4.Mõista XXX välja võlgnevus 128,38 eurot (ükssada kakskümmend kaheksa eurot ja 38 senti) KÜ XXX kasuks. Menetluskulud
5.Tsiviilasja menetluskulud jätta võrdsetes osades XXX, XXX ja XXX kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Korteriühistu XXX esitas 04.09.2011 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXX, XXX ja XXX võla saamiseks. Võlgnikud esitasid maksekäsule vastuväite. 05.12.2011 esitas KÜ XXX hagi Harju Maakohtusse.
2.Kostjad takistasid aastaid XXX elamus korteriühistu loomist. Selle loomise järel ähvardasid kostjad vaidlustada kõik KÜ otsused. Korduvatele meeldetuletustele vaatamata on tasumata korteri nr 2 kolme kaasomaniku osamaks ja sisseastumismaks. Osamaksu nõudes lähtus hageja oma üldkoosoleku otsusest 15.09.2011 iga kaasomandi maksumäärast 1,32 eurot/m2. Sisseastumismaksu nõudes 55 eurot iga korteriomandi kohta lähtus hageja maksu jagunemisest korteri nr 2 kaasomanike vahel võrdeliselt kaasomandi suurusega: XXXkaasomandi suurus on 6,2 %, millele vastavad kohustused on 13,94 eurot osamaks ja 3,40 eurot sisseastumismaks, kokku 17,34 eurot; XXX kaasomandi suurus on 18,80 %, millele vastavad kohustused on 41,83 eurot osamaks ja 10,35 eurot sisseastumismaks, kokku 52,18 eurot ja XXX kaasomandi suurus on 38 %, millele vastavad kohustused on 84,77 eurot osamaks ja 20,90 eurot sisseastumismaks, kokku 105,77 eurot.
3.Sisseastumistasu kohustus tuleneb KÜ XXX asutamiskoosoleku 28.04.2011 otsusest. Otsus on teatavaks tehtud 29.04.2011. Vastavalt asutamiskoosoleku otsusele katab sisseastumistasudest KÜ XXX ühistu asutamiskulud ja notaritasu kokku 201,20 eurot. Selle kohustuse pidid kostjad täitma 15.12.2011 vastavalt esitatud arvetele, mille kostjad said kätte 01.12.2011. Osamaksu kohustus tuleneb korteriühistu üldkoosoleku 15.09.2011 otsusest. Otsus on teatavaks tehtud 16.09.2011. Selle kohustuse pidid kostjad täitma 15.12.2011 vastavalt esitatud arvetele, mille kostjad said kätte 01.12.2011. Ühistu asutamise kogukulud 205 eurot tasus enne ühistu seaduslikku kinnitamist Heino Seljamaa notaritasuna 73,38 eurot ja tasudena Korteriühistute Liidule abi eest korteriühistu asutamisel 127,82 eurot.
4.02.10.2012 esitas hageja kommunaalvõlgnevuse nõude. Kostjate kommunaalmaksete võlgnevuses seisuga 02.10.2012 oli kokku 284,32 eurot. Menetluse käigus hageja suurendas nõuet. Kostjate võlgnevus kommunaalmaksete eest oli seisuga 02.10.2013 kokku 1343,88 eurot, millest põhivõlgnevus 1155,45 eurot ja viivised 188,43 eurot. Vastavalt kostjate kaasomandite osade suurustele jaguneb võlgnevus alljärgnevalt: XXX võlgnevus 181,85 eurot - põhivõlg 155,15 eurot ja viivised 26,70 eurot; XXX võlgnevus 250,71 eurot - põhivõlg 221,28 eurot ja viivised 29,43 eurot ja XXX võlgnevus oli 911,32 eurot - põhivõlg 779,02 eurot ja viivised 132,30 eurot. 27.11.2014 menetlusdokumendis
hageja selgitas, et kostjate tegelik viivise võlgnevus on 138,74 eurot. See tähendab, et hageja nõuab kostjatelt kokku 1294,19 euro väljamõistmist. Kostjate vastuväited
5.Kostjad hagi ei tunnistanud. Põhjendamatu on hageja nõue sisseastumismaksu väljamõistmiseks. Korteriühistu 28.04.2011 asutamiskoosoleku protokoll ei tõenda, et selline otsus on tehtud, kuna puudub üldkoosoleku registreerimisleht ja kutse.
6.Hageja ei ole põhjendanud, miks kostjad peavad hüvitama eraisikule tema kulud. Asutamiskoosolek ei ole korteriühistu üldkoosolek ja seega korteriühistu ei ole kandnud asutamiskoosoleku korraldamisega seotud kulusid.
7.Hageja nõue korteriomanike 28.04.2011 asutamiskoosoleku otsuste täitmise osas ei ole põhjendatud, kuna korteriomanike asutamiskoosoleku otsused ei ole seotud juriidilise isikuga Korteriühistuga XXX. Korteriomanike asutamiskoosolek ei riku hageja õigusi. KÜS kohaselt on korteriühistu liige kohustatud täitma Korteriühistu XXX organite otsuseid. Korteriomanike asutamiskoosolek ei ole KÜ organ. Oluline on ka see, et asutamiskoosoleku otsused on tühised ja seega kostjad ei peagi neid täitma.
8.01.03.2012 esitas hageja uue hagiavalduse koos uue aluse ja esemega. Kostjad palusid jätta selle läbi vaatamata. Hageja ei tõendanud kommunaalkulude ja viiviste võlgnevust. Ainuüksi sellest, et korteriühistu esitas arved majandamiskulude tasumiseks, kostjatele ja korteriühistu liikmele kohustusi ei teki. Järelikult ei saa nende arvete esitamisega tõendada seda, kui palju pidid kostjad majandamiskulude ja viiviste eest tasuma. Menetluse käik
9.Harju Maakohtu 20.12.2013 otsusega kohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus mõistis XXXlt Korteriühistu XXX kasuks välja võlgnevuse (sisseastumismaks ja osamaks) summas 52,18 eurot, XXX Korteriühistu XXX kasuks võlgnevuse (sisseastumismaks ja osamaks) summas 105,67 eurot ja XXX Korteriühistu XXX kasuks võlgnevuse (sisseastumismaks ja osamaks) summas 17,34 eurot. Kohus jättis Korteriühistu XXX nõude XXX, XXX ja XXX vastu kommunaalkulude võlgnevuse osas rahuldamata.
10.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 17.06.2014 Harju Maakohtu 20.12.2013 otsuse osas, millega jäeti hagi 1343,88 euro nõudes rahuldamata ning saatis tsiviilasja Korteriühistu XXX hagis XXX, XXX, XXX vastu 1343,88 euro nõudes ja menetluskulu jaotuses uueks läbivaatamiseks maakohtule. Ülejäänud osas jäeti maakohtu otsus muutmata.
11.Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus 29.10.2014 ja asi saadeti maakohtusse uuesti arutamiseks hageja kommunaalkulude nõudes kostjate vastu. Kohtuotsuse põhjendused
12.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostjate vastuse, poolte poolt menetluse käigus esitatud seisukohtadega ja tõenditega, kuulanud pooled kohtuistungil ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
13.Käesolevas asjas on Tallinna Ringkonnakohus teinud 17.06.2014 otsuse, milles on asunud seisukohale, et maakohtu otsus on õige osas, millega on kostjatelt välja mõistetud sisseastumismaks ja osamaks proportsionaalselt neile kuuluva kaasomandi osaga. Selles osas on maakohtu otsus jõustunud. Ringkonnakohus on asunud seisukohale, et maakohus peab asja uuel lahendamisel hindama üksnes hageja kommunaalvõla suurust ja põhjendatust. Tallinna Ringkonnakohtu 17.06.2014 otsuse näol on tegemist jõustunud kohtulahendiga ning selles välja toodud seisukohad on maakohtule TsMS § 658 lg-st 2 tulenevalt kohustuslikud.
14.Võttes arvesse, et kostjad on ka pärast ringkonnakohtu lahendist esitanud läbivalt vastuväiteid sellele, et kostjad ei ole korteriühistu liikmed, märgib kohus, et tulenevalt käesolevas asjas maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu poolt tehtud otsustest on antud
küsimus juba lõplikult lahendatud ning kohtud on asunud seisukohale, et kostjad on korteriühistu liikmed. Samuti ei ole Tallinna Ringkonnakohus ega Riigikohus, kes jättis ringkonnakohtu otsusele esitatud kassatsiooni menetlusse võtmata, leidnud puudusi küsimuses, et antud asjas oleks mõni menetlusosaline jäänud põhjendamatult kaasamata. Tulenevalt eeltoodust kohus kostjate vastuväiteid antud küsimustes täiendavalt ei analüüsi.
15.Kohus analüüsib järgnevalt, kas hagejate nõue kostjatelt kommunaalvõlgnevuse väljamõistmiseks on põhjendatud. Hageja palub kostjatelt välja mõista 60,27 eurot üldvee eest, 182,74 jooksvate kulude eest, halduskulude ja raamatupidamise eest 246,37 eurot, vee ja kanalisatsiooni eest 67,68 eurot, remondifondi eest 518,80 eurot, avariifondi eest 78,98 eurot, kokku 1155,45 eurot, samuti palub hageja kostjatelt välja mõista 30.09.2013 seisuga viivise tekkinud võlgnevuselt summas 138,74 eurot (kd V lk 7).
16.Hageja nõude alus on korteriomandi seaduse (KOS) § 13 lg 1, mille kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Kohus ei ole tuvastanud, et antud juhul oleks kaasomanike vahel vastav kokkulepe sõlmitud.
17.Hageja on esitanud kostjate vastu nõude 60,27 eurot üldvee eest. Nimetatud nõue on kajastatud kostjatele perioodil 31.08.2012 kuni 31.08.2013 esitatud arvetel (kd V lk 10-54) ning võlgnevuse kujunemine välja toodud arvestuslikus tabelis (kd V lk 55). Hageja põhikirja p 4.2.6.8 (kd I lk 62-76) kohaselt on korteriühistu liikmed kohustatud tasuma üldvee eest vastavalt korteriomandite arvule, samuti on hageja juhatus teinud 25.12.2012 otsuse, mille alusel tuleb üldvee eest tasuda vastavalt eluruumi arvestuslikule pinnale (kd V lk 69). Hagejale on vee eest esitanud arved XXX(kd V lk 70-82) ning hageja on arved XXXtasunud (kd IV lk 90). Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et kostjatelt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus tasumata üldvee eest summas 60,27 eurot.
18.Hageja on esitanud kostjate vastu nõude 182,74 eurot jooksvate kulude eest. Nimetatud nõue on kajastatud kostjatele perioodil 30.06.2012 kuni 31.08.2013 esitatud arvetel (kd V lk 10-54) ning võlgnevuse kujunemine välja toodud arvestuslikus tabelis (kd V lk 55). Jooksvad kulud koosnevad kanalisatsiooni puhastustöödest (30.06.2012 arved), remonditöödest (31.08.2012 arved), jääpurikate ja katuselume tõrjest (31.12.2012 arved), santehilistest töödest, soetatud graniitliivast ja soolast (31.01.2013 arved), jäätuuri, soola ja elektritarvete kuludest (28.02.2013 arved), õuemuru niitmisest ja lehekottide utiliseerimisest (31.05.2013 arved), survetrassi lekke remondi kulust ja ostetud täiteliiva ja redeli kulust (31.08.2013 arved) ning paberkandjal arvete väljatrüki kulust (kõik arved alates 2013.a jaanuarist). Hageja põhikirja p 4.2.6.5 kohaselt on korteriühistu liikmed kohustatud tasuma majanduskulude eest vastavalt üldkoosoleku otsusele korteriomandi suuruse alusel. Hageja tehtud kulud on majandamiskulud vastavalt korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lõikele 1, mille kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Samuti on hageja juhatus teinud 02.01.2013 ja 29.06.2012 otsused vastavate kulude katmiseks (kd V lk 83, 84). Hageja on esitanud arved, mis tõendavad, et kõnealused kulud on hagejal tekkinud. Hageja on esitanud arved lume ja jää eemaldamiseks, samuti 01.07.2012 käsunduslepingu ning erinevad arved täiteliiva ja soola soetamiseks ning ummistuste likvideerimiseks 30.10.2013 (kd V lk 85-86, 87, 88). Tulenevalt eeltoodust
asub kohus seisukohale, et hageja on tõendanud vastavate kulude tekkimise ja suuruse ning kostjatelt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus tasumata jooksvate kulude eest summas 182,74 eurot.
19.Hageja on esitanud kostjate vastu nõude 246,37 eurot halduskulude ja raamatupidamise eest. Nimetatud nõue on kajastatud kostjatele perioodil 30.06.2012 kuni 31.08.2013 esitatud arvetel (kd V lk 10-54) ning võlgnevuse kujunemine välja toodud arvestuslikus tabelis (kd V lk 55). Hageja põhikirja p 4.2.6.6 kohaselt on korteriühistu liikmed kohustatud tasuma halduskulude eest vastavalt elamu arvestusliku pinna suurusele. Juhatuse liikme tasustamise küsimus on otsustatud üldkoosoleku 15.09.2011 otsusega, mille alusel on sõlmitud 30.01.2012 leping (kd V lk 89, 93). Raamatupidamisteenuse osas on hageja poolt 30.10.2012 esitatud konto väljavõtetega tõendatud teenuse eest tasumine OÜ-le XXX (kd IV lk 81). Hageja on esitanud ka 20.06.2011 otsuse ja OÜ XXX arved ning aastaaruande koostamise lepingu (kd V lk 95-114, 115, 116). Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et hageja on tõendanud halduskulude ja raamatupidamise kulude tekkimise ja suuruse ning kostjatelt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus tasumata halduskulude ja raamatupidamise kulude eest summas 246,37 eurot.
20.Hageja on esitanud kostjate vastu nõude 67,68 eurot vee ja kanalisatsiooni eest. Nimetatud nõue on kajastatud kostjatele perioodil 30.06.2012 kuni 31.08.2013 esitatud arvetel (kd V lk 10-54) ning võlgnevuse kujunemine välja toodud arvestuslikus tabelis (kd V lk 55). Hageja põhikirja p 4.2.6.2 kohaselt on korteriühistu liikmed kohustatud tasuma vee ja kanalisatsiooni eest vastavalt nende endi esitatud näitudele. Hageja on teenuse eest tasunud Tallinna Vee arvete alusel (kd V lk 70-82) ning tasumine kajastub korteriühistu kontoväljavõttel (kd IV lk 90). Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et hageja on tõendanud vee ja kanalisatsiooni kulude tekkimise ja suuruse ning kostjatelt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus tasumata vee ja kanalisatsiooni kulude eest summas 67,68 eurot.
21.Hageja on esitanud kostjate vastu nõude 518,80 eurot remondifondi eest. Nimetatud nõue on kajastatud kostjatele perioodil 30.06.2012 kuni 31.08.2013 esitatud arvetel (kd V lk 1054) ning võlgnevuse kujunemine välja toodud arvestuslikus tabelis (kd V lk 55). Hageja põhikirja p 4.2.6.5 kohaselt tasutakse remondifondi korteriomandi suuruse järgi vastavalt üldkoosoleku otsusele. Hageja üldkoosoleku otsus on vastu võetud 31.07.2012 (kd V lk 67). Samuti on hageja täiendavalt võtnud vastu 24.05.2012 ja 21.12.2012 otsused suuremate jooksvate kulutuste osas (kd V lk 117-118, 119). Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et hageja on tõendanud remondifondi kulude tekkimise ja suuruse ning kostjatelt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus tasumata remondifondi kulude eest summas 518,80 eurot.
22.Hageja on esitanud kostjate vastu nõude 78,98 eurot avariifondi eest. Nimetatud nõue on kajastatud kostjatele perioodil 30.06.2012 kuni 31.08.2013 esitatud arvetel (kd V lk 10-54) ning võlgnevuse kujunemine välja toodud arvestuslikus tabelis (kd V lk 55). Hageja põhikirja p 4.2.6.9 kohaselt kogutakse avariifondi korteriomandi suuruse järgi vastavalt üldkoosoleku otsusele. Hageja üldkoosoleku otsus on vastu võetud 31.07.2012 (kd V lk 67). Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et hageja on tõendanud avariifondi kulude tekkimise ja suuruse ning kostjatelt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus tasumata avariifondi kulude eest summas 78,98 eurot.
23.Seoses kostjate vastuväidetega, et hageja üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid või kutseid koosolekutele ei ole neile kättetoimetatud, märgib kohus, et nähtuvalt käesolevas tsiviilasjas 22.06.2015 kohtuistungil tunnistaja üle kuulatud Urmas Luure ütlustest paigutati kõik hageja otsused XXX majas üles mõtemasse trepikotta ning edastati kõigile
liikmetele ka korteriyhistu.net lehekülje kaudu. Seega puudub kohtul alus kahelda, et korteriühistu otsused on kostjatele kätte toimetatud ning tegemist on kehtivate otsustega. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja ütluste objektiivsuses ja usaldusväärsuses. Tunnistaja ütlusi ei muuda kaheldavaks asjaolu, et tunnistaja oli varasemalt hageja juhatuse liige, kuna praeguseks hetkeks tunnistaja XXX maja või selles asutatud korteriühistuga enam seotud pole ning tunnistajal puudub igasugune põhjus anda kallutatud ütlusi.
24.Lähtuvalt eeltoodust on tõendamist leidnud, et kostjatel on hagejale tasumata põhivõlgnevus kokku 1155,45 eurot, mis tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista.
25.Hageja on taotlenud kostjatelt ka viivise väljamõistmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. KÜS § 7 lg 4 ja hageja põhikirja p 4.2.8 alusel on viivisemäär 0,07% päevas. Kostjate viivise võlgnevus üldvee eest perioodil 20.10.2012-20.09.2013 on 8,12 eurot (kd V lk 120), jooksvate kulude eest perioodil 15.07.2012-20.09.2013 on 30,83 eurot (kd V lk 121), halduskulude ja raamatupidamise eest 36,28 eurot (kd V lk 122), vee ja kanalisatsiooni eest perioodil 20.11.2012-20.09.2013 on 10,99 eurot (kd V lk 123), remondifondi eest perioodil 20.08.2012-20.09.2013 on 76,36 eurot (kd V lk 124) ja avariifondi eest perioodil 20.08.2012-20.09.2013 on 12,25 eurot (kd V lk 125). Nimetatud summadest on hageja maha arvestanud kostjate poolt tasutud 8,34 eurot ja korteriühistule osutatud teenused summas 40 eurot, mis tähendab, et hageja nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 138,74 eurot.
26.Kohus on seisukohal, et kostjatelt tuleb hageja kasuks välja mõista ka 30.09.2013 seisuga viivis summas 138,74 eurot. Kokku on kostjate võlgnevus hageja ees 1294,19 eurot.
27.Kohus märgib, et kostjad on XXX-2 korteriomandi kaasomanikud, kelle osade suurus on järgmine. Kostjale I kuulub 1875/10000 kaasomandist, kostjale II kuulub 3800/10000, s.o kaasomandist ja kostjale III kuulub 625/10000 kaasomandist. Kohus on seisukohal, et kostjatelt tuleb võlgnevus välja mõista vastavalt neile kuuluva kaasomandi suurusele. Asjaolu, et kostjatelt kuulub võlgnevus väljamõistmisele vastavalt kaasomandi suurusele, on kinnitanud ka Tallinna Ringkonnakohus oma 17.06.2014 otsuses. Kostjale I kuulub 18,80% korteriomandist, mis tähendab, et tema võlgnevuse osa on 29,76%, s.o 385,15 eurot, kostjale II kuulub 38% korteriomandist, mis tähendab, et tema võlgnevuse osa on 60,32%, s.o 780,66 eurot ja kostjale III kuulub 6,2% korteriomandist, mis tähendab, et tema võlgnevuse osa on 9,92%, s.o 128,38 eurot. Nimetatud summad tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista.
28.Tulenevalt TsMS §-st 124, 133 lg-st 1 on hagi hind 1294,19 eurot. Menetluskulude jaotus
29.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg-st 1 lähtuvalt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 1 kohaselt, kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Käesoleval juhul kohus rahuldab hagi, mistõttu jäävad tsiviilasja menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda.
30.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.