Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Karin Sonntak
Otsuse tegemise aeg ja koht
4. aprill 2018. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-18701
Tsiviilasi
XXX hagi XXX vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2 115 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: Erika Scholler (e-post [email protected]) Kostja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja: Irina Vassiljeva (e-post [email protected])
esindajad
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Jätta rahuldamata XXX hagi XXX vastu elatise väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagiavaldus Kohtule 14.12.2017. a esitatud hagiavalduse kohaselt said hageja seaduslik esindaja ja kostja tuttavaks 2000. aastal. Samal aastal tekkisid pooltel lähedased suhted ning nad alustasid ühist kooselu. Hageja seadusliku esindaja ja kostja kooselust sündis 2009. aastal XXX. 2014. aasta oktoobrikuus sai hageja seaduslik esindaja teada, et kostjal on suhted teise naisega ja samal aastal on neil sündinud teise naisega poeg. Alates sellest hetkest poolte vahelised suhted lõppesid pöördumatult. 2015. aasta juulis lõppes hageja seadusliku esindaja ja kostja kooselu. Hageja jäi alaliselt elama oma emaga, kes katab igakuiselt hageja ülalpidamiskulud ning tagab ka muud
jooksvad kulutused. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis miinimumsummas muutuva suurusena, arvestades elatise miinimummäära muutumist kuni hageja täisealiseks saamiseni. 26.03.2018. a esitatud avalduses palub hageja kostjalt välja mõista igakuine elatis 300 eurot kuus. Kostja vastus Kohtule 18.02.2018. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Kostja pole kunagi keeldunud hageja ülalpidamisest, kostja osaleb igakuiselt lapse kasvatamises ja harimises. Kostja teeb seda vabatahtlikult ja ei näe põhjust, miks peaks see olema sätestatud kohtu poolt. Hageja õpib EDU VALEM ERAKOOLIS. Kostja maksab igakuiselt hariduse saamise eest antud koolis. Antud koolis saab hageja lisaks tavaõppele ka vokaalseid ja male kursuseid. Ka 2016 aastal maksis haridusega seotud kulud kostja; 2017 aastal puhkasid kostja ja hageja Veneetsias, 2016 aastal olid Hispaanias, reisikulud olid samuti kaetud kostja poolt. Hageja tegeleb tennisega neli korda nädalas, tennise trennid maksab samuti kostja. Kostja ostab hagejale riideid, jalanõusid ja muud vajaliku. Kostja andis käiku avalduse lapsega suhtluskorra ja kohtumise määramiseks kuna hageja seaduslik esindaja hakkas kostja ja hageja kohtumisi takistama. Määratud päevadel hakkab laps samuti olema kostja ülalpidamisel. Sel ajal kui hageja seaduslik esindaja ei takistanud kostja ja hageja kohtumisi tegelesid kostja ja hageja plastiliini voolimisega, martsipani voolimisega, käisid teatris, kinos ja tegelesid kõikvõimalike tegevustega, mis lastele huvi pakuvad ja olid samuti makstud kostja poolt. Antud väljaminekud lapse ülalpidamiseks tõestavad, et see pole ühekordne tegevus vaid igakuine väljaminek, mida kostja kulutab oma lapse ülalpidamiseks igakuiselt ja mis kõige tähtsam vabatahtlikult, mistõttu ei ole põhjendatud kostjalt elatist kohtuotsusega välja mõista. Antud avaldus alandab kostjat kui isa. Kostja armastab oma last ja hageja pole kunagi millestki puudust tundnud. Enda poolt on kostja täiel määral osalenud hageja ülalpidamises. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Hageja on esitanud hagi elatise saamiseks miinimummääras alates hagi esitamisest. 26.03.2018. a esitas hageja avalduse hagieseme muutmiseks ja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis 300 eurot. Hageja seaduslik esindaja teab, et kostja tasub kooli eest, ostab lapsele riided ja maksab tennise eest, kuid hagejal on õigus elatisraha saamisele ja tema ei pea olema sõltuvuses ja alati mõtlema, kas isa maksab kooli eest või mitte (tl 47-49). 2(2)
Kostja on esitanud vastuväite hagi eseme muutmisele (tl 67). Kohus nõustub kostja vastuväitega. Kohus on 13.03.2018. a määruses andnud menetlusosalistele tähtaja kõikide dokumentide, sh menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Kohtu poolt määratud kümnepäevane tähtaega lõppes
09, p 15). Riiklike peretoetuste seaduse § 16 lg 4 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 50 eurot. Käesoleva juhul täidab kostja hageja ülalpidamiskohustust igakuiselt 671 euro ulatuses, hageja seaduslik esindaja 294 euro ulatuses. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1). Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Käesolevas menetluses on hageja esindaja väitnud, et kostja ei täida lapse ülalpidamiskohustust ning hageja seaduslik esindaja katab hageja igakuised ülalpidamiskulud ja jooksvad kulutused (tl 3 pöördel). TsMS § 328 lg 1 kohaselt menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja esindaja ei ole kohtule hagiavalduses tõeseid andmeid esitanud. Kohus selgitab pooltele, et elatusraha maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (TsMS § 459). Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kostja ei ole maakohtus menetluskulude nimekirja esitanud. Hageja seadusliku esindaja menetluskulude nimekirja järgi on hageja seaduslik esindaja kulutanud kohtumenetlusele 800 eurot (tl 80). Riigikohus on lahendis 2-16-135 leidnud, et vanemad ei peaks kohtumenetluses kulutama lepingulistele esindajatele märkimisväärseid summasid, mida nad saaksid kasutada oma laste ülalpidamiseks. Lisaks on Riigikohtu kolleegium märkinud, et vanemad käituksid ausalt ja mõistlikult, kui teataksid teineteisele (ja pooleliolevas menetluses ka kohtule) asjaoludest, mis võimaldaksid neil ülalpidamise andmise kohustust täita senisest suuremal määral. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
4(2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.