Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

Asjaolud Tallinna linn esitas 02.06.2015 Harju Maakohtule avalduse XXX pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Pärandvara inventuuri viis läbi Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus. Vastavalt pärimisseaduse (PärS) § 18 lõikele 1 on esimese, teise ja kolmanda järjekorra pärijate ning abikaasa puudumisel pärijaks pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus. XXX(surnud 05.09.2012) viimane elukoht oli Tallinna linn. Vastavalt PärS § 125 lõikele 1 ei saa kohalik omavalitsusüksus seadusjärgse pärimise korral pärandist loobuda. Avaldaja on seisukohal, et pärandvarast ei jätku kõikide pärandvara hulka kuuluvate kohustuste täitmiseks. Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 2 kohaselt võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. Kohus käsitleb antud pankrotiavaldust kui võlgniku pankrotiavaldust. Avaldaja hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu PankrS §1 lg 2 sätestatu kohaselt. Võlgniku pankrotiavalduse esitamisel eeldatakse võlgniku püsivat maksejõuetust, seda vastavalt PankrS § 31 lg 4. Oma varaliste õiguste kaitseks taotleb avaldaja võlgniku pärandvara maksejõuetuse-pankroti väljakuulutamist juhindudes Pankrotiseaduse §1 lg1 ja §1 lg 2 ning § 9 lg 2. Kohtu seisukoht Vastavalt PankrS § 15 lg-le 1 nimetab kohus pärast pankrotiavalduse menetlusse võtmist ajutise halduri. Peeter Sepper on andnud nõusoleku enda määramiseks ajutiseks pankrotihalduriks, andnud kinnituse, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajast ja kohus peab võimalikuks teda määrata ajutiseks halduriks. 04.06.2015 nimetas kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande kohaselt pärandvara võlgnikul puudub, sissenõutavaks muutunud kohustusi on vähemalt 3824.64 euro ulatuses. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise ega tagasinõudmise võimalusi. Maksejõuetuse põhjuseks peab haldur muud asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Haldur palub menetlus lõpetada raugemisega, kui võlausaldaja või kolmas isik ei tasu kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratud summat 1800 eurot. Haldur palub määrata halduri tasuks 424 eurot ja kulutuste katteks 66.44 eurot, millest välja mõista riigi vahenditest 397€ (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine haldur palub tasu ja hüvitise välja maksta OÜ-le Bürooteenused ja Õigusabi, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Äriühingu OÜ Bürooteenused ja Õigusabi pangakonto on nr EE 462200221056801647 Swedbank AS. 30.06.2015 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur aruande juurde ning leidis, et pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks tuleks tasuda deposiit. Haldur palus pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) teha ettepanek deposiidi tasumiseks summas 1800 eurot. Avaldaja jäi pankrotiavalduse juurde ning nõustus ajutise halduri arvamusega. Kohus määras 30.06.2015 Harju Maakohtu määrusega pärandvara pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1800 eurot. Määrusest teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 30.06.2015. Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib võlgniku surma korral pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. Vastavalt PankrS § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.“ Kohtul puuduvad andmed kohtu deposiiti tasutava summa kohta. Võlgnikul vara praktiliselt puudub ning kohustusi on 3824.64 euro ulatuses. Haldur on tuvastanud, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, puuduvad reaalsed vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused, samuti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks peab kohus muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes vastavalt ajutise halduri aruandele. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suurust. PankrS § 23 lg 2 alusel on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmiseks kuluv aeg. Sama paragrahvi 3. lõike järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 5,3 tundi. Halduri tunnitasu määr on 80 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Haldur palub välja mõista töötasu ja vajalike kulude katteks 424 eurot ja kulutused 66.44 eurot. Kulutused seisnesid päringute tegemises ning vajalikes büroo-, transpordi- ja sidekuludes. Kohtu hinnangul on kulutused põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad väljamõistmisele. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Ajutine haldur palub määrata töötasuks 424 eurot ja kulutuste katteks 66.44 eurot. Samuti ajutine pankrotihaldur palub kulutuste hüvitise 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks) välja mõista OÜ-le Bürooteenused ja Õigusabi kasuks, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (äriühingu pangakonto nr EE 462200221056801647 Swedbank AS).

Kuivõrd vara puudub, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja kulutused summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks) välja riigi vahenditest.

Lukiina Vismann Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.