Hageja lepinguline esindaja Arina Liskmann-Getsu, kostja lepinguline esindaja Aleksandra Bolšakova
Juures viibis
Sekretär Triin Matteus
Resolutsioon
1.Rahuldada Xxxxhagi Xxxx vastu elatise väljamõistmiseks osaliselt.
2.Välja mõista Xxxxlt igakuine elatis Xxxxülalpidamiseks summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalgast, alates 07.07.2017 kuni Xxxxtäisealiseks saamiseni.
3.Välja mõista Xxxxlt tagasiulatuv elatis perioodil 06.07.2016-06.07.2017 Xxxxkasuks summas 1410 eurot. Menetluskulud
4.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord
5.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Xxxx ja Xxxx sündisid ühised lapsed Xxxxja Xxxx. Pooled olid abielus ja elasid koos, kuid kooselu ei toiminud ning nad otsustasid lõpetada suhted ja lahutada abielu. Abielu lõpetati 10.12.2015. Alates poolte lahkuminekust leppisid pooled omavahel kokku laste elamiskoha ja vastavalt sellele elab xxxx koos ema xxxx. 20.06.2017 sõlmisid pooled tsiviilasjas number 2-17-1093 kompromissi lapse suhtluskorra määramiseks. Vastavalt sellele ei ole vaidlust, et alaealine laps Xxxx elab xxxx koos. Laps on täielikult ema Xxxx ülalpidamisel. Xxxx on Xxxx seaduslik esindaja. Kostja Sergei Loginov ei ole oma alaealist last materiaalselt toetanud.
2.Vabatahtlikult ei nõustu kostja elatise maksmisega, mistõttu on hageja seaduslik esindaja sunnitud pöörduma kohtu poole vastavasisulise hagiavaldusega. Hageja on seisukohal, et arvestades lapse arenemist ning tema elutingimusi oleks vajalik tema ülalpidamiseks vähemalt 470 eurot kuus.
3.Hageja peab vajalikuks märkida, et ajavahemikul, mil paari ühine poeg elas isa juures, andis ema Xxxx poja kasvatamisse ja ülalpidamisse oma rahalise panuse. Siinjuures on oluline asjaolu, et kuna elatise osas poolte vahel eelpool mainitud ajavahemikul ei olnud jõustunud ühtegi kohtuotsust, oli mõlemal vanemal seadusest tulenev võrdne kohustus laste ülalpidamiseks. Hageja ei saa nõustuda, et laste ülalpidamiskohustust täideti võrdselt, kui ema juures elas tütar ja oli ainult tema ülalpidamisel, ning isa juures elavale pojale kandis ema lisaks elatisraha. Samal ajal pidi isa kandma ainult poole ühe lapse ülalpidamiskohustusest ja teise lapse ülalpidamiskohustust ei täitnud üldse.
4.Samuti ei saa hageja nõustuda kostja seisukohaga, et kuna kostja ei ole varem rikkunud oma kohustust anda hagejale ülalpidamist, siis puuduvad alused eeldada, et kostja ei täida ülalpidamiskohustust tulevikus. Hagejal puudub kindlus, et kostja täidaks ülalpidamiskohustust ka edaspidi, kuna kostja on oma vastuses selgesõnaliselt väljendanud, et ta on hetkel töötu ega oma igakuist sissetulekut. Samuti tütrele väljamaksmisele kuuluvad elatised ei olnud regulaarsed, mistõttu oli hageja sunnitud pöörduma kohtusse.
5.Tagasiulatuva elatise osas esitab Xxxx tõendina 01.07.2016 Xxxx saadetud e-kirja, milles tuletas Xxxx meelde, et ta on alimentide maksmisega hiljaks jäänud. Mainitud e-kirjas on Xxxx selgitanud alimentide maksmise korda ning suurust ning palunud Xxxx võlgnevus tasuda. xxxx ei saa ka väita, et ei ole seda e-kirja kätte saanud, kuna ta vastas 08.07.2017 xxxx tema kirjast tehtud copy/paste kirjaga. Ainuke erinevus kirjade vahel oli konto number ja allakirjutanu nimi. Seega on hageja tõendanud, et nõudis kostjalt juba varem elatise tasumist.
6.Hageja palub mõista kostjalt välja elatise alaealise lapse ülalpidamiseks igakuiselt summas 235 eurot, kuid mitte vähem, kui pool Eesti Vabariigis kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses. Mõista Xxxx välja tagasiulatuv elatis 12 kuu eest (06.07.2016-06.07.2017) alates hagiavalduse esitamisest kokku summas 2820 eurot. Kostja vastuväited
7.Kostja vaidleb esitatud nõudele vastu. Vastab tõele hagiavalduses toodu, et alates poolte lahkuminekust leppisid pooled omavahel kokku lapse elamiskoha ja vastavalt selle elab xxxx koos ema xxxx. Poolte teine ühine laps Xxxx elab alates vanemate lahkuminekust isaga ehk kostjaga. Seoses sellega kuni 30.06.2017 oli poolte ühine laps Xxxxainult kostja
ülalpidamisel ning selle ajani poolte ühine laps Xxxx oli tema ema ehk hageja seadusliku esindaja ülalpidamisel.
8.Just ülalpool toodud põhjuse tõttu kostja ei ole maksnud varem (ajavahemikus 06.07.201630.06.2017) igakuiselt elatist hageja seaduslikule esindajale hageja ülalpidamiseks, kuna iga vanema ülalpidamisel oli võrdselt üks poolte ühine laps. Seega vanemad ei olnud kohustatud üle kandma igakuiselt teine teisele elatist edasi-tagasi. Sellest tulenevalt kostja on seisukohal, et ei ole alust rahuldada tagasiulatuva elatise nõuet summas 2820 eurot.
9.Alates juulist 2017 hakkas kostja hageja emale elatist üle kandma seaduses ette nähtud ulatuses. Seega kostja täidab oma ülalpidamiskohustust lapse ees summas 235 eurot, mis on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär Perekonnaseaduse § 101 lg 1 järgi. Seetõttu ei vasta tõele hageja seadusliku esindaja väide, et kostja ei nõustu vabatahtlikult elatise tasumisega. Hageja ega tema seaduslik või lepinguline esindaja ei võtnud ühendust kostjaga enne kohtusse pöördumist, nad ei ole kostjaga mitte midagi arutanud.
10.Kostja on seisukohal, et kuna kostja ei ole varem rikkunud oma kohustust anda hagejale ülalpidamist, siis puuduvad alused eeldada, et kostja ei täida ülalpidamiskohustust tulevikus. Seetõttu puuduvad eeldused nõuda kostjalt elatist tulevikus sissenõutavaks muutuva ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Sel põhjusel on kostja seisukohal, et hageja nõue kostjalt välja mõista jooksev elatis hagi esitamise kuupäevast ei kuulu rahuldamisele.
11.Alternatiivselt, juhul, kui kohus ei nõustu kostja vastuväitega jooksva elatise väljamõistmise osas, siis on kostja nõus maksma hagejale elatist alates 01.08.2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni seaduses ette nähtud ulatuses. Seoses sellega, et poolte vahel puudub sisuline vaidlus jooksva elatise suuruse osas ning selles osas, et kostja on võimeline antud ulatuses kohustust täitma, kostja ei esita kohtule kõiki enda sissetulekuid ja varalist seisundit tõendavaid tõendeid menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes.
12.Kostja vaidleb vastu hageja väitele, et hageja on varasemalt kostjalt elatist nõudnud. Hageja seaduslik esindaja saatis 01.07.2016 e-kirja e-posti aadressile xxxx, mis on ettevõtte Osaühing Xxxxe-posti aadress. Hageja seaduslik esindaja ja kostja sõlmisid 04.02.2016 ühisvara jagamise lepingu, mille järgi hageja seaduslikule esindajale ehk lapse ema ainuomandisse jäi Osaühing Xxxx. Seega saatis hageja seaduslik esindaja 01.07.2016 e-kirja peaaegu pool aastat ainuüksi hageja emale kuuluva äriühingu e-posti aadressile. Kostjale ei ole arusaadav, kuidas sellise e-kirjaga on tõendatud, et antud teade oli kostjale kätte toimetatud ja temal oli võimalus sellega tutvuda.
13.Lähtudes eeltoodust kostja palub kohtul jätta hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja seadusliku esindaja kanda või alternatiivselt rahuldada hagiavaldus osaliselt ja jätta rahuldamata hageja nõue mõista Xxxx tagasiulatuvalt elatis 12 kuu eest (06.07.2016-06.07.2016) kokku summas 2820 eurot; välja mõista Xxxx igakuine elatis summas pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras Xxxx kasuks alates 01.08.2017 kuni Xxxx täisealiseks saamiseni (st kuni 21.05.2028), jätta menetluskulud hageja seadusliku esindaja või poolte endi kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega, menetluse kestel asjas esitatud seisukohtade ja tõenditega, kuulanud pooled ära kohtuistungil, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
15.Pooled ei vaidle asjaolu üle, et kostja on hageja isa. Samuti puudub poolte vahel vaidlus asjaolus, et hageja elab koos emaga. Hageja palub mõista kostjalt välja elatise seaduses sätestatud miinimummääras alates hagiavalduse esitamisest 07.07.2017. Samuti palub hageja tagasiulatuvalt kostjalt välja mõista elatise perioodil 06.07.2016 kuni 06.07.2017
summas 2820 eurot. Kostja vaidleb hagile vastu, kuna kostja on elatise tasumise kohustust osaliselt täitnud ning kostja osaleb hageja ülalpidamises. Alternatiivselt on kostja nõus tasuma hagejale elatist alates 2017. aasta augustist summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäärale.
16.Kohus leiab, et antud juhul kuuluvad kohaldamisele perekonnaseaduse (PKS) sätted. PKS § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 punkt 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Kuna kostja on hageja isa ja hageja on alaealine laps, on kostjal hageja ees PKS §-st 96 tulenev ülalpidamiskohustus.
17.PKS § 99 lg 1 alusel määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 alusel ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus 8.jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärk on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu 17.mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15).
18.PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena). Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-119-15 p-s 10 selgitanud, et PKS § 101 lg 1 järgi ei või elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse määruse nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 01.01.2018 kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 500 eurot. Seega igakuise elatise suurus on pool kuupalga alammäärast, s.o alates 2018. aastal 250 eurot ning 2017. aastal oli 235 eurot.
19.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-7-05 p-s 20 asunud seisukohale, et elatise suurus, mis on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-160-12 p-st 17 märkinud, et kuna PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 16). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Kohus leiab, et eeltoodud sätetest ja Riigikohtu lahenditest tuleneb, et kui hageja nõuab elatist seaduses sätestatud miinimumsummas, ei ole vaja selles ulatuses lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Seega, kuna hageja nõuab kostjalt elatist miinimummääras, ei ole käesoleval juhul vajadust tõendada ega analüüsida hageja vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi.
20.Hageja palub kostjalt välja mõista elatise alates 07.07.2017 seaduses sätestatud miinimummääras. Kuna kostja on vaidlustanud hageja nõude põhjendusel, et kostja tasub niigi hagejale elatist, analüüsib kohus, kas hageja taotlus on põhjendatud.
21.Kohus märgib, et Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-57-04 rõhutanud, et vanem jätab oma ülalpidamiskohustuse täitmata ka juhul, kui ta annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Kostja enda väidete kohaselt puudus kostjal enne 2017. aasta juulit kohustus hagejale elatise maksmiseks, kuna kostja juures elas hageja ema ja kostja teine ühine laps, keda kostja ülal pidas. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et kostjaga koos ning kostja ülalpidamisel oli veel üks laps, ei vabasta kostjat kohustustest osaleda ka hageja ülalpidamises ning tasuda hagejale elatist. Kohus leiab, et olukorras, kus kostja on varasemalt andnud hagejale põhjendamatult elatist ebapiisavalt, esineb alus tulevikku suunatud elatis kostjalt hageja kasuks välja mõista.
22.Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et kostjalt tuleb alates hagi esitamisest, s.o alates 07.07.2017 hageja kasuks elatis välja mõista summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalgast. Kostjal tuleb hagejale elatist tasuda kuni hageja täisealiseks saamiseni.
23.Hageja palub kostjalt täiendavalt välja mõista elatis summas 2820 eurot perioodil 06.07.2016-06.07.2017, kuna kostja jättis nimetatud perioodil hageja ülalpidamiskohustuse täitmata. Kohus märgib, et Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-35-16 ps 20 rõhutanud, et teatud juhtudel võib tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (vt Riigikohtu
4.detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel. Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13; 4. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu 4. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 14).
24.Kohus on 21.11.2017 e-kirjas (tlk 29) hagejale selgitanud, et olukorras, kus hageja soovib kostjalt tagasiulatuva elatise väljamõistmist, tuleb hagejal esitada tõendeid selle kohta, et hageja on hagiavalduse esitamisele eelnenud aasta jooksul kostjalt elatise tasumist nõudnud. Hageja on asunud seisukohale, et kostjalt elatise varasemalt tasumist tõendab hageja seadusliku esindaja 01.07.2016 e-kiri (tlk 32). Kohus leiab, et hageja väide ei ole põhjendatud. Nimelt ilmneb 01.07.2016 e-kirjast, et see on edastatud aadressile xxxx. Samas on kostja esitanud kohtule hageja seadusliku esindaja ja kostja vahel 04.02.2016 sõlmitud lepingu (tlk 37-39), mille punktidest 1.1.4 ja 2.1.4 ilmneb, et osaühing Xxxxjäi hageja seadusliku esindaja ainuomandisse. Seega on hageja seaduslik esindaja saatnud
01.07.2016 e-kirja sisuliselt iseendale, mitte kostjale. Hageja ei ole ka esitanud ühtegi tõendit, millest ilmneks, et kostja oleks kõnealuse e-kirja kätte saanud või sellele vastanud. Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et hageja ei ole käesolevas asjas tõendaud, et hageja oleks tagasiulatuva elatise osas varasemalt kostja poole pöördunud ning nõudnud selle tasumist.
25.Seega ei ole kohtu hinnangul hageja tagasiulatuva elatise nõue täies ulatuses põhjendatud, kuna hageja ei ole tõendanud, et ta oleks seda varasemalt nõudnud. Võttes arvesse Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-35-16 antud juhiseid, asub kohus seisukohale, et tagasiulatuv elatis tuleb kostjalt välja mõista 50% ulatuses hageja nõudest, s.o summas 1410 eurot. Kohus leiab, et selliselt võtab kohus arvesse kostja majanduslikke huvisid ega aseta kostjat ebamõistlikult raskesse olukorda, kuid samas arvestab ka hageja õigusega saada kostjalt ülalpidamist oma igapäevaste vajadustega seotud kulude kandmiseks. Kohus võtab kostja majandusliku olukorra hindamisel arvesse asjaolusid, et kostja ise on avaldanud, et talle kuulub nii kinnisvara kui ka äriühingute osakuid, kuid samas on kostja käesoleval ajal töötu. Kostjal on võimalik tagasiulatuva elatise nõue 50% ulatuses rahuldada mõne talle kuuluva kinnisasja või äriühingu osaku realiseerimise kaudu ilma, et kostja satuks ebaproportsionaalselt kahjustavasse majanduslikku olukorda vaatamata sellele, et kostja on töötu. Seega rahuldab kohus hageja tagasiulatuva elatise nõude summas 1410 eurot.
26.Tulenevalt TsMS § 122 lg-st 1 ja 129 lg-st 2 on hagihind 4935 eurot. Menetluskulud
27.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Võttes arvesse, et kohus rahuldab esitatud hagi osaliselt, peab kohus põhjendatuks ja õiglaseks jätta menetluskulud poolte endi kanda.