Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
Tsiviilasi 2-11-41349
Määruse tegemise aeg ja koht
24.09.2015 Tallinnas
Kohtukoosseis
Tiit Kollom (eesistuja), Reet Allikvere ja Ulvi Loonurm
Kohtuasi
KÜ Tatari 36 hagi NZ, AS ja DZ vastu võla nõudes 1294,19 eurot
Hagi hind Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.07.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
NZ, AS ja DZ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
Hageja Korteriühistu Tatari 36 (registrikood nende 80328708), lepinguline esindaja Helis Selge Kostjad:
AS (Ik XXXXXXXXXXX)
Kostjate lepinguline esindaja Oleg Gogin
Kirjalik menetlus Menetluse liik
Keelduda NZ, AS ja DZ apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest Harju Maakohtus 27.07.2015 otsusele tsiviilasjas nr. 2-11-41349. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte apellantidele ja saata vastustajale. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest arvates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti seisukohti ja vastuväiteid teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik Korteriühistu Tatari 36 esitas 04.09.2011 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse NZ-lt, AS-lt ja DZ-lt võla saamiseks. Võlgnikud esitasid maksekäsule vastuväite. 05.12.2011 esitas KÜ Tatari 36 hagi Harju Maakohtusse. 02.10.2012 esitas hageja kommunaalvõlgnevuse nõude. Hagiavalduse kohaselt takistasid kostjad aastaid Tatari 36 elamus korteriühistu loomist. Selle loomise järel ähvardasid kostjad vaidlustada kõik KÜ otsused. Korduvatele meeldetuletustele vaatamata on tasumata korteri nr 2 kolme kaasomaniku osamaks ja sisseastumismaks, tekkinud on võlgnevus kommunaalkulude osas. Harju Maakohus rahuldas 20.12.2013 otsusega hagi osaliselt. Kostjatelt välja mõistetud sisseastumismaksu ja osamaksu osas jättis Tallinna Ringkonnakohus maakohtu otsuse 17.06.2014 otsusega muutmata. Ringkonnakohus saatis tsiviilasja tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks kommunaalkulude nõudes. Kostjate kommunaalmaksete võlgnevuses seisuga 02.10.2012 oli kokku 284,32 eurot. Menetluse käigus hageja suurendas nõuet. Kostjate võlgnevus kommunaalmaksete eest oli seisuga 02.10.2013 kokku 1343,88 eurot, millest põhivõlgnevus 1155,45 eurot ja viivised 188,43 eurot. Vastavalt kostjate kaasomandite osade suurustele jaguneb võlgnevus alljärgnevalt: DZ võlgnevus 181,85 eurot - põhivõlg 155,15 eurot ja viivised 26,70 eurot; NZ võlgnevus 250,71 eurot - põhivõlg 221,28 eurot ja viivised 29,43 eurot ja AS võlgnevus oli 911,32 eurot - põhivõlg 779,02 eurot ja viivised 132,30 eurot. 27.11.2014 menetlusdokumendis hageja selgitas, et kostjate tegelik viivise võlgnevus on 138,74 eurot. See tähendab, et hageja nõuab kostjatelt kokku 1294,19 euro väljamõistmist. Kostjad hagi ei tunnistanud. Hageja ei tõendanud kommunaalkulude ja viiviste võlgnevust. Ainuüksi sellest, et korteriühistu esitas arved majandamiskulude tasumiseks, kostjatele ja korteriühistu liikmele kohustusi ei teki. Järelikult ei saa nende arvete esitamisega tõendada seda, kui palju pidid kostjad majandamiskulude ja viiviste eest tasuma.
Maakohtu otsus Harju Maakohus rahuldas 27.06.2015 otsusega hagi ja mõistis NZ-lt välja võla 385,15 eurot, AS-lt 780,66 eurot ja DZ-lt 128,38 eurot. Menetluskulud jättis kohus kostjate kanda. Kohus analüüsis, kas hagejate nõue kostjatelt kommunaalvõlgnevuse väljamõistmiseks on põhjendatud. Hageja nõude alus oli korteriomandi seaduse (KOS) § 13 lg 1, mille kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Kohus ei ole tuvastanud, et kaasomanike vahel oleks vastav kokkulepe sõlmitud. Hageja esitas nõude 60,27 eurot üldvee eest. Nõue on kajastatud kostjatele perioodil 31.08.2012 - 31.08.2013 esitatud arvetel ning võlgnevuse kujunemine välja toodud arvestuslikus tabelis. Hageja põhikirja p 4.2.6.8 kohaselt on korteriühistu liikmed kohustatud tasuma üldvee eest vastavalt korteriomandite arvule, samuti on hageja juhatus teinud 25.12.2012 otsuse, mille alusel tuleb üldvee eest tasuda vastavalt eluruumi arvestuslikule pinnale. Hagejale on vee eest esitanud arved Tallinna Vesi ning hageja on arved Tallinna Veele tasunud. Tulenevalt eeltoodust asus kohus seisukohale, et kostjatelt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus tasumata üldvee eest summas 60,27 eurot. Hageja esitas nõude 182,74 eurot jooksvate kulude eest. Nõue on kajastatud kostjatele perioodil 30.06.2012 - 31.08.2013 esitatud arvetel ning võlgnevuse kujunemine välja toodud arvestuslikus tabelis. Jooksvad kulud koosnevad kanalisatsiooni puhastustöödest - 30.06.2012 arved, remonditöödest - 31.08.2012 arved, jääpurikate ja katuselume tõrjest - 31.12.2012 arved, santehilistest töödest, soetatud graniitliivast ja soolast - 31.01.2013 arved, jäätuuri, soola ja elektritarvete kuludest - 28.02.2013 arved, õuemuru niitmisest ja lehekottide utiliseerimisest - 31.05.2013 arved, survetrassi lekke remondi kulust ja ostetud täiteliiva ja redeli kulust - 31.08.2013 arved ning paberkandjal arvete väljatrüki kulust - kõik arved alates 2013.a jaanuarist. Hageja põhikirja p 4.2.6.5 kohaselt on korteriühistu liikmed kohustatud tasuma majanduskulude eest vastavalt üldkoosoleku otsusele korteriomandi suuruse alusel. Hageja tehtud kulud on majandamiskulud vastavalt korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lõikele 1, mille kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sh energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Samuti on hageja juhatus teinud 02.01.2013 ja 29.06.2012 otsused vastavate kulude katmiseks. Hageja esitas arved, mis tõendavad, et kõnealused kulud on hagejal tekkinud. Hageja esitas arved lume ja jää eemaldamiseks, samuti 01.07.2012 käsunduslepingu ning erinevad arved täiteliiva ja soola soetamiseks ning ummistuste likvideerimiseks 30.10.2013. Kohus leidis, et hageja on tõendanud vastavate kulude tekkimise ja suuruse ning kostjatelt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus tasumata jooksvate kulude eest 182,74 eurot. Hageja esitas nõude 246,37 eurot halduskulude ja raamatupidamise eest. Nõue on kajastatud kostjatele perioodil 30.06.2012 - 31.08.2013 esitatud arvetel ning võlgnevuse kujunemine välja toodud arvestuslikus tabelis. Hageja põhikirja p 4.2.6.6 kohaselt on korteriühistu liikmed kohustatud tasuma halduskulude eest vastavalt elamu arvestusliku pinna suurusele. Juhatuse liikme tasustamise küsimus on otsustatud üldkoosoleku 15.09.2011 otsusega, mille alusel on
sõlmitud 30.01.2012 leping. Raamatupidamisteenuse osas on hageja poolt 30.10.2012 esitatud konto väljavõtetega tõendatud teenuse eest tasumine OÜ-le Tarkvaralabor. Hageja esitas 20.06.2011 otsuse ja OÜ Tarkvaralabor arved ning aastaaruande koostamise lepingu. Kohus leidis, et hageja on tõendanud halduskulude ja raamatupidamise kulude tekkimise ja suuruse ning kostjatelt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus tasumata halduskulude ja raamatupidamise kulude eest 246,37 eurot. Hageja esitas kostjate vastu nõude 67,68 eurot vee ja kanalisatsiooni eest. Nõue on kajastatud kostjatele perioodil 30.06.2012 - 31.08.2013 esitatud arvetel ning võlgnevuse kujunemine välja toodud arvestuslikus tabelis. Hageja põhikirja p 4.2.6.2 kohaselt on korteriühistu liikmed kohustatud tasuma vee ja kanalisatsiooni eest vastavalt nende endi esitatud näitudele. Hageja on teenuse eest tasunud Tallinna Vee arvete alusel ning tasumine kajastub korteriühistu kontoväljavõttel. Kohus leidis, et hageja on tõendanud vee ja kanalisatsiooni kulude tekkimise ja suuruse ning kostjatelt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus tasumata vee ja kanalisatsiooni kulude eest 67,68 eurot. Hageja esitas nõude 518,80 eurot remondifondi eest. Nõue on kajastatud kostjatele perioodil 30.06.2012 - 31.08.2013 esitatud arvetel ning võlgnevuse kujunemine välja toodud arvestuslikus tabelis. Hageja põhikirja p 4.2.6.5 kohaselt tasutakse remondifondi korteriomandi suuruse järgi vastavalt üldkoosoleku otsusele. Hageja üldkoosoleku otsus on vastu võetud 31.07.2012. Samuti on hageja täiendavalt võtnud vastu 24.05. ja 21.12.2012 otsused suuremate jooksvate kulutuste osas. Kohus leidis, et hageja on tõendanud remondifondi kulude tekkimise ja suuruse ning kostjatelt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus tasumata remondifondi kulude eest 518,80 eurot. Hageja esitas nõude 78,98 eurot avariifondi eest. Nõue on kajastatud kostjatele perioodil 30.06.2012 - 31.08.2013 esitatud arvetel ning võlgnevuse kujunemine välja toodud arvestuslikus tabelis. Hageja põhikirja p 4.2.6.9 kohaselt kogutakse avariifondi korteriomandi suuruse järgi vastavalt üldkoosoleku otsusele. Hageja üldkoosoleku otsus on vastu võetud 31.07.2012. Kohus leidis, et hageja on tõendanud avariifondi kulude tekkimise ja suuruse ning kostjatelt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus tasumata avariifondi kulude eest 78,98 eurot. Seoses kostjate vastuväidetega, et hageja üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid või kutseid koosolekutele ei ole neile kätte toimetatud, märkis kohus, et nähtuvalt 22.06.2015 kohtuistungil tunnistaja üle kuulatud Urmas Luure ütlustest paigutati kõik hageja otsused Tatari 36 majas üles mõlemasse trepikotta ning edastati kõigile liikmetele ka korteriyhistu.net lehekülje kaudu. Seega puudus kohtul alus kahelda, et korteriühistu otsused on kostjatele kätte toimetatud ning tegemist on kehtivate otsustega. Kohtul puudus alus kahelda tunnistaja ütluste objektiivsuses ja usaldusväärsuses. Tunnistaja ütlusi ei muuda kaheldavaks asjaolu, et tunnistaja oli varasemalt hageja juhatuse liige, kuna praeguseks hetkeks tunnistaja Tatari 36 maja või selles asutatud korteriühistuga enam seotud pole ning tunnistajal puudub igasugune põhjus anda kallutatud ütlusi. Lähtuvalt eeltoodust leidis tõendamist, et kostjatel on hagejale tasumata põhivõlgnevus kokku 1155,45 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. KÜS § 7 lg 4 ja hageja põhikirja p 4.2.8 alusel on viivisemäär 0,07% päevas. Kostjate viivise võlgnevus üldvee eest perioodil 20.10.2012-20.09.2013 on 8,12 eurot, jooksvate kulude eest perioodil 15.07.2012-20.09.2013 on 30,83 eurot, halduskulude ja raamatupidamise eest 36,28 eurot, vee ja kanalisatsiooni eest
perioodil 20.11.2012-20.09.2013 on 10,99 eurot, remondifondi eest perioodil 20.08.201220.09.2013 on 76,36 eurot ja avariifondi eest perioodil 20.08.2012-20.09.2013 on 12,25 eurot. Nimetatud summadest arvestas hageja maha kostjate poolt tasutud 8,34 eurot ja korteriühistule osutatud teenused 40 eurot, s.t et hageja nõudis kostjatelt viiviste tasumist 138,74 eurot. Kohus leidis, et kostjatelt tuleb nimetatud viivis välja mõista. Kostjad on Tatari 36-2 korteriomandi kaasomanikud: kostjale I kuulub 1875/10000 kaasomandist, kostjale II kuulub 3800/10000 ja kostjale III 625/10000 kaasomandist. Kohus leidis, et kostjatelt tuleb võlgnevus välja mõista vastavalt neile kuuluva kaasomandi suurusele. Kostjale I kuulub 18,80% korteriomandist, mis tähendab, et tema võlgnevuse osa on 29,76%, s.o 385,15 eurot, kostjale II kuulub 38% korteriomandist, s.t tema võlgnevuse osa on 60,32%, s.o 780,66 eurot ja kostjale III kuulub 6,2% korteriomandist, mis tähendab, et tema võlgnevuse osa on 9,92%, s.o 128,38 eurot. Apellatsioonkaebus 31.08.2015 saabus Tallinna Ringkonnakohtusse NZ, AS ja DZ apellatsioonkaebus Harju Maakohtu otsuse peale tsiviilasjas nr. 2-11-41349. Apellandid leiavad, et hageja ei tõendanud kommunaalkulude ja viiviste kujunemist, tekkimist ja suurust. Kohtule esitatud tabelites ei ole välja toodud, kuidas on kulu arvestatud. Võla ja viivise kujunemine ei ole seega selge. Kostjatel ei ole kohustust täita korteriühistu juhatuse otsuseid kulude kandmise kohta. Vastavaid otsuseid ei ole kostjatele teatavaks tehtud, seega ei ole need jõustunud ega kohustuslikud. Juhatuse otsuste paigutamisega trepikotta ei ole otsus kätte toimetatud ega teatavaks tehtud. Hageja ei ole esitanud tõendina korteriühistu üldkoosoleku poolt kinnitatud 2012. ja 2013. a majanduskava, kus oleks märgitud liikmete kohustus tasuda remondifondi ja avariifondi sihtmakseid. „Majanduskulude jaotamise ja kogumise kord“ ei ole otsus, selles ei ole märgitud remondi- ja avariifondi maksete suurust ja selle alusel ei saa tasumist nõuda. Üldvee kulude maksmist lähtudes korteriomandite arvust ei saa hageja nõuda. Üldvee kulude suurus ei ole tõendatud. Vee ja kanalisatsiooni eest peavad korteriühistu liikmed tasuma vastavalt nende endi esitatud näitudele. Hageja ei ole nimetatud näite esitanud. Kuna korteriühistu arvete esitamisega kostjatel kohustusi ei tekkinud, siis nõuded esitatud arvetes ei ole muutunud sissenõutavaks ja hagejal puudub alus viiviste nõudeks. Korteriühistu põhikirjas on märge, et viivist võib nõuda, kuid korteriühistu ei pea seda tegema. Otsust selle kohta, kas ühistu hakkab viivist kostjatelt nõudma, tehtud ei ole. Maakohus ületas nõude piire. Hageja leidis, et kostjad on solidaarvõlgnikud. Kohus hakkas lahendama nõuet, lähtudes kostjate kaasomandi osadest, mida hageja ei ole nõudnud. Maakohus jättis ebaseaduslikult kohtuotsuses menetluskulud kindlaks määramata. Määruse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
TsMS § 405 lõike 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtusse nõude kostjatelt võla 1294,19 euro saamiseks. Et vaidlusaluses asjas on tegemist nõudega, mis ei ületa 2000 eurot, siis on tegemist TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjaga. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Et maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lõikega 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks, siis ei ole taolist luba antud. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlusaluses asjas maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud, seega ei kerki küsimust taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Maakohus on otsust tehes järginud TsMS § 442 lg. 8 nõudeid ja tuvastanud, et hageja poolt kostjatele esitatud arved on esitatud vastavuses korteriühistu põhikirja ja ühistu organite otsustele ning tegelikule ühistu kaudu tarbitud teenuste ja kulutuste mahule. Viivise nõudmine on õiguskaitsevahend, mille maksmapanekuks ei pea eelnema ühistu organ eelnev otsus või võlgniku hoiatamine. Solidaarvastutuse asemel osavastutuse kohaldamine ei kujuta endast hagi piiride ületamist. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.
/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere
Ulvi Loonurm
Tiit Kollom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.