Perekonnaõigus › Abielulahutus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Määruse tegemise aeg ja koht

16. märts 2018. a Haapsalu kohtumaja Kärdlas

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-18-3967 M K hagi T K vastu abielu lahutamise, ühisvara jagamise, alaealisele lapsele igakuise elatise ja alaealise lapse suhtes vanemate ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise nõudes

Menetlusosalised Hageja M K, isikukood *, elukoht *, e-post * Kostja isik T K, isikukood *, rahvastikuregistrijärgne elukoht * Asjast puudutatud isik R K, isikukood *, elukoht * Menetlustoiming

Tsiviilasja erandliku kohtualluvuse järgi üleandmine

RESOLUTSIOON

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 75 lg 1 ja 2 järgi avalduse saanud kohus kontrollib, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub. Hageja on ühes hagis esitanud nii hagimenetluses kui ka hagita menetluses menetletavad nõuded ühes avalduses. TsMS § 550 lg 2 järgi võib vanema õiguste määramise lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamise kohus lahendada ka hagimenetluses, kui seda nõutakse koos abielu lahutamisega või elatise väljamõistmise hagimenetluses. TsMS § 68 lg 2 ja 4 järgi määratakse üldise kohtualluvusega kohus, kuhu isiku vastu võib esitada hagisid ja teha isiku suhtes muid menetlustoiminguid, kui seaduses ei ole sätestatud, et hagi võib esitada või toimingu võib teha muus kohtus. Erandliku kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu ainsana võib tsiviilasja lahendamiseks pöörduda. Kohtualluvus hagita asjades on erandlik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuna hagis on mh esitatud alaealisele lapsele elatise nõue ning alaealise lapse suhtes vanemate ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise nõue (hagita asi), millise hagi ja avalduse kohtualluvus määratakse kindlaks erandliku kohtualluvuse sätete järgi, saab tsiviilasja lahendada erandliku kohtualluvusjärgne kohus. TsMS § 103 lg 3 ja lg 4 p 1 järgi Eesti kohtus lahendatavas põlvnemisasjas esitatakse hagi lapse elukoha järgi. Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatut kohaldatakse ka ülalpidamisasjade suhtes. Ülalpidamisasi on tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on nõue seadusest tuleneva vanema ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealise lapse suhtes. TsMS § 550 lg 1 p 2 järgi lahendatakse vanema õiguste määramine lapse suhtes, muu hulgas vanemalt vanema õiguste äravõtmine ja lapsega suhtlemise korraldamine (hooldusõiguse asjad) hagita perekonnasjana. TsMS § 116 lg 1 sätestab, et käesolevas jaos nimetamata hagita perekonnaasjades kohaldatakse vastavalt käesoleva seadustiku §-s 110 sätestatut, kui seadusest või asja olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 110 lg 3 järgi lahendab eestkosteasja eestkostet vajava isiku elukoha järgne kohus. Vastavalt Rahvastikuregistri andmetele on alaealise lapse R K elukoht *, Harju maakonnas. TsMS § 371 lg 1 p 2 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. TsMS § 372 lg 7 kohaselt, kui asi ei allu kohtule, kuhu hagi esitati, kohaldatakse menetlusse võtmisest keeldumisel TsMS §-s 75 sätestatut. Justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määruse nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad“ § 2 lg 1 järgi teenindab Harju maakonda Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, Liivalaia kohtumaja ja Tartu mnt kohtumaja. Eeltoodu alusel leiab kohus, et käesolev tsiviilasi tuleb erandliku kohtualluvuse järgi anda menetlemiseks üle Harju Maakohtule. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse (TsMS § 372 lg 5).