Perekonnaõigus › Abielulahutus

Tsiviilasi nr 2-17-18237

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Haide Rimmel

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.märts 2018.a, Tartu mnt kohtumaja Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-18237

Tsiviilasi

XXXX hagi XXXX vastu abielu lahutamiseks

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja: XXXX (isikukood XXXX, e-post XXXX) Hageja lepinguline esindaja: Anu Baum Õigusteenused OÜ, e-post [email protected])

(Eesti

Kostja: XXXX (isikukood XXXX, e-post XXXX) Kohtuistungi toimumise aeg

13.03.2018.a

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja ja tema esindaja

RESOLUTSIOON

Kohus otsustas: Lahutada XXXX ja XXXX abielu, mis sõlmiti XXXX.a XXXX, abieluregistri sissekanne

XXXX.

Taastada XXXX’i abielueelne perekonnanimi XXXX. Menetluskulude jaotus Abieluasjas kantud menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda.

Edasikaebekord

Tsiviilasi nr 2-16-6014

Pooled võivad esitada otsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja kostja seisukoht Hageja XXXX esitas 05.12.2017.a kohtule hagiavalduse abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud XXXX.a XXXX. Abielust on sündinud kaks last, kes on täisealised. Poolte abielulised suhted lõppesid detsembris 2015.a, kui kostja lahkus poolte ühisest elukohast Tallinnas ja asus elama Ühendkuningriiki. Hageja arvates on abielusuhted pöördumatult lõppenud. Hageja kohtuistungil jäi abielu lahutamise nõude juurde. Kostja XXXX kirjalikus vastuses oli abielu lahutamisega nõus. Kohtu põhjendused ja järeldused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 414 lg 1 kohaselt, kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja ja põlvnemisasja. Kostja ei osalenud kohtuistungil. Kohus pidas võimalikuks vaidluse sisulist lahendamist. Kohtu arvates on hagi aluseks olevad asjaolud piisavalt välja selgitatud. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta; lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Hageja ja kostja kinnitasid, et soovivad abielu lahutada. Hageja seletusest nähtuvalt on abielulised suhted lõppenud kaks aastat ja kolm kuud tagasi, kui pooled asusid eraldi elama. Kuna pooltel ei ole enam abielulist kooselu, lahutab kohus nende abielu. Nimeseaduse § 11 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel tuleb taastada XXXX’i abielueelne perekonnanimi. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 järgi hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.