Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Külli Puusep
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. märts 2018, Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-18-3887
Tsiviilasi
E.M.i hagi A.M.i vastu elatise nõudes
Tsiviilasja hind
2250 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja E.M. (isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja T.M. (isikukood XXX) Kostja A.M. (isikukood XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
2-18-3887 Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Tartu Maakohtu menetluses on E.M.i hagi A.M.i vastu elatise nõudes. Tartu Maakohus võttis
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kostja on kohtule edastanud avalduse, milles on märkinud, et ta võtab hagi õigeks. Kohus leiab, et kostja on hagi õigeks võtnud. Kohus ei näe põhjuseid hagi õigeksvõtu vastuvõtmisest keeldumiseks, siis rahuldab kohus hagi korduskohtuistungit pidamata. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning mõistab A.M.ilt välja E.M.i kasuks alates 1. märtsist 2018 igas kuus elatise kehtivas alammääras. Elatise suurus muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. Elatis on välja mõistetud kuni E.M.i täisealiseks saamiseni, s.o 18. juunini 2028. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. Sama sätte lõike 2 kohaselt menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Kohus jätab vastavalt TsMS § 168 lg-le 1 menetluskulud kostja kanda. Toimiku materjalide põhjal on alust arvata, et hagejal ei saa hüvitatavaid menetluskulusid olla. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks hagejalt menetluskulude nimekirja küsida. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.