, või ühise hooldusõiguse taastamist. Suhtluskorra kindlaksmääramise nõue
26.PKS § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Sama sätte lg 2 1 kohaselt lepivad vanemate lahuselu korral vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus.
27.Kohtu ette toodud asjaolude kohaselt ei ole vanemate vahelised suhted head ning vanemad ei ole suutnud leppida kokku isa ja laste suhtlemise korda. Riigikohtu 9. novembri 2011. a määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-83-11, p-de 21 ja 22 järgi määrab kohus vanema ja lapse suhtlemist korraldades vanema suhtlemisõiguse ulatuse ning täpsustab, mil viisil peab vanema ja lapse suhtlemine PKS § 143 lõike 1 mõttes toimuma. K ohtu ülesandeks on vanema ja lapse suhtlemise korda reguleerides lõpetada vanemate vaidlused lastega suhtlemise korra, sh suhtlemise aegade üle, ning seetõttu peab vanema ja lapse suhtlemist reguleeriv kohtulahend olema suhtlemise aegade osas täpne.
28.Kohus leiab, et need suhtluskorra tingimused, milles vanemad omavahel ei vaidle, vastavad ühtlasi laste huvidele ning kohus ei pea otstarbekaks neid eraldi käsitleda. Kohus käsitleb määruses eraldi neid tingimusi, milles on praegusel hetkel vaidlus. Vaidlus on põhiliselt selles, kas lapsed peaksid elama vaheldumisi ühe nädala ema ja ühe nädala isa juures või kohtuma isaga iga nädala sees ühel õhtul ning igal teisel nädalavahetusel. Kohus lähtub suhtlemiskorra kindlaksmääramisel avaldusest, kohtuistungil lapsevanemate poolt avaldatust ja nende vahel kokku lepitust (tl 70-73), eestkosteasutuse ja laste esindaja seisukohtadest, Xxxpoolt ärakuulamisel avaldatust (tl 69) ning laste huvidest.
29.Xxxon leidnud, et tal on õigus suhelda lastega samal määral mis teisel vanemal ning seetõttu peaksid lapsed elama võrdse aja mõlema vanema juures. Xxxon kinnitanud, et suudab laste eest hoolitseda hästi ning tema juures on samuti lastele sobivad elutingimused. Xxxhinnangul on vajalik, et lastel oleks üks kodu, mis annaks võimaluse turvatunde
2-17-6454 tekkimisele ja säilimisele. Eestkosteasutus ja laste esindaja on toetanud ema avaldust ning leidnud, et suhtluskorra kindlaksmääramine laste isa soovitud viisil ei oleks laste huvidega kooskõlas. Xxxkinnitas ärakuulamisel, et soovib elada ema juures ning peab ka igal teisel nädalavahetusel isa külastamist antud hetkel liiga paljuks. Sotsiaalpsühholoog ja perenõustaja Saara Kinnunen on välja toonud (seminar “Tugi-isiku võimalused üksikvanemaga pere toetamiseks”, 2010), et lapse seisukohalt on tähtis, et vanemate vahel ei oleks riidu ja et vanemad ei oleks masendunud. Need asjad tunduvad lapse heaolu silmas pidades tähtsamad, kui see, kelle juures ta elab. Ka on Saara Kinnunen samas seminarimaterjalis välja toonud, et üsna sageli leitakse lahutusolukorras loomulik lahendus laste elukohale. Soomes elab umbes 12% lahku läinud perede lastest isaga, 83% emaga ja 5% vaheldumisi nädalate kaupa mõlema vanema juures. Laste elukoha üle otsustades peaks mõtlema järgmiste asjade peale. Kus säilitab laps kõige paremini tähtsaid inimsuhteid? Kumma vanema tööolukord annab paremad võimalused lapsega koos olla? Kummale vanemale on laps harjunud oma hirmudes, raskustes ja rõõmudes toetuma? Kuidas sujub kummaski kohas lapse põhihooldus – järelevalve, toit ja rõivaste hooldus? Kus on võimalik kergemini korraldada päevahoidu ja kooliskäimist? Kumma korter vastab paremini lapse vajadustele? Meilgi on teise põhjamaade eeskujul muutumas üldisemaks lapse elamine kordamööda nii isaga kui emaga. Siis saavad lapsed sama palju ühist argipäeva mõlema vanemaga. Siiski võtab lapse iganädalane siirdumine ühest kodust teise palju energiat. Ja seetõttu soovitavad spetsialistid seda harva. Mõnikord on selline kordamööda eri kodudes elamine vähem halb lahendus. Mõnikord on vanemad järeleandmatud ja tahavad, et lapsed elaksid just nende juures. Siis on kompromiss pidevast riiust ja vihapidamisest parem lahendus. Üldiselt on selline kordamööda elamine pärast riiakat lahutust osutunud siiski sama raskeks kui elu keerulises uuspereolukorras. Laste kordamööda elamine kummagi vanema juures eeldab vanematelt head koostöövõimet. Kodud peavad olema samaväärsed ja teineteise lähedal. Mõlemad vanemad peavad suutma lapse argipäeva eest hoolitseda ja nende kasvatuspõhimõtted peavad olema samasuunalised. Laste kordamööda elamine vanemate juures on halb lahendus olukordades, kus otsuse taustal on vanemate tahe ja mitte lapse vajadused. Nädal-nädal-elamisviis on halb ka olukordades, kus vanemate elukohad on teineteisest kaugel ja eriväärsed. Kui viha lahkumineku pärast takistab vanemate koostööd ja lahutuskriis on parajasti pooleli, ei taha koostöö elamisotsuse tegemisel sujuda. Kui vanematel on väga erinev eluviis ja kasvatamispõhimõtted, toob kordamööda kummagi vanema juures elamine lapsele rohkem probleeme kui kasu. Tundlikud, muudatusi raskesti taluvad ja muudatusest tressi sattuvad lapsed saavad kordamöödaelamisega halvasti hakkama. Kohus on eeltoodu pinnalt arvamusel, et käesoleval juhul ei ole kordamööda eri kodudes elamine laste huvides parem lahendus. Kohus on esitatud asjaolude pinnalt veendunud, et vanemad ei ole suutelised vajalikul määral koostööd tegema. Ka ei ole kohus esitatud asjaolude pinnalt veendunud, et isa on majanduslikult võimeline lapsi ülal pidama juhul, kui nad poole ajast isa juures elavad. Ka on kinnitanud oma soovi pigem ema juures elada vanim laps.
2-17-6454
30.Kohtu hinnangul on mõistlik määrata avalduses toodud suhtluskord ärakuulamisel läbi arutatud täpsustustega. Need tingimused said põhjalikult ja üksikasjalikult läbi räägitud ning neid täpsustati vastavalt lapse vajadustele ning vanemate võimalustele. Ka ei olnud muudes küsimustes sisulist vaidlust.
31.Xxxpidas vajalikuks märkida suhtluskorda ka, et kui ema ei saa ise laste eest hoolitseda, siis ei tohi kolmandatel isikutel olla õigust takistada tema suhtlust lastega. Avaldaja oli sellega nõus tingimusel, et isa juures viibimisega nõustuvad ka lapsed. Seetõttu pidas kohus vajalikuks määrata kindlaks, et kui ema ei saa ise laste eest hoolitseda, viibivad lapsed isaga, kui lapsed sellega ise nõus on. Kohus märgib, et lastel võib olla sellel ajal varasemalt planeeritud muu tegevus, mistõttu on vajalik ka nende enda nõusolek isa juures viibimiseks.
32.Kohus selgitab, et määratust erinev lastega suhtlemise kord on vanemate kokkuleppel ja lapse huve arvestades alati võimalik, kuid kokkulepetele mitte jõudmisel tuleb järgida kohtu poolt määratud korda. Menetluskulude jaotus
33.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuivõrd käesolev lahend on tehtud laste huvides ning menetluskulude laste kanda jätmine ei oleks õiglane, jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning laste esindamise kulud riigi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.