Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung menetlus
17.02.2015,
pärast
kohtuistungit
kirjalik
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
2.Välja mõista XXX(XXX, isikukood XXX) Swedbank Liising Aktsiaseltsi (registrikood 10434248) kasuks 7399,51 (seitse tuhat kolmsada üheksakümmend üheksa koma viiskümmend üks) eurot.
3.Välja mõista XXX(XXX, isikukood XXX) Swedbank Liising Aktsiaseltsi (registrikood 10434248) kasuks viivis 0,25% (null koma kakskümmend viis protsenti) päevas põhinõude 5201,01 (viis tuhat kakssada üks koma null üks) eurot tasumata osalt alates hagi esitamisest 15.06.2011. a (viieteistkümnendast juunist kahe tuhande üheteistkümnendal aastal) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 5201,01 eurot.
4.Jätta Swedbank Liising Aktsiaseltsi (registrikood 10434248) hagi XXX(XXX, isikukood XXX) vastu 789,60 (seitsesada kaheksakümmend üheksa koma kuuskümmend) euro tasumise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud XXX(XXX, isikukood XXX) kanda 90,36% (üheksakümne koma kolmekümne kuue protsendi) ulatuses ja Swedbank Liising Aktsiaseltsi (registrikood 10434248) kanda 9,64% (üheksa koma kuuekümne nelja protsendi) ulatuses. 1 (13)
6.Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.Swedbank Liising Aktsiaselts (hageja) esitas 15.06.2011 Harju Maakohtule hagiavalduse liisinguvõtja XXX OÜ (registrikood XXX äriregistrist kustutatud 07.06.2012) ja XXX(kostja) vastu (I kd, tl-d 1-8). Kohus võttis hagi 22.08.2011 määrusega menetlusse (I kd, tl-d 91-92). Kohus andis hagile vastamiseks tähtaja 30 päeva alates määruse kättesaamisest (I kd, tl 91). Kostja vastas hagile 23.09.2011 (I kd, tl-d 99-101). 07.06.2012 määrusega kohus lõpetas menetluse hageja hagis liisinguvõtja vastu ja jätkas menetlust hageja hagis kostja vastu. Kohtumenetluses on pooled esitanud kohtule korduvalt menetlusdokumente ning hageja on esitanud avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kohus on asja arutanud istungitel ja määranud ekspertiisi vaidluse esemeks olevatele sõidukitele hariliku väärtuse (kohaliku keskmise turuhinna) väljaselgitamiseks. 21.07.2015 koostatud ekspertiisakti nr 15-206 kohaselt oli vaidlusaluste sõiduautode turuväärtus järgnev. 2007. aasta Citroen Xsara Picasso 1,6, tehasetähisega XXX, registreerimismärgiga XXX turuväärtus 2010.a aprillis 110 000 krooni (koos käibemaksuga) ehk 7030 eurot (koos käibemaksuga). Ekspertiisiaktis on täpsustatud, et sõiduauto tehasetähisega XXX ja registreerimismärgiga XXX mark ning mudel on Citroen Xsara Picasso, mistõttu kohtutoimikus esinev nimetus Citroen C4 Picasso on ebatäpne. 2007. aasta Honda CRV 2,0, tehasetähisega XXX, registreerimismärgiga XXX turuväärtus 2010.a aprillis 252 000 krooni (koos käibemaksuga) ehk 16 106 eurot (koos käibemaksuga).
2.Hageja on esitanud järgmised asjaolud ja seisukohad ning vastuväited. 30.06.2009 sõlmisid hageja ja liisinguvõtja liisinglepingu nr XXX (leping 1), mille esemeks oli CITROEN C 4 PICASSO 1.6 XXX , ehitusaasta: 2007 (vara). Lepingust tulenevalt kohustus hageja andma vara lepingu perioodiks (15.06.2009 kuni 15.06.2014) liisinguvõtja valdusesse ja kasutusse ning lepingu 1 punkti
2.1.kohaselt kohustus liisinguvõtja tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule 15. kuupäeval. Intressimäär oli sätestatud Lepingu punktis 2.1 (7,472%). Liisinguvõtja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi jättes nõuetekohaselt tasumata lepingu, teenuste lisa ja kindlustusleppe alusel, tasumisele kuuluvad maksed. Liisinguvõtja poolt on hagejale tasumata esitatud arved ajavahemiku 04.09.2009 kuni 04.03.2010 eest kokku summas 3438,17 eurot. S.h osamakse, intress kokku summas 2651,43 eurot (arved nr 8555202931 osaliselt, 8557461000, 8557794667, 8560292224, 8562648782, 8563010458, 8565705907, 8568269013 ja 8570719593). Viivismaksete võlgnevus summas 786,74 eurot (arved nr 8210887701, 8210724877, 8210542240, 8210301957, 8210103838 ja 8209966947). 30.06.2009 sõlmisid hageja ja liisinguvõtja liisinglepingu nr XXX (leping 2), mille esemeks oli HONDA CRV 2.0 XXX, ehitusaasta: 2007 (vara). Lepingust tulenevalt kohustus hageja andma vara lepingu perioodiks (15.06.2009 kuni 15.06.2014) liisinguvõtja valdusesse ja kasutusse ning lepingu 1 punkti
2.1.kohaselt kohustus liisinguvõtja tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid (sh 2 (13)
intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule 15. kuupäeval. Intressimäär oli sätestatud lepingu punktis 2.1 (7,472%). Lepingu 2 punkti 6.1. kohaselt kohustus liisinguvõtja sõlmima vara vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu, mille kohaselt kohustus liisinguvõtja tasuma kindlustusmakseid ja muid kindlustusega seotud kulutusi täielikult. Liisinguvõtja kohustus tagama kindlustuslepingu ja katkematu kindlustuskaitse olemasolu ning nõuetekohase täitmise ning mitte lõpetama kindlustuslepingut liisinguandja nõusolekuta. 11.02.2010 sõlmis liisinguvõtja kohustusliku liikluskindlustuslepingu interneti kaudu perioodiga 11.02.2010 kuni 10.05.2010 kindlustusmaksega 1 571,00 krooni (100,41 eurot), mida kinnitab Iizi Kindlustusmaakleri AS arve nr 692668, mis on tasutud 04.03.2010 hageja poolt. Liisinguvõtja rikkus lepingust ja kindlustusleppest tulenevaid kohustusi jättes nõuetekohaselt tasumata lepingu ja kindlustusleppe alusel, tasumisele kuuluvad maksed. Liisinguvõtja poolt on hagejale tasumata esitatud arved ajavahemiku 04.09.2009 kuni 05.05.2010 eest kokku summas 5 855,22 eurot. S.h osamakse, intress kokku summas 4397,49 eurot (arved nr 8555235160 osaliselt, 8557492299, 8557794777, 8560322518, 8563040088, 8565734910, 8568297409, 8570747109, 8575267325 ja 8575613186). Viivismaksete võlgnevus summas 1357,32 eurot (arved nr 8209966950, 8210103841, 8210301960, 8210542253, 8210724880 ja 8210887714). Kindlustusmaksete võlgnevus summas 100,41 eurot (arve 692668). 08.12.2009 saatis hageja teatise liisinguvõtjale ja kostjale lepingu 1 ja 2 ülesütlemise kohta, milles informeeris võlgnevuse suurusest ja palus võlgnevus tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul pärast teatise kättesaamist. Samuti palus hageja kostjal võimalike kokkulepete sõlmimiseks viivitamatult hagejaga ühendust võtta. Kostja võlgnevust ei kustutanud ja hagejaga kokkulepete sõlmimiseks ühendust ei võtnud, mistõttu luges hageja tuginedes lepingu üldtingimuste punktile 7.1.3 lepingu 1 erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles öelduks. 05.04.2010 taastati vara 1 ja 2 valdus vara üleandmise-vastuvõtmise akti alusel ning varad tagastati tagastusteenuse pakkuja – XXXOÜ poolt Balti Realiseerimiskeskuse OÜ platsile aadressil Mustamäe tee 6B, Tallinn. Aktidest tuleneb, et vara 1 oli tagastamise hetkel puudustega. Esipampri liist mõrane, värvkattel kerged üldised kriimustused ja väiksed mõlgid, tagapamper vigastatud , tagaluugi käepideme korpus-liist katki, kütusetase miinimum. Vara 2 oli tagastamise hetkel puudustega. Värvkattel kerged üldised kriimustused, esiklaasil kivitäke katki, kütusetase miinimumil. Aktide koostamisel ei teostatud vara 1 ja 2 tehnilist ülevaatust. 05.04.2010 esitas OÜ XXX hagejale osutatud teenuse - varade tagastusteenus arved nr A 01834 ja A 01835 90230 kokku summas 5 000,00 krooni (käibemaksuta), mis on hageja poolt tasutud 12.04.2010. Peale vara valduse saamist andis hageja vara võõrandamiseks üle OÜ-le Balti Realiseerimiskeskus. 07.04.2010 koostati vara 1 müüki suunamise akt. 08.04.2010 koostati vara 2 müüki suunamise akt. 04.05.2010 sõlmiti Vara 2 müügiakt summas 242 000 Eesti krooni (käibemaksuga). 22.07.2010 sõlmiti vara 1 müügiakt summas 84 666,67 Eesti krooni, millele lisandub käibemaks. Varade võõrandamisest saadu ei katnud hageja lepingutest tulenevaid nõudeid liisinguvõtja vastu. Kahju koosneb hageja lepingutest tulenevast nõudest, millest on lahutatud vara realiseerimisest saadud summa (käibemaksuta). 18.09.2010 saatis hageja liisinguvõtjale ja kostjale kirja koos nõuete kalkulatsiooniga, milles informeeris liisinguvõtjat ja kostjat võlgnevuse suurusest ja palus võlgnevus tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul pärast teatise kättesaamist. Samuti palus hageja kostjal võimalike kokkulepete sõlmimiseks viivitamatult hagejaga ühendust võtta. Kostja võlgnevust ei kustutanud ja hagejaga kokkulepete sõlmimiseks ühendust ei võtnud. Liisinguvõtja ja kostja ei ole endale lepinguga võetud kohustusi täitnud, samuti ei ole teavitanud hagejat kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust. Sellest tulenevalt ei ole hageja hinnangul kohustuse rikkumine vabandatav. Hageja lepingust 1 tulenev nõue liisinguvõtja ja kostja vastu on 10 631,53 eurot , mis koosneb vara jääkmaksumusest summas 7033,58 eurot (käibemaksuta), debitoorsest võlgnevusest summas 2651,43 eurot , viivismaksete võlgnevusest 786,74 eurot ja vara tagastamisega seotud kulu kokku summas 159,78 eurot (käibemaksuta). Vara 1 realiseeriti hinnaga 5411,19 eurot (käibemaksuta), millest arvati maha müügihinna korrektuur 340,86 eurot. 10 631,53 – 5411,19 – 340,86 = 4879,48 eurot. Hageja lepingust 2 tulenev nõue liisinguvõtja ja kostja vastu on 17 956,05 eurot, mis koosneb vara jääkmaksumusest summas 11 941,05 eurot (käibemaksuta), debitoorsest võlgnevusest summas 4397,49 eurot, viivismaksete võlgnevusest 1357,32 eurot, kindlustusmaksete võlgnevus 100,41 eurot ja vara tagastamisega seotud kulu summas 159,78 eurot (käibemaksuta). Vara 2 realiseeriti hinnaga 12 888,85 eurot (käibemaksuta), millest arvati maha müügihinna korrektuur 1757,57 eurot. 17 956,05 – 12 888,85 – 1 757,57 = 3309,63 eurot. 30.06.2009 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu nr XXX, mille alusel võttis kostja endale 3 (13)
kohustuse tagada solidaarselt liisinguvõtjaga lepingust tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohane ja täielik täitmine solidaarselt summa 10 166,69 eurot ulatuses. 30.06.2009 sõlmisid Hageja ja kostja käenduslepingu nr XXX, mille alusel võttis kostja endale kohustuse tagada solidaarselt liisinguvõtjaga lepingust tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohane ja täielik täitmine solidaarselt summa 19 904,22 eurot ulatuses. Tulenevalt eeltoodust on kostjal kohustus hüvitada hagejale kokku 8 189,11 EUR (4879,48 + 3 309,63). Hageja on seisukohal, et 08.12.2009 saadetud ülesütlemisavaldus tuleb lugeda liisinguvõtjale kättetoimetatuks, mistõttu on liisingulepingud korrektselt üles öeldud. Hageja leiab, et liisinguvõtja ei ole informeerinud hagejat oma kontaktaadressi muutumisest. Samuti ei nähtunud asukoha muutust äriregistris. Hageja jääb oma seisukoha juurde, et liisinguesemete müügiprotsessis selgus liisinguesemete tegelik turuväärtus, mida kajastab liisinguesemete müügihind ning mida hageja on arvestanud nõude esitamisel vastavalt VÕS § 367 lg 3. Hageja hinnangul ei ole vaidlust selles, et kostja pärast XXXOÜ sekkumist lõpuks sõidukid füüsiliselt platsile toimetas, vaid selles, et liisinguvõtja rikkus lepingust tulenevat liisingueseme viivitamatu tagastamise kohustust pärast lepingu ülesütlemist, millega kaasnes õigus kaasata tagastmisprotsessi XXXOÜ. Hageja leiab, et ta on tõendanud liisinguesemete müügihinna võrdsust nende tagastamisaegse väärtusega. Kokkuvõttes leiab hageja, et nõue on põhjendatud ja nõude aluseks olevad asjaolud on tõendatud (sh hageja 20.03.2015 hagi nõude täpsustuse menetlusdokumendiga). Hageja arvates puudub alus hagi rahuldamata jätmiseks.
3.Kostja on esitanud järgmised asjaolud ja seisukohad ning vastuväited. Kostja palub jätta hagiavalduse rahuldamata. Hageja on antud juhul otsustanud liisinguesemed võõrandada ja müügi tulemusena saadu liisinguvõtja poolt liisinguandjale hüvitamisele kuuluvatest summadest maha arvestada. Kostja on seisukohal, et hageja on võõrandanud liisinguobjektid tuntavalt alla oma turuväärtuse (kõikumine üle 10%) ja müügid on toimunud liisinguvõtja ning kostja huve mittearvestavalt. Kostja on arvamusel, et liisinguandja ei ole õigustatud müüma esemeid mistahes hinnaga, et hilisemalt müügikahjumid liisinguvõtjalt või käendajalt sisse nõuda. Juhul, kui kohus tuvastab masina müügi liigodava hinna eest, muutub väiksemaks ka müügikahju ulatus, kostja on seisukohal, et kui masin oleks müüdud õige turuväärtusega või mõistliku hinnakõikumisega (ligikaudu 10%), siis oleksid saadud müügisummad katnud nõuded liisinguvõtja vastu ning küsimust liisinguvõtja ja käendaja täiendavast vastutusest ei tekiks. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole toimetanud põhivõlgnikule ega käendajatele kätte 08.12.2009.a. ülesütlemisavaldust, nimetatud avaldus on esitatud alles koos hagiavaldusega kohtusse. Lepingu 08.12.2009 ülesütlemisavaldust ei saa lugeda liisinguvõtjale kättetoimetatuks, mis omakorda tähendab, et hageja ei ole liisingulepinguid kehtivalt üles öelnud. Kostja juhib tähelepanu, et tegelikult puudub selgus hageja positsiooni kohta liisingulepingute lõpetamise osas. Kostja on seisukohal, et liisinguvõtjale ja talle endale ei ole kunagi edastatud eelnimetatud teatisi, hageja ei ole tõendanud, et sellised teatised oleks üldse saadetud ja kostjale või liisinguvõtjale üle antud. Pealegi on need teatised anonüümsed, nendel puuduvad konkreetse isiku allkiri, kes oleks selle teatise koostanud või edastanud. Teatisele ei saa kirjutada alla „varade realiseerimise osakond“. Dokumendil peab olema kuupäev ja allkiri, vastasel juhul ei saa paberit käsitleda dokumendina. Kostja palub kohtul ilma allkirjadeta 15.04.2010, 18.05.2010, 16.06.2010 ja 09.07.2010 teatised hagejale tagastada, kuna need ei vasta dokumendi nõuetele. Kostja on endiselt seisukohal, et hageja võõrandas sõidukid tuntavalt alla nende turuväärtuse ja lisaks lepingute ülesütlemisest mitteteavitamisele, ei ole hageja teavitanud kostjat müügiga seonduvast. Siit tulenevalt on täiesti arusaamatu hageja väide, et „kostjatel oli võimalus aktiivselt osaleda võõrandamisprotsessis ning pakkuda omalt poolt sõidukitele endale sobiva hinnaga ostja.“ Kostja on sellisest võimalusest ja õigusest ilma jäetud, saades sõidukite võõrandamisest teada alles peale seda, kui hageja esitas juba müügikahjude nõude. Hageja on jätnud kohustused täitmata, asja juures ei ole ühtegi tõendit kostja teavitamise kohta. Asja juurde on esitatud XXXOÜ arvamus sõidukite turuväärtuse kohta nende tagastamise ajaperioodil, hageja ei ole vastukaaluks mingeid tõendeid esitanud. Samuti on ebaõiged hageja argumendid sõiduki väärtuse ja selle tõendamiskoormise jagamise osas. Isegi kui lähtuda hageja teatistest sõidukite alghindade kohta, peab hageja antud asjas tõendama, et liisinguesemete tegelikud väärtused olid müüki panemisel ajal tegelikust väiksemad. Hageja selliseid tõendeid asja juurde esitanud ei ole. Sõidukite hindade osas soovib kostja veel viidata, et sõidukite väärtusi ei saa võtta asja juurde esitatud liisingulepingutest, sest nimetatud 4 (13)
lepingutes on fikseeritud lihtsalt liisingujääk varasematest liisingulepingutest. OÜ XXX on võtnud kokkuleppel hagejaga sõidukite liisingud üle varasemalt liisinguvõtjalt XXXOÜ, seda kinnitab lepingutes märgitu, mille kohaselt on hageja nii müüjaks, kui ka liisinguandjaks. Varasem liisinguvõtja XXXOÜ liisis masinad 2007. aastal, kusjuures Honda hind oli siis ca 390 000 krooni, Citröen ca 220 000 krooni. Need faktid on hagejale kindlasti teada. Hageja on endiselt seisukohal, et liisinguvõtja ei tagastanud sõidukeid vabatahtlikult. Selline seisukoht on arusaamatu, sest kostja viis ise sõidukid müügiplatsi juurde ja andis need seal üle. Sealjuures oli teise sõiduki roolis kostja tuttav XXX. Kostja on seisukohal, et liisingulepingu punkt 10.5. on tüüptingimus ja tühine. Selline liisingulepingu punkt viitab sellele, et liisingueseme võõrandamine võiks olla aktsepteeritud mistahes hinnaga. Sellist lepingupunkti ei saa arvestada, kuna see ei võta hagejale jääva liisingueseme väärtust hüvitusnõude arvestamisel üldse arvesse ning paneb liisingueseme võõrandamise hinnariski ainuüksi kostja kanda. Nimetatud tingimus on kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seega VÕS § 42 lg 1 järgi tühine. Kostja on seisukohal, et liisingulepingute kehtivuse tingimustes ei saa nõuet käendaja suhtes maksma panna, kuna käendaja vastane nõue, mis tuleneks liisingulepingu lõppemisest, ei ole muutunud sissenõutavaks. Kostja on arvamusel, et antud asjas ei kohaldu üldtingimuste punkt 7.2.1, kuna need kehtivad alates 01.01.2010, kuid liisingulepingud on sõlmitud varem. Samuti ei saa see punkt olla muutunud lepingu osaks, selles ei ole eraldi läbi räägitud ja see punkt on ebamõistlikult kahjustav. Selle punkti kohaselt võiks lugeda teate kättetoimetatuks ka ilma, et tahteavalduse adressaadil oleks olnud mõistlikku võimalust tahteavalduse sisuga tutvuda või et saadetis oleks faktiliselt kohale jõudnud, järelikult on see tingimus tüüptingimusena tühine. Kostja on seisukohal, et sõidukite turuväärtus tuleb kindlaks määrata 05.04.2010 seisuga. St sõidukite tagastamise aja seisuga. Eksperdile esitatavate küsimuste osas ei ole kostjal täiendusi ekspertiisitaotluses toodule, st. eksperdilt tuleb küsida sõidukite turuväärtuse kohta 05.04.2010 seisuga.
4.03.05.2012 toimus kohtuvaidluses avalik kohtuistung, milles avaldati järgmist. Kostja ei ole kätte saanud ühtegi ülesütlemise teadet hagejalt. Hagimaterjalidest ka seda ei nähtu. Hageja esindaja avaldas, et liisingulepingud on üles öeldud alates 19.03.2010. Ülesütlemine toimus selliselt, et hageja saatis teate kostjale käenduslepingus märgitud aadressile. See nähtub hagiavalduse lisast 12 (08.12.2009). Üks kiri on liisinguvõtjale, teine käendajale (kostja). Poolte vahel olid läbirääkimised selles osas, kuidas võlgnevused ära tasuda, et mitte lepinguid üles öelda, kuna kokkuleppele ei jõutud, lepingud lõpetati 19.03.2010. Hageja hinnangul peaks olemas olema elektronkirjavahetus selle kohta, et lepingud on üles öeldud 19.03.2010, aga seda ei ole hagiavaldusele lisatud. Kostja avaldas, et esimene ja viimane kõne lepingu ülesütlemisega seoses oli auto tagastamise firmalt. Kõnes paluti auto viia BRC platsile ehk siis liisinguandjale. Lepingu ülesütlemisest nendes kõnedes juttu ei olnud. Sõiduki tagastas kostja ise BRC platsi väravasse. 08.12.2009 võlgnevuseteadet kostja kätte ei ole saanud. Teade on informatiivne. Õiguslikku tähendust omab lepingu ülesütlemise teatise kättesaamine põhivõlgniku poolt. 08.12.2009 kirja ei ole liisinguvõtja kätte saanud. Negatiivset asjaolu on kostjal raske tõendada. Seda peab tegema hageja. Hageja märkis, et teade saadeti kostja enda poolt antud aadressile. Isik peab tagama teadete kättesaamise. Kostja esitas vastuväite vara tagastamisega seotud kulude osas. Kostja väidab, et viis auto tagasi BRC hoovi. Tagastamisega seotud kulud ei saa olla nii suured nagu hageja väidab. Debitoorsete võlgnevuste osas kostjal vastuväiteid ei ole. Vaidlus jääb müügi kahjusumma üle. Mis puutub hageja poolt näidatud teenusesse, seda teenust ei ole osutatud sellisel kujul. Vaidlusi ei ole jääkmaksumuse osas ega ka viivisemaksete võlgnevuse osas. Hageja esindaja: märkis, et lepingu 1 puhul hageja esialgne nõue sisaldab ka viivisevõlgnevust. Samuti ka leping 2 sisaldab viivisevõlgnevust. Kostja vaidles vastu hagi resolutsiooni punktis 2 viidatud viivistele. Hageja peaks oma viivisenõude üle vaatama. Hageja esindaja märkis, et liisingueseme turuväärtus selgub müügiprotsessi käigus. Hageja loeb sõidukite turuväärtuseks reaalse müügiväärtuse ja korrektuurhinna. Korrektuuri tegemine nähtub hagiavalduse lisas 18. Need on mõlema lepingu kohta koostatud õiendid. Liisinguesemete turuväärtus on nende ostuhind pluss korrektuur. Turuväärtust tõendab hageja hagiavalduse lisa 16 esitatud vara müügiaktiga ja nende dokumentidega, millel on fikseeritud sõidukitel esinenud puudused, mis vähendavad sõiduki turuväärtust (lisa 13 üleandmise akt). Samuti lisa 15. Korrektuur on tõendatud hagiavalduse lisaga 18. Tegemist on hageja enda poolt koostatud õiendiga, kus on märgitud, et tehtud 5 (13)
on müügihinna korrektuur. Kohus määras, et hageja esitab kohtule hagiavalduse lisad (2, 3, 4, 5, 9, 10, 13, 15, 16, 17, 18) ja täpsustatud nõude hiljemalt 28.05.2012.
5.17.02.2015 toimus kohtuvaidluses avalik kohtuistung, milles avaldati järgmist. Kohus palus täpsustada lepingute ülesütlemisega seonduvat. Hageja esindaja avaldas, et alates 19.03.2010 ütles hageja lepingu üles. Täiendavat tahteavaldust selleks ei ole tehtud. Detsembri 2009 tahteavalduse alusel öeldi leping üles, haldur andis kostjale aega, et juhul, kui kostja tasub ära, siis lepingut ei lõpetata. Teistsugust tahteavaldust vahepeal ei tehtud. Kuna kostjal oli varasemalt võlgnevused ja neid tasuti, siis liisinguandja arvas, et võib-olla ta tasub seekord ja lepingut üles ei öelnud. Leping öeldi üles detsembrikuu 2009 tahteavaldusega. Alternatiivselt öeldi leping üles kuupäeval, mis on toodud tahteavalduses. Paluti tasuda hiljemalt 28.12.2009. Kuna tasumist ei toimunud, tuleb ülesöelduks lugeda alates 29.12.2009. Kohus arutas istungil liisingueseme väärtusega seonduvat. Hageja esindaja märkis, et liisinguesemete väärtust on hageja tõendanud Auto24 väljavõttega. Need toetavad hinda, millega hageja sõiduki realiseeris. Hageja on juurde lisanud teatised hinna alandamise kohta. Auto 24 kajastavad 09.04-23.07.2010 Citröeni puhul väljavõtet. Honda puhul 09.04.201005.05.2010. Mõlemad autod tagastati 05.04.2010. Mõlemad väljavõtted kajastavad hinda müüki suunamise ja müügiperioodi seisuga. Kohus selgitas, et need tõendid ei pruugi tõendada liisinguesemete väärtust nende tagastamise hetke seisuga. Kohus selgitas hagejale võimalust taotleda ekspertiis liisinguesemete turuväärtuse kindlaksmääramiseks tagastamise hetke seisuga. Hageja esindaja avaldas, et hinna alandamise otsustab hinnakomitee. Periooditi hinda alandatakse, mis summaga hageja ei osanud öelda. Hagiavalduse lisas on märgitud müügihinna korrektuur. Õienditel on näha müügihinna korrektuur. Mõlema sõiduki puhul on õiendil viimane hinnaalandus, mis hageja tegi sõidukite müügil. Seda hinnaalandust kostjalt ei nõuta. Selle hinnaalanduse on hageja võtnud enda kanda. Citröeni puhul 5752,05 eurot ilma käibemaksuta. Honda puhul 14 646,42 eurot ilma käibemaksuta. Need on tagastamise hetkel turuväärtused. Hageja märkis, et võttis viimase müügihinna korrektuuri aluseks, sest sellest ei ole kostjat teavitatud. Eelnevatest hinnaalandamistest on kostjat teavitatud. Kohus selgitas, et kostja on sellele väitele vastu vaielnud. Kohus selgitas, et kohus loeb tõenäoliselt tühiseks tüüptingimused, mille kohaselt lähtutakse nõude suuruse kindlaksmääramisel liisingueseme müügihinnast. Kohus selgitas, et hageja peab täpsustama nõude aluseks olevaid asjaolusid debitoorse võlgnevuse osas. Hageja peaks esitama kohtule tabeli iga liisingumakse kohta eraldi: kui suur liisingumakse, kaskokindlustuse ja intressi võlgnevus. Iga liisingumakse ja sellega kaasneva kaskokindlustuse makse kohta tuleb välja tuua viivisearvestus – põhinõue, viivise arvestuse periood. Viivisearve ei sisalda viivisearvestuse aluseks olevaid asjaolusid. Kohus lahendas kostja taotlused tõendite kogumiseks. Kostja on taotlenud XXXi tunnistajana ülekuulamist. Kostja soovib tõendada, et sõidukid tagastati vabatahtlikult. Hageja esindaja ei vaidle vastu sellele, et XXX ja kostja tagastasid tagastusfirmale sõidukid ise. Kohus jättis kostja taotluse tunnistaja XXXi ülekuulamiseks rahuldamata, sest pooltel puudub vaidlus asjaolude üle, et XXX ja kostja tagastasid sõidukid tagastusfirmale ise. Kostja taotleb hinna alandamise kohta tehtud komisjoni otsuste ja liisingulepingute esitamist, millega pärast tagastamist anti sõidukid liisingusse, väljanõudmist. Kohtu hinnangul soovis kostja tõendada, et hageja avaldatud sõidukite turuväärtus ei ole selline, nagu hageja väidab. Hageja esindaja avaldas, et need autod anti liisingusse, mitte ei müüdud. Kohus ei pea koostama eraldi määrust, et hagejat dokumente esitama kohustada. Piisab protokollist. Kohus rahuldas taotluse ja kohustas hagejat esitama hageja komisjoni otsused, millega on sõidukite hinda alandatud ja samade sõidukite kohta liisingulepingud XXXOÜ vahel. Hageja esindaja märkis, et on nõus kirjaliku menetlusega. Kohus määras, et lahendab asja kirjalikus menetluses; pooltele taotluste ja tõendite esitamise tähtaeg on kuni 20.03.2015. Hageja peab selle aja jooksul ära esitama väljanõutud dokumendid, esitama nõude aluseks olevad asjaolud, millele kohus tähelepanu juhtis. Vastaspoole menetlusdokumendi ja tõendite kohta arvamuse avaldamise tähtpäev on 10.04.2015. Kohus võib ekspertiisitaotluse esitamisel tähtaegu muuta. II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
Asjaolud, mille üle pooled ei vaidle 6 (13)
6.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: Hageja ja liisinguvõtja XXX OÜ sõlmisid liisingulepingu nr XXX ja liisingulepingu nr XXX; XXX OÜ kasutusse anti liisingulepingu nr XXX alusel 2007. aasta sõiduauto Citroën Xsara Picasso 1,6, tehasetähisega VF7CHNFUC25987401, registreerimismärgiga 934MKG ja liisingulepingu nr XXX alusel 2007. aasta sõiduauto Honda CRV 2,0, tehasetähisega SHSRE58507U016568, registreerimismärgiga XXX (liisinguesemed); Hageja ja kostja sõlmisid käenduslepingud, millega kohustus kostja vastutama liisingulepingutest nr XXX ja nr XXX tulenevate nõuete täitmise eest; Hageja sai liisinguesemete valduse 05.04.2010 (II kd, tl-d 377-378, tl 383); Liisinguese Citroën Xsara Picasso 1,6, tehasetähisega VF7CHNFUC25987401, registreerimismärgiga 934MKG müüdi 22.07.2010 ja liisinguese Honda CRV 2,0, tehasetähisega SHSRE58507U016568, registreerimismärgiga XXX müüdi 04.05.2010. Vaidluse puudumise tõttu leiab kohus, et punktis 6 nimetatud asjaolusid ei ole vastavalt TsMS § 231 lg-le 4 vaja tõendada. Liisingulepingute ülesütlemise kehtivus
7.Hageja on 17.02.2015 kohtuistungil avaldanud, et lepingud on üles öeldud alates 29.12.2009 (II kd, tl 311). Hageja on kohtule edastanud alates 01.03.2009 kehtivad Swedbank Liising AS liisingulepingu üldtingimused (II kd, tl-d 333-337). Kostja on esitanud vastuväite, et liisingulepingut ei ole üles öeldud kehtivalt ning kostja taotleb kohtult Swedbank Liising AS liisingulepingu üldtingimuste punkti 7.2.1 tühisuse tuvastamist.
7.1.Alates 01.03.2009 kehtivad Swedbank Liising AS liisingulepingu üldtingimuste punkti 7.2.1 kohaselt: „Liisinguandja edastab teate liisingulepingu ülesütlemise kohta liisinguvõtjale posti või muu sidevahendi (nt e-posti, faksi vms) teel. Teade loetakse liisinguvõtja poolt kättesaaduks, kui teate väljasaatmisest liisinguandjale teada oleval liisinguvõtja või tema nimel teadet vastu võtma õigustatud isiku kontaktaadressil või -numbril on möödunud ajavahemik, mis on tavaliselt vajalik teate edastamiseks selle sidevahendi teel.“ Liisinguvõtja on liisingulepingud nr XXX ja nr XXX allkirjastanud. Nimetatud liisingulepingute punkti 11.3 kohaselt: „Pooled kinnitavad, et nad on liisingulepingu ja selle osadega tutvunud, need on läbi räägitud, nad on nendest aru saanud, need vastavad nende tegelikule tahtele ning nad on nõus liisingulepingut täitma. Liisinguvõtja kinnitab, et ta on tutvunud liisinguandja poolt 01.03.2009 kinnitatud liisingulepingu üldtingimustega ning on teadlik asjaolust, et need on kättesaadavad liisinguandja asukohas või liisinguandja kodulehel www.swedbank.ee“. Kohus loeb tuvastatuks, et liisinguvõtja on liisingulepingu ja selle osadega (sh üldtingimustega) tutvunud ning nendega nõustunud. Kohtu hinnangul ei ole liisingulepingu üldtingimuste punkt 7.2.1 vastuolus seadusega, mistõttu kohus ei tuvasta liisingulepingu üldtingimuste punkti 7.2.1 tühisust.
7.2.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 sätestab, et kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. TsÜS-i kommenteeritud väljaande autorid täpsustavad TsÜS § 70 osas järgmist. Kui saatja suudab tõendada, et ta vastava kirja või elektronkirja välja saatis, tuleb lugeda vastav teade sel ajal kättesaaduks, mil kiri või elektronkiri saaja posti või elektronposti hulka oleks pidanud saabuma (Tsiviilseadustiku üldosa seaduse kommenteeritud väljaanne, kirjastus Juura 2010, lk 232).
7.3.Hageja on välja toonud, et saatis tähitud kirjaga 08.12.2009 liisinguvõtja äriregistris ja sõlmitud liisingulepingutes toodud aadressile teatise liisingulepingute ülesütlemise kohta. Muuhulgas nähtub menetlusdokumentidest, et hageja saatis kostjale viimase poolt avaldatud aadressil tähitud kirjaga ja viitega käenduslepingutele teate liisingulepingute ülesütlemise kohta, kui võlgnevust 7 (13)
hiljemalt 28.12.2009 ei tasuta. Hageja poolt saadetud teatisest nähtub liisingulepingute nr XXX ja nr XXX kohustuste rikkumine kostja poolt (tekkinud võlgnevus) ning asjaolu, et hageja loeb lepingud üles öelduks alates 29.12.2009, kui võlgnevust hiljemalt 28.12.2009 ei likvideerita. Seejuures liisinguvõtja ega kostja pole esitanud asjaolusid ja mõjuvaid põhjuseid posti vastu võtmata jätmise kohta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ütles liisingulepingud kehtivalt üles alates 29.12.2009. Liisingulepingu nr XXX ja nr XXX tingimuste kehtivus
8.Kohtu hinnangul hageja sõiduautode (liisinguesemete) müügihinnast lähtuv nõue põhineb liisingulepingute tingimuste punktidel 10.5 ja 10.5.1. Liisingulepingu tingimuste punkt 10.5 on sõnastatud järgmiselt: „10.5 Liisingueseme võõrandamisest saadud rahasumma (ilma käibemaksuta) arvelt kustutatakse esmajärjekorras liisingulepingu ülesütlemise ja liisingueseme võõrandamisega kaasnenud dokumentaalselt tõendatud põhjendatud kulud, seejärel liisinguvõtja poolt liisingulepingu ülesütlemiseni tasumata osamaksed ja intress, seejärel kõik sellele järgnevate kalendrikuude eest tasumisele kuuluvad maksed, siis tasumata viivised ja leppetrahvid ning seejärel kannab liisinguandja järelejääva rahasumma liisinguvõtja kontole“. Liisingulepingu tingimuste punkt 10.5.1 on sõnastatud järgmiselt: „10.5.1 Kui liisingueseme võõrandamisest saadav rahasumma (ilma käibemaksuta) ei kata kõiki liisinguvõtja poolt liisinguandjale tasumisele kuuluvaid summasid, on liisinguvõtja kohustatud viivitamatult tasuma liisinguandjale puudu jääva osa.“ Kohus on seisukohal, et tegemist on tüüptingimustega. Kohus peab hindama kohaldatavate lepingute kehtivust, sealhulgas peab kohus hindama, kas tüüptingimused on kehtivad. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 367 lg 3 järgi tuleb liisinguandja VÕS § 367 lg-s 1 sätestatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle tagastamise hetkel, mitte selle hilisemat müügihinda. Vastupidine tüüptingimus on liisinguvõtjat ebamõistlikult kahjustav ja seega VÕS § 42 lg 1 järgi tühine). Üldtingimuste punktide 10.5 ja 10.5.1 järgi ei arvestata VÕS § 367 lg-s 1 sätestatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel liisinguesemete väärtust nende tagastamise hetkel. Lepingutingimustes ei sisaldu poolte kokkulepet selle kohta, et liisingueseme tagastamisaegse väärtuse asemel võib lähtuda liisingueseme müügihinnast, kui see ei erine oluliselt eseme turuhinnast ning liisinguandjal on kohustus teha kõik endast olenev, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus. Kohus leiab eeltoodule tuginedes, et liisingulepingu tingimuste punktid 10.5 ja 10.5.1 on tüüptingimustena tühised osas, mille kohaselt hageja nõude suurus sõltub sõiduautode (liisinguesemete) müügihinnast. Kohus lähtub liisinguesemete väärtusest asja tagastamise hetkel ja seda kohalikust keskmisest turuhinnast lähtuvalt. Pooled on andnud kohtumenetluses nõusoleku ekspertiisi läbiviimiseks, et kindlaks määrata sõidukite turuväärtus tagastamise hetkel 05.04.2010.
9.Kohus tuvastas eelnevalt hageja nõude aluseks oleva kokkuleppe tühisuse. Hagi aluseks olevatest asjaoludest nähtuvalt soovib hageja kostjalt liisingulepingu täitmatajätmisest ja ülesütlemisest tulenevate võlgnevuste väljamõistmist. Kohus on seisukohal, et kohus saab hageja esitatud asjaoludele seadust kohaldades hinnata, kas hagejal on kostja vastu nõue. Kohus on seisukohal, et hageja kogunõue koosneb järgmistest nõuetest: lepingu täitmise nõue enne lepingu ülesütlemist tekkinud kohustuste osas; liisinguandja kulude hüvitamise nõue (VÕS § 367 lg 1); liisinguandja lisakulude hüvitamise nõue (VÕS § 367 lg 4). Kohus tuvastab alljärgnevalt, kas ja millised nõuded on hagejal kostja vastu tulenevalt poolte võlasuhtest. Liisingulepingute nr XXX ja nr XXX täitmise nõue
8 (13)
10.Hageja märkis 20.03.2015 hagi nõude täpsustuse menetlusdokumendis, et liisinguvõtja jättis hagejale tähtaegselt tasumata liisingulepingust nr XXX arved summas 2651,43 eurot ja liisingulepingust nr XXX arved summas 4397,49 eurot. Seega hageja täpsustab nimetatud menetlusdokumendis, et nõuab kostjalt tähtaegselt tasumata arveid (lepingumakseid, s.o debitoorset võlgnevust) kogusummas 7048,92 eurot (2651,43+4397,49). Kostja on kohtumenetluses avaldanud, et debitoorse võlgnevuse osas tal vastuväiteid puuduvad (I kd, tl 144). Kostja vaidleb vastu viivisenõudele ja leiab, et esitatud viivisenõue on ebatäpne.
10.1.Hageja on nõude koosseisu täpsustanud 20.03.2015 menetlusdokumendis. Kohus on tuvastanud, et liisinguleping öeldi üles 29.12.2009. Kohtu hinnangul sisaldab hageja debitoorse võlgnevuse arvestus arveid pärast liisingulepingute ülesütlemist 29.12.2009, mis ei ole põhjendatud, sest puudub nõude lepinguline alus liisingulepingute lõppemise tõttu. Kohus arvestab debitoorset võlgnevust seisuga 29.12.2009. Seetõttu ei arvesta kohus liisingulepingust nr XXX tulenevat debitoorse võlgnevusena järgmistel arvetel märgitud liisingu-, intressi- ja viivisemakseid. Perioodi 16.12.2009 – 15.01.2010 eest arve nr 8565705907, mis jäi liisinguvõtjal tasumata summas 156,19 eurot (koosneb intressi maksest summas 53,61 eurot ja põhiosa maksest summas 102,58 eurot). Perioodi 16.01.2010 – 15.02.2010 eest arve nr 8568269013, mis jäi liisinguvõtjal tasumata summas 152,68 eurot (koosneb intressi maksest summas 49,46 eurot ja põhiosa maksest summas 103,22 eurot). Perioodi 16.02.2010 – 15.03.2010 eest arve nr 8570719593, mis jäi liisinguvõtjal tasumata summas 152,72 eurot (koosneb intressi maksest summas 48,86 eurot ja põhiosa maksest summas 103,86 eurot). Seega 29.12.2009 seisuga koosnes liisingulepingust nr XXX hageja tähtaegselt tasumata arvete (lepingumaksed, s.o debitoorne võlgnevuse) nõue liisinguvõtja vastu järgmistest nõuetest: liisingulepingu osamaksed (põhimaksed) 1641,77 eurot (hageja 20.03.2015 menetlusdokumendis märgitud 1951,43-309,66), intressid 164,61 eurot (hageja 20.03.2015 menetlusdokumendis märgitud 316,54-151,93) ja trahvid 383,46 eurot. Liisingulepingust nr XXX tulenev debitoorne võlgnevus kokku 2189,84 eurot (1641,77+164,61+383,46). Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et hagejal on kostja vastu liisingulepingust nr XXX tulenev debitoorse võlgnevuse 2189,84 eurot tasumise nõue. Hagejal puudub kostja vastu liisingulepingust nr XXX tulenev debitoorse võlgnevuse nõue summas 461,59 eurot (2651,43-2189,84).
10.2.Kohus ei arvesta liisingulepingust nr XXX tulenevat debitoorset võlgnevust pärast liisingulepingu ülesütlemist 29.12.2009 järgmistelt arvetelt. Perioodi 16.12.2009 – 15.01.2010 eest arve nr 8565734910, mis jäi liisinguvõtjal tasumata summas 322,61 eurot (koosneb intressi maksest summas 91,01 eurot, kaskokindlustuse maksest summas 57,44 eurot ja põhiosa maksest summas 174,16 eurot). Perioodi 16.01.2010 – 15.02.2010 eest arve nr 8568297409, mis jäi liisinguvõtjal tasumata summas 316,65 eurot (koosneb intressi maksest summas 83,97 eurot, kaskokindlustuse maksest summas 57,44 eurot ja põhiosa maksest summas 175,24 eurot). Perioodi 16.02.2010 – 15.03.2010 eest arve nr 8570747109, mis jäi liisinguvõtjal tasumata summas 316,72 eurot (koosneb intressi maksest summas 82,95 eurot, kaskokindlustuse maksest summas 57,44 eurot ja põhiosa maksest summas 176,33 eurot). Perioodi 16.04.2010 – 30.04.2010 eest arve nr 8575267325, mis jäi liisinguvõtjal tasumata summas 57,44 eurot (koosneb kaskokindlustuse maksest summas 57,44 eurot). Perioodi 16.04.2010 – 15.05.2010 eest arve nr 8575613186, mis jäi liisinguvõtjal tasumata summas 29,22 eurot (koosneb kaskokindlustuse maksest summas 29,22 eurot). Seega 29.12.2009 seisuga koosnes liisingulepingust nr XXX hageja tähtaegselt tasumata arvete (lepingumaksed, s.o debitoorne võlgnevuse) nõue liisinguvõtja vastu järgmistest nõuetest: liisingulepingu osamaksed (põhimaksed) 2826,04 eurot (hageja 20.03.2015 menetlusdokumendis märgitud 3351,77-525,73), intressid 279,48 eurot (hageja 20.03.2015 menetlusdokumendis märgitud 537,41-257,93), kaskokindlustusmaksed 57,6 eurot (hageja 20.03.2015 menetlusdokumendis märgitud 316,58258,98) ja trahvid 191,73 eurot. Liisingulepingust nr XXX tulenev debitoorne võlgnevus kokku 3354,85 eurot (2826,04+279,48+57,6+191,73). Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et hagejal on kostja vastu liisingulepingust nr XXX tulenev debitoorse võlgnevuse 3354,85 eurot tasumise nõue. Hagejal puudub kostja vastu liisingulepingust nr XXX tulenev debitoorse võlgnevuse nõue summas 1042,64 eurot (4397,49-3354,85). 9 (13)
10.3.Hageja on 15.06.2011 hagiavalduses märkinud, et lisaks debitoorsele võlgnevusele on kostjal liisingulepingust nr XXX tulenev kindlustusmaksete võlgnevus hageja ees summas 100,41 eurot. Hageja on hagiavaldusele lisanud kindlustuspoliisi ja arve summas 100,41 eurot (1571 Eesti krooni) perioodi 11.02.2010 – 10.05.2010 eest (I kd, tl 198-199). Hageja on avaldanud, et 11.02.2010 sõlmis kostja internetis liikluskindlustuslepingu perioodiga 11.02.2010 – 10.05.2010, mille alusel on väljastatud kostjale tasumiseks kindlustusmakse arve summas 100,41 eurot (I kd, tl 3, 199). Kohus leiab, et põhjendatud on hageja kindlustusmaksete nõue kostja vastu perioodi 11.02.2010 – 10.05.2010 eest summas 100,41 eurot. Kindlustusmaksete tasumise aluseks pärast liisingulepingu ülesütlemist on poolte kokkulepe. Kohtu hinnangul on hagiavalduses sellisele kokkuleppele viidatud. Hageja on avaldanud ja kostja pole vastu vaielnud, et 11.02.2010 sõlmis kostja liikluskindlustuslepingu perioodiga 11.02.2010 – 10.05.2010, mille alusel on väljastatud kostjale tasumiseks arve summas 100,41 eurot, kuid mis on jäetud kostja poolt tasumata ja tasutud hageja poolt (I kd, tl 3, 199). Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt kindlustusmaksete tasumist perioodi 11.02.2010 – 10.05.2010 eest summas 100,41 eurot. Kohus tuvastab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt liisingulepingust nr XXX perioodi 11.02.2010 – 10.05.2010 eest tasumisele kuuluvaid kindlustusmakseid summas 100,41 eurot.
10.4.Kostja on esitanud viivise nõude ebaselguse vastuväite. Kuivõrd nõue ei ole kohtule ebaselge, ei välista kostja vastuväide hageja viivisenõuet, mis on tekkinud kuni liisingulepingute ülesütlemiseni 29.12.2009.
10.4.1.Liisingulepingust nr XXX nähtuvalt on hageja ja liisinguvõtja kokku leppinud viivisemääras suurusega 0,250% päevas. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuks viivisekokkuleppe tühisus. Hageja ei ole arvestanud kuni lepingu ülesütlemiseni viivist põhinõudest suuremas ulatuses. Samuti ei ole hageja arvestanud intressilt viivist. Hageja on esitanud kohtule viivisearvestuse tabeli, millest nähtub järgnev. Viivisearve nr 8209966947 alusel kuulub tasumisele viivis 1124,28 Eesti krooni (s.o 71,85 eurot). Viivisearve nr 8210103838 alusel kuulub tasumisele viivis 2395,83 Eesti krooni (s.o 153,12 eurot). Viivisearve nr 8210301957 alusel kuulub tasumisele viivis 2197,97 Eesti krooni (s.o 140,48 eurot). Viivisearve nr 8210542240 alusel kuulub tasumisele viivis 2094,57 Eesti krooni (s.o 133,87 eurot), sest viivisearvelt nr 8210542240 on kohus lähtunud viivisearvestuse kuni 01.01.2010 asemel viivisearvestusega kuni lepingu ülesütlemiseni 29.12.2009. Kohus tuvastab, et hagejal on kostja vastu liisingulepingust nr XXX tulenev viivise nõue 499,32 eurot (71,85+153,12+140,48+133,87) kuni liisingulepingu nr XXX ülesütlemiseni 29.12.2009.
10.4.2.Liisingulepingust nr XXX nähtuvalt on hageja ja liisinguvõtja kokku leppinud viivisemääras suurusega 0,250% päevas. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuks viivisekokkuleppe tühisus. Hageja ei ole arvestanud kuni lepingu ülesütlemiseni viivist põhinõudest suuremas ulatuses. Samuti ei ole hageja arvestanud intressilt viivist. Hageja on esitanud kohtule viivisearvestuse tabeli, millest nähtub järgnev. Viivisearve nr 8209966950 alusel kuulub tasumisele viivis 2023,45 Eesti krooni (s.o 129,32 eurot). Viivisearve nr 8210103841 alusel kuulub tasumisele viivis 4067,47 Eesti krooni (s.o 259,96 eurot). Viivisearve nr 8210301960 alusel kuulub tasumisele viivis 3731,54 Eesti krooni (s.o 238,49 eurot). Viivisearve nr 8210542253 alusel kuulub tasumisele viivis 3517,09 Eesti krooni (s.o 224,78 eurot), sest viivisearvelt nr 8210542253 on kohus lähtunud viivisearvestuse kuni 01.01.2010 asemel viivisearvestusega kuni lepingu ülesütlemiseni 29.12.2009. Kohus tuvastab, et hagejal on kostja vastu liisingulepingust nr XXX tulenev viivise 852,55 eurot (129,32+259,96 +238,49 +224,78) tasumise nõue kuni liisingulepingu nr XXX ülesütlemiseni 29.12.2009.
10.5.Kohus on seisukohal, et kostja ei ole esitanud enne liisingulepingute ülesütlemist tekkinud nõuete osas vastuväiteid, mille sisuks on nõude lepingulise aluse puudumine, mittetekkimine või nõude lõppemine.
10.5.1.Kohus leiab, et hagejal oli liisingulepingu nr XXX ülesütlemise seisuga 29.12.2009 liisingulepingu alusel õigus nõuda kostjalt debitoorse võlgnevuse 2189,84 euro tasumist. 2189,84 euro tasumise nõudele lisandub hageja viivise nõue kostja vastu summas 499,32 eurot. Eeltoodust 10 (13)
tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt liisingulepingust nr XXX tulenevate raha tasumise kohustuste täitmiseks 2689,16 euro (2189,84+499,32) tasumist (VÕS § 101 lg 1 p 1; 108 lg 1).
10.5.2.Kohus leiab, et hagejal oli liisingulepingu nr XXX ülesütlemise seisuga 29.12.2009 liisingulepingu alusel õigus nõuda kostjalt debitoorse võlgnevuse 3354,85 euro tasumist. 3354,85 euro tasumise nõudele lisandub hageja kindlustusmakse nõue kostja vastu summas 100,41 eurot ja viivise nõue kostja vastu summas 852,55 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt liisingulepingust nr XXX tulenevate raha tasumise kohustuste täitmiseks 4307,81 euro (3354,85+100,41+852,55) tasumist (VÕS § 101 lg 1 p 1; 108 lg 1). Hagejal on õigus nõuda kostjalt liisingulepingutest nr XXX ja XXX tulenevate raha tasumise kohustuste täitmiseks kokku 6996,97 euro (2689,16+4307,81) tasumist.
10.6.Täiendavalt on hageja palunud kostjalt välja mõista viivis protsendina põhinõudest alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni liisinglepingutes sätestatud määras (0,25 % päevas). VÕS § 113 lg 6 kohaselt viivist ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Hageja põhinõue 6996,97 eurot sisaldab intressi nõuet summas 444,09 eurot (164,61+279,48) ja viivise nõuet 1351,87 eurot (499,32+852,55). Seega on hagejal võimalik nõuda kostjalt viivist protsendina põhinõude summalt 5201,01 eurot (6996,97444,09-1351,87). Kohtu hinnangul hagejal ei ole õigus nõuda viivist põhinõudest 5201,01 eurot suuremas ulatuses, sest hageja ei ole põhjendanud kahju tekkimist põhinõuet ületavas osas.
11.Alljärgnevalt kohus tuvastab ja võtab seisukoha ning lahendab teised hageja nimetatud nõuded kostja vastu. Liisinguandja kulude hüvitamise nõue
12.VÕS § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. VÕS § 367 lg 3 sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel.
13.Kohus on tuvastanud, et liisingulepingud öeldi üles 29.12.2009. Liisingulepingust nr XXX tulenev liisingumaksete summa (vara jääkmaksumus), mis jäi tasuda pärast 29.12.2009, oli nimetatud liisingulepingu 03.07.2009 maksegraafikust nähtuvalt koos käibemaksuga 8609,27 eurot (I kd, tl 161) ja seega ilma käibemaksuta 7295,99 eurot (liisingulepingu nr XXX sõlmimise ajal 30.06.2009 kehtis Eesti Vabariigis käibemaksumäär 18%). Liisingulepingust nr XXX tulenev liisingumaksete summa (vara jääkmaksumus), mis jäi tasuda pärast 29.12.2009, oli liisingulepingu maksegraafikust nähtuvalt koos käibemaksuga 14 616,13 eurot (I kd, tl 179 ja 181) ja seega ilma käibemaksuta 12 386,55 eurot (liisingulepingu nr XXX sõlmimise ajal 30.06.2009 kehtis Eesti Vabariigis käibemaksumäär 18%).
14.Hageja määras oma nõude suuruse kindlaks, võttes aluseks liisinguesemete ostuhinna, millega liisinguandja müüs liisinguesemed pärast selle tagastamist. Kohus tuvastas liisingulepingute tüüptingimuste punktide 10.5 ja 10.5.1 tühisuse osas, mille kohaselt hageja nõude suurus sõltub sõiduautode müügihinnast. Seetõttu kohus ei saa hageja nõude suuruse kindlaksmääramisel võtta 11 (13)
aluseks vara võõrandamise hinda. Kohus juhindub VÕS § 367 lg 3 kohaselt liisingueseme tagastamise hetke väärtusest.
15.Ekspertiisiaktiga on tuvastatud, et liisinguesemete väärtus selle hagejale tagastamise hetkel. Ekspertiisiakti kohaselt oli liisingulepingu nr XXX eseme väärtus hagejale tagastamise hetkel 110 000 krooni (koos käibemaksuga) ehk 7030 eurot (koos käibemaksuga). Seega liisingulepingu nr XXX eseme väärtus selle hagejale tagastamise hetkel ilma käibemaksuta oli 5858,33 eurot. Ekspertiisiakti kohaselt oli liisingulepingu nr XXX eseme väärtus hagejale tagastamise hetkel 252 000 krooni (koos käibemaksuga) ehk 16 106 eurot (koos käibemaksuga). Seega liisingulepingu nr XXX eseme väärtus selle hagejale tagastamise hetkel ilma käibemaksuta oli 13 421,67 eurot. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis annaksid alust pidada eksperdi väljaselgitatud hinda ebaõigeks. Kohus on seisukohal, et ekspertiisiaktiga on tõendatud liisinguesemete väärtus 5858,33 eurot ja 13 421,67 eurot (summad ei sisalda käibemaksu) nende hagejale tagastamise ajal.
16.Eeltoodust tulenevalt ei kata liisinguesemete väärtus 19 280 eurot (5858,33+13 421,67) hageja kulude 19 682,54 eurot (7295,99+12 386,55) hüvitamise nõuet täies ulatuses. Seetõttu on hagejal kostja vastu VÕS § 367 lg-s 1 nimetatud liisinguandja kulude hüvitamise nõue 402,54 eurot (varade jääkmaksumus 19 682,54 eurot lahutatud liisinguesemete väärtus hagejale tagastamise ajal 19 280 eurot). Liisinguandja lisakulude hüvitamise nõue
17.VÕS § 367 lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Käesoleval juhul ei nähtu kohtumenetluses esitatud dokumentidest, et ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud.
18.Hageja nõue kostja vastu sisaldab järgmiste lisakulude hüvitamist summas 319,56 eurot (159,78+159,78): liisingulepingu nr XXX eseme tagastamisega seotud kulu summas 159,78 eurot (summa ei sisalda käibemaksu) ja liisingulepingu nr XXX eseme tagastamisega seotud kulu summas 159,78 eurot (summa ei sisalda käibemaksu) (I kd, tl 5).
19.Hageja nõuab kostjalt liisingulepingute esemete tagastamisega seotud kulu 319,56 eurot hüvitamist. Kostja vaidleb vastu liisingulepingute esemete tagastamisega seotud kuludele. Seejuures hageja on kohtumenetluses avaldanud, et liisingulepingute esemed tagastas kostja ise (II kd, tl 311312). Kohus on seisukohal, et antud juhul on liisingulepingute esemete tagastamisega seotud kulu maksmist ettenägev kokkulepe tühine, sest annab ühele lepingupoolele võimaluse nõuda kulude hüvitamist vastavalt ühe poole poolt kehtestatud ulatuses, sõltumata toimingu tegemisega kaasnevatest tegelikest kuludest. Seetõttu on kohus seisukohal, et hagejal puudub kostja vastu liisingulepingute esemete tagastamisega seotud kulu 319,56 eurot tasumise nõue. Nõuete lahendamine
20.Kohus tuvastas eelnevalt, et hagejal on õigus nõuda kostjalt järgmistest kohustustest tulenevate nõuete täitmist: lepingutest tuleneva 6996,97 euro (liisingulepingu osamaksete, intresside, kindlustusmaksete, trahvide, viiviste) tasumise kohustuse täitmise nõue; liisinguandja kulude hüvitamise nõue 402,54 eurot; viivis protsendina põhinõude tasumata osalt 5201,01 eurot alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni liisinglepingutes sätestatud määras (0,25% päevas), kuid mitte suuremas ulatuses kui 5201,01 eurot. Kokku on hageja raha tasumise nõude suurus 7399,51 eurot (6996,97+402,54), millele lisandub hageja viivise nõue alates hagi esitamisest. 12 (13)
21.Kostja on kohtumenetluses avaldanud, et kui liisinguesemed oleksid müüdud õige turuväärtusega või mõistliku hinnakõikumisega (ligikaudu 10%), siis oleksid saadud müügisummad katnud nõuded liisinguvõtja vastu ning ei tekiks liisinguvõtja ja käendaja täiendavat vastutust (I kd, tl 100). Kohus on seisukohal, et kostja poolt menetluses avaldatust nähtub kostja positsioon, mille kohaselt katavad liisinguesemed ja nende väärtus kõik hageja nõuded, mistõttu tuleb jätta hagi tervikuna rahuldamata. Kohus on seisukohal, et kostja on esitanud oma kohustuse täitmisest keeldumise vastuväite. VÕS § 149 lg 3 sätestab, et käendaja võib keelduda võlausaldaja nõude rahuldamisest tähtaja jooksul, mil põhivõlgnik võib tema kohustuse aluseks oleva tehingu tühistada või lepingust taganeda. See õigus on käendajal ka siis, kui põhivõlgnik võib tema kohustuse aluseks olevast tehingust tuleneva nõude tasaarvestada.
22.Kohus on seisukohal, et kostjal ei ole õigus VÕS § 149 lg 3 alusel keelduda nõude rahuldamisest 7399,51 euro ulatuses), millele lisandub hageja viivise nõue alates hagi esitamisest. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt 7399,51 euro tasumist. Hageja nõudis kostjalt 8189,11 euro tasumist (I kd, tl 7). Kohus tuvastas kostja kohustuse tasuda hagejale 7399,51 eurot. Kohus jätab eeltoodut arvestades hageja nõude 789,60 euro tasumise nõude osas rahuldamata (8189,117399,51=789,60). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
23.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi 90,36% (7399,51 eurot) ulatuses ning jättis hagi 9,64% (789,60 eurot) ulatuses rahuldamata. Kohus jätab sellest tulenevalt menetluskulud 9,64% ulatuses hageja kanda ja 90,36% ulatuses kostja kanda.
24.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Kohus palus menetlusosalistel esitada kohtule menetluskulude nimekirjad hiljemalt 28.07.2015. Hageja esindaja edastas kohtule 28.07.2015 hageja menetluskulude nimekirja. Kostja esindaja kohtule kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud. Kohus palus kostjal esitada seisukoht hageja menetluskulude osas hiljemalt 07.08.2015. Pärast kostja seisukoha saamist on kohtul on vajalik põhjalikult analüüsida menetluskulude põhjendatust ja vajalikust, mistõttu ei ole võimalik menetluskulude osas teha põhjendatud lahendit kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 04.08.2015. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 13 (13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.