Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-15-5012 Pärnu Maakohus võttis 06.04.2015.a hagiavalduse menetlusse. Kohtul ei õnnestunud kostjale hagimaterjale ja menetlusse võtmise määrust kättetoimetada ning 13.07.2015.a kohustas kohus hagejat esitama kohtule hagejale teadaolevad kostja kontaktandmed. Hageja teatas 22.07.2015.a vastuses, et tal puuduvad kostja elu- või viibimiskoha või muude kontaktandmete kohta kohtule teadaolevatest andmetest erinevad andmed. Avaldus Koos vastusega esitas hageja 22.07.2015.a hagi tagasivõtmise avalduse, mille kohaselt 21.07.2015.a on kostja võtnud esitatud nõude täies mahus omaks ning tasunud 21.07.2015.a hagejale kahjunõude summas 48,10 eurot. Kohtu seisukoht Kohus olles tutvunud hageja esitatud avaldusega leiab, et hageja hagi tagasivõtmise avaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Hagejal õigus hagi tagasi võtta kostja nõusolekuta, kuna hagimenetlus on eelmenetluse staadiumis (hagi on kostja vastu menetlusse võetud 06.04.2015.a määrusega, mis ei ole kostjale kättetoimetatud). Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hageja avalduse kostja vastu esitatud hagi tagasivõtmiseks ning kohus jätab läbi vaatamata Eesti Haigekassa hagi Erkki Ankro vastu tervisekahju tekitamisega seotud kahju 48,10 € hüvitamise nõudes. TsMS § 424 lg 3 kohaselt kohtule esitatud hagi tagasivõtmise avaldus toimetatakse kätte kostjale, kui tagasivõtmiseks on vajalik tema nõusolek. Käesoleval juhul kostja nõusolekut hagi tagasivõtmiseks ei ole vaja, sest avaldus esitati enne eelmenetluse lõppu. Seega määrust ei ole vajalik kostjale kätte toimetada. Tulenevalt TsMS § 426 lg-st 1 hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. TsMS § 427 kohaselt võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 168 lg 2 ja 4 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud kostja kanda, sest kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud ning hagiavalduse esitamine hageja poolt oli põhjendatud.

2-15-5012 TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Tulenevalt TsMS § 178 lg 2 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav summa ületab 200 eurot. Hageja on kohtule teatanud, et hagejal puudusid menetluskulud. Seega menetluskulude kindlaksmääramise peale ei ole pooltel õigust kaebust esitada. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.