Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus kohustas kostjat 01.07.2015. a hagi menetlusse võtmise määruses vastama hagile 15 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist. Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale 02.07.2015. a. Kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, milleks oli 17.07.2015. a. Hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Tulenevalt TsMS § 162 ja § 173 lg 1, 4 ning hagi rahuldamist arvestades tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 kohaselt määras kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 1 kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses (462,88 eurot) väljamõistmine ei ole täies ulatuses põhjendatud ega vajalik. Toimiku materjalidest nähtub, et hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamise eest on hageja lepinguline esindaja esitanud arve summas 255,20 eurot (koos km-ga), kulunud aeg 2 h ja 25 min. Kohus leiab, et nimetatud kulu on vajalik ning põhjendatud. Teine arve on esitatud summas 207,68 eurot, mis sisaldab endas menetluskulude nimekirja koostamist, kompromissi koostamist ja vastaspoolele edastamist, sh suhtlemist kliendi ja vastaspoolega ning telefonikõnet vastaspoolele. Kohus leiab, et kostjalt ei saa välja mõista kulusid seoses menetluskulude nimekirja koostamisega (vt RK lahendit nr 3-2-1-77-14, p 12). Samuti leiab kohus, et kompromissi koostamine ei ole seotud antud kohtumenetlusega ning kohtule ei ole kompromissiprojekti ka esitatud. Suhtlemine kliendi ja vastaspoolega, sh telefonikõne vastaspoolele ei ole samuti selline töö, mis õigustaks selle eest eraldiseisvalt tasu väljamõistmist – kohtule ei ole põhjendatud, et tegemist oleks olnud keeruliste läbirääkimiste pidamise ega töömahuka telefonikõnega. Eeltoodu alusel leiab kohus, et põhjendatud ning vajalik kulu käesolevas tsiviilasjas on 255,20 eurot (hagiavalduse koostamine). TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marian Priks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.