Kohtulahend

vastu 1343,88 euro nõudes ja menetluskulu jaotuses uueks läbivaatamiseks maakohtule. Maakohtu otsus punktide 2-4 osas jätta muutmata.

01.12.2011. Osamaksu kohustus tuleneb korteriühistu üldkoosoleku 15.09.2011 otsusest. Otsus on teatavaks tehtud 16.09.2011. Selle kohustuse pidid kostjad täitma 15.12.2011 vastavalt esitatud arvetele, mille kostjad said kätte 01.12.2011. Ühistu asutamise kogukulud 205 eurot tasus enne ühistu seaduslikku kinnitamist HS notaritasuna 73,38 eurot ja tasudena Korteriühistute Liidule abi eest korteriühistu asutamisel 127,82 eurot. 02.10.2012 esitas hageja kommunaalvõlgnevuse nõude. Kostjate kommunaalmaksete võlgnevuses seisuga 02.10.2012 oli kokku 284,32 eurot. Menetluse käigus hageja suurendas nõuet. Kostjate võlgnevus kommunaalmaksete eest oli seisuga 02.10.2013 kokku 1343,88 eurot, millest põhivõlgnevus 1155,45 eurot ja viivised 188,43 eurot. Vastavalt kostjate kaasomandite osade suurustele jaguneb võlgnevus alljärgnevalt: DZ võlgnevus 181,85 eurot põhivõlg 155,15 eurot ja viivised 26,70 eurot; NZ võlgnevus 250,71 eurot - põhivõlg 221,28 eurot ja viivised 29,43 eurot ja AS võlgnevus oli 911,32 eurot - põhivõlg 779,02 eurot ja viivised 132,30 eurot. Kostjate vastuväited Kostjad hagi ei tunnistanud. Põhjendamatu on hageja nõue sisseastumismaksu väljamõistmiseks. Korteriühistu 28.04.2011 asutamiskoosoleku protokoll ei tõenda, et selline otsus on tehtud, kuna puudub üldkoosoleku registreerimisleht ja kutse. Hageja ei ole põhjendanud, miks kostjad peavad hüvitama eraisikule tema kulud. Asutamiskoosolek ei ole korteriühistu üldkoosolek ja seega korteriühistu ei ole kandnud asutamiskoosoleku korraldamisega seotud kulusid. Hageja nõue korteriomanike 28.04.2011 asutamiskoosoleku otsuste täitmise osas ei ole põhjendatud, kuna korteriomanike asutamiskoosoleku otsused ei ole seotud juriidilise isikuga Korteriühistuga Tatari 36. Korteriomanike asutamiskoosolek ei riku hageja õigusi. KÜS kohaselt on korteriühistu liige kohustatud täitma Korteriühistu Tatari 36 organite otsuseid. Korteriomanike asutamiskoosolek ei ole KÜ organ. Oluline on ka see, et asutamiskoosoleku otsused on tühised ja seega kostjad ei peagi neid täitma. 01.03.2012 esitas hageja uue hagiavalduse koos uue aluse ja esemega. Kostjad palusid jätta selle läbi vaatamata. Hageja ei tõendanud kommunaalkulude ja viiviste võlgnevust. Ainuüksi sellest, et korteriühistu esitas arved majandamiskulude tasumiseks, kostjatele ja korteriühistu liikmele kohustusi ei teki. Järelikult ei saa nende arvete esitamisega tõendada seda, kui palju pidid kostjad majandamiskulude ja viiviste eest tasuma. Esimese astme kohtu otsus 20.12.2013 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt. Kohus mõistis NZlt hageja kasuks välja võla 52,18 eurot, ASlt 105,67 eurot ja DZlt 17,34 eurot. Kohus jättis rahuldamata nõude kommunaalkulude võlgnevuse 1343,88 euro osas. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista Korteriühistu Tatari 36 liikme sisseastumistasu 34,65 eurot ja osamaksu 140,60 eurot ja kommunaalmaksete võlgnevuse 1155,45 eurot ja viivised 188,43 eurot. Kostjad leidsid, et hageja 28.04.2011 asutamiskoosoleku protokoll ei tõenda, et Korteriühistu 36 asutamisotsus on tehtud, kuna puudub üldkoosoleku registreerimisleht ja kutse. Asutamiskoosoleku korraldamise kulud - notari tasu, riigilõiv KÜ registrisse kandmise eest, KÜ asutamise õigusabikulud jne olid tehtud eraisiku poolt.

Korteriühistuseaduse (KÜS) § 3 lg 1 kohaselt toimub korteriühistu asutamine mittetulundusühingute seaduses ettenähtud korras korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub korteriomandi eseme mõtteliste osade kaudu suurem osa ehitisest ja maatükist. Asutamislepingut ei sõlmita. KÜS § 3 lg 2 punktide 1, 2, 3, 4, 5, 7, 8 ja 9 kohaselt esitatakse registripidajale korteriühistu kandmiseks mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmeid sisaldav avaldus; asutamiskoosoleku protokoll (ettevõtteregistrist mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ümberregistreerimise korral ühistu põhikirja kehtiva redaktsiooni kinnitanud koosoleku protokoll); käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmeid sisaldav liikmete nimekiri; kinnistusraamatu kande ärakiri korteriomandite kuuluvuse kohta või vallasomandit tõendav dokument käesoleva seaduse § 17 lõikes 4 nimetatud juhul; põhikiri, millele on alla kirjutanud selle vastuvõtmise poolt hääletanud liikmed; andmed korteriühistu sidevahendite kohta; tõend riigilõivuseaduses ettenähtud riigilõivu tasumise kohta; muud seaduses ettenähtud dokumendid. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 8 lg 1 punktide 1, 4 ja 5 kohaselt esitab mittetulundusühingu juhatus mittetulundusühingu kandmiseks selle asukoha registrisse avalduse, milles näidatakse käesoleva seaduse §-s 10 nimetatud andmed, ja sellele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed. Avaldusele lisatakse asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri; sidevahendite (telefon, faks vms.) numbrid; muud seaduses sätestatud dokumendid. MTÜS § 9 kohaselt ei kanna registripidaja mittetulundusühingut registrisse, kui selle põhikiri või muud dokumendid ei vasta seaduse nõuetele. Avalduse tagasilükkamisel peab registripidaja näitama ära tagasilükkamise põhjuse. Kuna äriregistrist nähtuvalt kanti Korteriühistu Tatari 36 registrisse 10.06.2011, leidis kohus, et Korterühistu Tatari 36 asutamine oli õiguspärane, millest tulenevalt ei ole ka tühised 28.04.2011 asutamiskoosoleku otsused, need on seega korteriühistu liikmetele täitmiseks kohustuslikud. Kui registripidaja oleks tuvastanud korteriühistu registrisse kandmisel mõne vea, ei oleks registripidaja vastavat kannet teinud. Samuti nähtub nii äriregistrist kui asutamiskoosoleku protokolli registreerimislehelt, et koosolekul osalesid korterite nr X omaniku nimel NT (volituse alusel), nr X omanik UL ja nr XX omaniku nimel UL (volituse alusel). Tatari 36 elamus on 4 korteriomandit. Koosolekul olid esindanud kolme korteriomandi omanikud, seega oli KÜS § 3 lg-s 1 sätestatud korteriühistu asutamiseks ettenähtud kvoorum kohal ja asutamiskoosolek otsustusvõimeline. 28.04.2011 asutamiskoosoleku protokolli p 5 kohaselt kinnitati sisseastumistasu suuruseks 55 eurot ühe korteriomandi kohta. Hageja selgitas, et sisseastumismaksu nõudes on korteriühistu lähtunud maksu jagunemisest korteri nr X kaasomanike vahel võrdeliselt kaasomandi suurusest: DZ kaasomandi suurus korterist nr X on 6,2 %, millele vastav kohustus (sisseastumismaks) on 3,40 eurot; NZ kaasomandi suurus korterist nr X on 18,80 %, millele vastav kohustus (sisseastumismaks) on 10,35 eurot ja AS kaasomandi suurus korterist nr X on 38 %, millele vastav kohustus (sisseastumismaks) on 20,90 eurot. Hageja selgitas, et sisseastumistasudest kaetakse korteriühistu asutamiskulud ja notaritasu. Kohus leidis, et asjaolu, et korteriühistu asutamiskulud on tasutud eraisiku poolt, ei tähenda, et need kulud ei oleks seotud korteriühistu asutamisega. Korteriühistu asutamisega seotud kulud on kantud hageja huvides. Kohus leidis, et kuigi tegemist on sama kohustuse täitmise nõudega (sisseastumismaks), ei ole tasu suurus kõigi kostjate osas sama, seega ei ole tegemist solidaarvõlgnikega, vaid igalt kostjalt kuulub väljamõistmisele sisseastumismaks vastavalt nende kaasomandi suurusele korterist nr X.

Asutamiskoosoleku protokolli p 6 kohaselt kinnitati osamaksu suuruseks üks euro ühe korteriomandi ruutmeetri kohta. Kostjad palusid tuvastada 15.09.2011 üldkoosoleku otsuste tühisuse. Ainukeseks tõendiks, et koosolek oli otsustusvõimeline, on registreerimisleht. MTÜS § 21 lg 1 kohaselt võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Mittetulundusühingu põhikirjas võib sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku sel juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid. MTÜS § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Korteriühistu Tatari 36 põhikirja p 7.6.3 kohaselt peab üldkoosoleku kokkukutsumisest liikmetele ette teatama vähemalt 14 kalendripäeva. Kutse pannakse välja ühistu teadete tahvlile või liikme postkasti. Üldkoosoleku kutsel peab olema näidatud koosoleku toimumise koht, aeg ja päevakord. Üldkoosoleku päevakorra määrab juhatus, arvestades ühistu liikme taotlusi. Kutsele kirjutab alla juhatuse liige. Põhikirja p 7.7.2 kohaselt tõendab üldkoosoleku otsustusvõimelisust registreerimisleht, mis on üldkoosoleku protokolli lahutamatuks osaks, kuhu kantakse ühistu liikme nimi, korteriomandi number ja allkiri. Volitatud esindajad kirjutavad registreerimislehele ühistu liikme nime, keda nad esindavad ja allkirjastavad. Volikiri jääb registreerimislehe juurde. Hageja esitas üldkoosoleku kokkukutsumise teate ja 15.09.2011 osavõtjate nimekirja ja selgitas, et üldkoosolekule ilmusid ka kostjad, kes teatasid, et keelduvad korteriühistut tunnistamast ning on vaidlustanud selle asutamise kohtus ning seejärel lahkusid koosolekult enne selle ametlikku algust. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitasid DZ, AS ja NZ hagi KÜ Tatari 36 vastu KÜ Tatari 36 korteriühistu asutamiskoosoleku otsuse tühisuse tunnistamiseks (tsiviilasi 2-11-43359), mille menetlemisest kohus keeldus 30.11.2011, määrus on jõustunud. Hageja kinnitas, et kutse 15.09.2011 toimunud üldkoosolekule pandi teadetetahvlile üles 14 või 12 päeva enne toimumist nii eesti kui ka vene keeles, samuti teavitati kostjaid koosoleku toimumisest suuliselt ning üldkoosoleku toimumise päeval käidi kostjaid veelkord kutsumas. Kohus leidis, et 15.09.2011 toimunud üldkoosolek oli nähtuvalt registreerimislehest otsustusvõimeline ja kostjad olid teadlikud üldkoosoleku toimumise ajast, millest tulenevalt ei ole üldkoosolekul vastuvõetud otsused tühised ja on kostjatele täitmiseks kohustuslikud. 15.09.2011 üldkoosoleku protokolli N2 punkti 5 kohaselt muudeti osamaksu suurust. Kuna ühistu põhikiri on osamaksu suuruse osas vastuolus seadusega, siis tegi koosoleku juhataja ettepaneku lähtuda osamaksu suuruse määramisel seadusest ja kinnitada osamaksu määraks ühe ruutmeetri korteri arvestusliku pinna kohta 1,32 eurot. Hageja lähtus kostjate vastu nõude esitamisel osamaksutasu osas kostjate kaasomandi osa suurusest. Kohus leidis, et igalt kostjalt kuulub väljamõistmisele osamaks vastavalt nende kaasomandi suurusele korterist nr X. Samuti palus hageja välja mõista kommunaalkulude võlgnevuse 1155,45 eurot ja viivised 188,43 eurot, kokku 1343,88 eurot kostjatelt solidaarselt. Kohus leidis, et laiendatud nõue on

suunatud sama eesmärgi saavutamisele, millele algselt hagiavalduses esitatud nõue. Tegemist ei ole iseseisva nõudega. Algselt hagiavalduses esitatud nõue ning hagiavalduse täpsustuses esitatud nõue on omavahel seotud nõuded. Kostjad leidsid, et neil ei ole korteriühistu ees kommunaalkulude võlgnevust ja hageja ei ole tõendanud kostjate võlgnevust. Kostjad on nõudele vastu vaielnud ka põhjusel, et kuna korteri nr X kaasomanikud ei ole valinud enda hulgast esindajat, siis ei ole keegi neist korteriühistu liige ja neilt ei saa nõuda korteriühistu liikme kohustuste täitmist. Kõik arved koostatakse valesti. Hageja leidis, et kõik korteri nr X kaasomanikud on kohustuse täitmise eest ühiselt vastutavad. Kohus leidis, et korteriühistu asutamine toob seaduse alusel kohustused ka korteriomanikele, kes pole korteriühistu liikmeks astuda soovinud (RK 3-2-1-39-10). Praegusel juhul ei ole tegemist mitte korteri küttekuludega, vaid terve maja kütmiseks tehtud kuludega, mille kandmises peavad osalema kõik korteriomanikud. Korteriühistu Tatari 36 põhikirja p 4.2.6 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. 31.07.2012 toimunud üldkoosolekul muudeti Korteriühistu Tatari 36 põhikirja. Hageja selgitas, et kostjate kaasomandis olevast korteriomandist kasutavad kostjad reaalosadena järgnevalt: kostja DZ 10,56 m2, kostja NZ 31,69 m2 ja kostja AS 64,22 m2 suurust pinda vastavalt oma kaasomandi suurustele. Seisuga 02.10.2013 oli DZ kommunaalkulude võlgnevus 181,85 eurot - põhivõlg 155,15 eurot ja viivised 26,70 eurot; NZ võlgnevus 250,71 eurot - põhivõlg 221,28 eurot ja viivised 29,43 eurot ja AS võlgnevus 911,32 eurot - põhivõlg 779,02 eurot ja viivised 132,30 eurot, kokku 1343,88 eurot. Hageja peab KÜS § 151 lg 1 järgi tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Seda saab tõendada näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste (nt kütte) puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuseosutajale tasuma. Samuti peab korteriühistu tõendama asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel. Dokumente, mis tõendaksid kostjate kommunaalteenuste võlgnevust kuude lõikes, hageja kohtule esitanud ei ole. Ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmetele arved majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmetele kohustusi ei teki. Järelikult ei saa nende arvete esitamisega tõendada seda, kui palju pidid kostjad kommunaalkulude eest tasuma. Ülalmärgitud põhjendustel on kohus kokkuvõtvalt kõiki eelmärgitud asjaolusid arvestades seisukohal, et hageja nõue ei ole põhjendatud kommunaalkulude võlgnevuse 1 343,88 eurot osas ja tuleb jätta rahuldamata. Kostjate apellatsioonkaebus Kostjad paluvad maakohtu otsuse tühistada osas, millega mõistis NZlt välja 52,18 eurot, ASlt 105,67 eurot ja DZlt 17,34 eurot ja jätta rahuldamata hageja nõue välja mõista kostjatelt solidaarselt sisseastumistasu ja osamaks või saata asi selles osas ja 05.12.2011 tuvastamisnõude lahendamise osas uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kostjad paluvad jätta menetluskulud hageja kanda.

Maakohus on oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme menetledes vaidluse lihtmenetluses. Hageja esitas tuvastusnõude, milles palus tuvastada kostjate kohustuse täita korteriühistu üldkoosoleku 15.09. ja 28.04.2011 asutamiskoosoleku otsuseid. Kuna üks nõuetest oli mittevaraline nõue, siis maakohus ei oleks saanud menetleda asja lihtmenetluses. Apellandid leiavad, et tulenevalt TsMS 423 lõikest 2 oleks maakohus pidanud jätma tuvastusnõude läbi vaatamata. Maakohus rahuldas hageja nõude osaliselt. Seega kohus otsustas, et kostjad on solidaarvõlgnikud. Kostjad aga ei ole solidaarvõlgnikud. Kostjad on korteri XXXXXX XX-X kaasomanikud. Hageja ei ole esitanud tõendeid või põhjendusi, mis tõendavad, et kostjad on solidaarvõlgnikud. Korteriomanikud otsustasid 28.04.2011 asutamiskoosolekul kinnitada sisseastumistasu suuruseks 55 eurot ühe korteriomandi kohta ning sisseastumistasu tasumise tähtaeg oli 31.05.2011. Korteriomandis XXXXXX XX-X on neli kaasomaniku: DZ, NZ, AS ja RK. 09.01.2014 apellandid said teada. et RK oli 27.07.2011 tasunud korteriomandi sisseastumistasu 55 eurot. Seega hagejal ei olnud alust nõuda sisseastumistasu, mis oli juba makstud kaasomaniku RK poolt. Maakohus rahuldas nõude viisil, mida hageja ei ole nõudnud. Hageja ei ole nõudnud kostjatelt võla väljamõistmist vastavalt nende kaasomandite osadele. Maakohus asus seisukohale, et hageja ei ole muutnud algselt 05.12.2011 hagiavalduses esitatud mittevaralist nõuet, vaid on laiendanud algset nõuet ning 01.03.2013 hagiavalduse täpsustusega laiendas hageja algset hagiavalduses esitatud nõuet, mitte ei esitanud eraldiseisvat nõuet. Apellandid leiavad, et maakohtu seisukoht on ebaõige. Esitatud on erinevat liiki nõuded ja neid saab lahendada ainult eraldi. Maakohus võttis ebaõigesti menetlusse hagi uue alusega ja esemega. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu kostjate väidetega. KÜS kohaselt on korteriühistu liige kohustatud täitma ainult korteriühistu organite otsuseid ja korteriühistu saab esitada nõudeid, mis tulenevad korteriühistu organite otsustest. Korteriühistul puudub õigus esitada nõudeid korteriühistu liikmetele korteriomanike koosoleku otsuste alusel, mis olid tehtud enne korteriühistu registreerimist ja mis ei ole tehtud korteriühistu organi poolt. Korteriomanike 28.04.2011 asutamiskoosoleku otsus ei ole korteriühistu organi otsus. Seisuga 28.04.2011 korteriühistu ei olnud registreeritud ja sellist juriidilist isikut ei olnud. KÜS ei anna korteriühistule õigust nõuda korteriühistu liikmelt sisseastumistasu. Sellist mõistet KÜS-s ei ole. Seega on korteriühistu nõue ebaseaduslik. On ebaõige maakohtu seisukoht, et kui asutamiskoosoleku otsused ei ole tühised, siis nad on kohustuslikud korteriühistu liikmetele. Korteriühistu liikmete kohustused on sätestatud KÜS-s. KÜS-s on sätestatud, et korteriühistu liikmed on kohustatud täitma ainult korteriühistu organite otsuseid. Kostjad väitsid, et korteriomanike 28.04.2011 asutamiskoosoleku otsused on tühised ja seega kostjad ei peagi neid täitma. KOS § 18 lg 4 kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumisest teavitatakse korteriomanikke kirjalikult, lg 3 kohaselt kui valitsejat ei ole või kui valitseja õigusvastaselt keeldub üldkoosolekut kokku kutsumast, võib koosoleku kokku kutsuda vähemalt ühe neljandiku korteriomanike algatusel või võib seda teha majanõukogu esimees või selle liige, kui majanõukogu on moodustatud. 08.10.2013 kohtuistungil hageja esitas seletuse,

mille kohaselt 28.04.2011 korteriomanike asutamiskoosolekust ei olnud teavitatud korteriomanikke kirjalikult. Hageja esitas kohtule prinditud venekeelse allkirjastamata teksti, mis on kõlbmatu tõend. Korteriomanike asutamiskoosoleku otsuse alusel, millega otsustati kehtestada sisseastumistasu ja osamaks, ei ole tehtud kannet mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse. Seega puuduvad piirangud otsuste tühistuse tuvastamiseks. Maakohus ei ole põhjendanud, miks menetluskulud ei ole jaotatud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja apellatsioonkaebus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus jättis rahuldamata hageja nõude kommunaalkulude võla 1343,88 euro väljamõistmiseks. Kohus leidis, et hageja poolt esitatud dokumendid ei tõendanud kostjate kommunaalkulude ja viiviste suurust. Vastustajad põhjendasid kommunaalarvete mittetasumist üksnes asjaoluga, et kuna nemad pole nõus korteriühistu loomisega ega pea end korteriühistu liikmeteks, siis sellest tulenevalt ei pea nad ka tasuma korteriühistu poolt esitatud arveid. Maakohus tuvastas asjaolu, et korteriühistu oli asutatud seaduspäraselt ning seega on ka ühistu liikmetele esitatud arvetel õiguslik alus. Kuna vastustajad ei vaielnud vastu kommunaalarvetest vee ega elektri eest esitatud summadele, mis esitati konkreetsete näitude alusel, siis ei pidanud apellant ka vajalikuks esitada vastavate teenusepakkujate poolt korteriühistule esitatud arveid. Vastustajad ei ole kordagi esitanud vastuväidet, millest nähtuks, et näitudel põhinevad kulud oleksid arvetel väljendatud valesti. Seejuures on ka ilmselge, et vastustajad teenuseid tegelikkuses tarbisid ning nende eest ka tasuma pidid. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-52-12 leidnud, et nii KOS § 13 lg 1 kui ka asjaõigusseaduse § 75 järgi kannavad korteriomanikud kaasomanikena ühised maja valitsemisega seotud kulud vastavalt kaasomandiosa suurusele. Maja valitsemisel korteriühistu vahendusel näeb KÜS § 151 ette ühiste kulude kandmise sarnaselt vastavalt eluruumide pindala osatähtsusele, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta. Erireeglite puudumisel saab seega kogu maja elektritarbimist lugeda korteriomanike ühiseks kuluks. Maja üldarvesti ja korterite arvestite näitude vahe ehk üldelektri eest arvete esitamisel tuleb korteriühistul lähtuda hageja põhikirjas sätestatud põhimõttest, et maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omandis oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas. Viidatud lahendis on kolleegium märkinud, et kostja võimalik õigus keelduda tasumast üldelektri eest rohkem, kui temalt võiks vastavalt korteri suurusele nõuda, ei anna kostjale alust keelduda tasumast tema korteris tarbitud elektrienergia eest ega ammugi mitte arvete tasumisest muus ulatuses. Käesolevaga peab apellant vajalikuks selguse mõttes esitada täiendavate tõenditena ka perioodil september 2011 - september 2013 teenusepakkujate poolt korteriühistule esitatud arved ja apellandi poolt arvete tasumist kinnitavad dokumendid. Samuti korteriühistu üldkoosoleku ja juhatuse kulude tasumise korda puudutavad otsused. Kohus on jätnud otsuse tegemisel arvestamata ka asjas juba esitatud tõendid, näiteks lume ja jää eemaldamise teenusega esitatud arved Asuri Katused OÜ-lt ja IQ Extreme OÜ-lt. Samuti on menetluses esitatud apellandi 2012. aasta kontoväljavõte, millelt samuti nähtuvad nii vee, elektri kui ka prügiveo eest korteriühistu poolt teenusepakkujatele tasutud arved. Seega on ebaõige järeldada, et kõik kommunaalkulud on apellandi poolt tõendamata.

Tsiviilkolleegiumi põhjendused Kostjad NZ, AS, DZ on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, millega on hageja nõue rahuldatud. Kolleegium, olles tutvunud toimikus olevate materjalidega, ei tuvastanud alust kostjate apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. Maakohus on otsust hagi rahuldamise osas põhjendanud TsMS § 442 lg 8 nõuete kohaselt ning on materiaalõigusnormi kohaldanud õigesti ning ei ole rikkunud menetlusõigusnorme, seda ka tõendite hindamise osas. Vastuseks kostjate NZ, AS, DZ apellatsioonkaebusele märgib kolleegium järgmist. Apellantide väidetel on maakohus ekslikult jätnud hageja mittevaralise nõude lahendamata. Kolleegium eelnimetatut ei tuvastanud. Toimiku materjalidest ilmneb, et hageja on hagiavaldust täpsustanud, mis ei sisalda tuvastusnõuet ja on rahalist nõuet suurendanud. 5.12.2011 esitas hageja hagi kostjate vastu kahes nõudes, milles palus tuvastada kostjate kohustus täita Korteriühistu Tatari 36 15.09.2011 üldkoosoleku ja asutamiskoosoleku otsused. 01.02.2012 kohus kohustas hagejat täpsustama nõuet. 01.03.2012 esitas hageja hagiavalduse, milles taotles kostjatelt ühistu sisseastumistasu 34,65 eurot ja osamaksu 140,60 euro väljamõistmist. Tuvastusnõuet ei ole esitatud. 02.10.2013 hageja suurendas nõuet 1519,13 euroni. Seega kostjate väide tuvastushagi osas on põhjendamatu. Maakohus ei ole rikkunud TsMS § 438 lg-s 1 sätestatut. Kolleegium nõustub maakohtuga osas, millega on kostjatelt välja mõistetud sisseastumismaks ja osamaks proportsionaalselt neile kuuluva kaasomandi osaga. Kostjatelt ei ole eelnimetatud summasid välja mõistetud solidaarselt, nagu on ekslikult apellatsioonkaebuses märgitud. Maakohus on otsust piisava põhjalikkusega motiveerinud ning vastanud kostjate vastuväidetele ning on tõendeid hinnanud TsMS § 232 lg 1 nõuete kohaselt. Kolleegium nõustub maakohtuga ning ei korda otsuses olevaid seisukohti üle tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6. Kostjad on apellatsioonkaebusele lisanud pangakonto väljavõtte, mille kohaselt kaasomanik RK on hagejale üle kandnud 55 eurot sisseastumismaksu, mille tõttu hagi rahuldamine kostjate osas on apellantide väidetel alusetu. Hageja pöörab kostjate tähelepanu asjaolule, et RK osas teostas hageja tasaarvestuse sisseastumismaksu osas arves nr 12072, millise tõendi pidas kolleegium vajalikuks võtta toimiku materjalide juurde. Seega ei ole kostjatelt nõutud sissemaksu, mis olevat juba hagejale tasutud neljanda kaasomaniku poolt. Seega kostjate väited ei võimalda otsust tühistada rahuldatud nõuete osas. Järgnevalt kontrollib kolleegium hageja Korteriühistu Tatari 36 apellatsioonkaebust, milles on vaidlustatud otsust hagi rahuldamata jätmises 1343,88 euro nõudes. Maakohus, jättes nõude kommunaalkulu võla ja viivise osas rahuldamata, asus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, millised olid korteriühistu majandamiskulud tervikuna vaidlusalusel perioodil. Otsuse kohaselt hageja küll esitas 30.10.2013 mitmesuguseid dokumente, kuid tõendeid kostjate kommunaalteenuste võlgnevuse kohta kuude lõikes ei ole esitatud, millest tulenevalt on hagi 1343,88 euro väljamõistmiseks jäetud rahuldamata. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki poolt tõendama oma väiteid ja vastuväiteid. Seega pidi hageja tõendama võla suuruse ja selle arvestuse aluse. Et nõude selgus ja võla suurus oli probleemiks, ilmneb 08.10.2013 kohtuistungi protokollist, millest ilmneb, et kostjad vaidlesid hagile vastu ning kohus andis hagejale võlgnevuse esitamiseks kuude lõikes tähtaja 30.10.2013 (III kd lk.87-89). Täpsemalt kirjeldust, mida selline võlgnevus kuude lõikes peab sisaldama protokollis, ei kajastu.

Hageja esitas kohtule määratud tähtajal rea dokumente, millest ilmneb, et hageja on teostanud erinevaid makseid teenuse osutajatele. Maakohus on tõendid vastu võtnud, kuid on jätnud need tõendid ning ka eelnevalt esitatud tõendid täies ulatuses hindamata, millega on rikutud oluliselt menetlusõigusnorme (TsMS § 232 lg 1 ja § 442 lg 8). Otsuses ei ole analüüsitud ka poolte väiteid, millega on rikutud TsMS § 442 lg 8. Hageja poolt 30.10.2013 esitatud tõenditest võib järeldada, et hageja ei saanud täpselt aru, mida ta pidi esitama. Toimik sisaldab hageja poolt kostjatele esitatud arveid ning hagejale esitatud arveid teenuse osutajate poolt ja maksedokumente. Õige on, et kostjate lepingulisel esindajal tulnuks ebaselguse korral täpsustada, mida nõutud tõend peab sisaldama. Kolleegium on seisukohal, et kohus on jätnud nõuetekohaselt selgitamiskohustuse täitmata. Selline ülesanne on maakohtule pandud ka TsMS §-s 392 eelmenetluse ülesande täitmiskohustusena. Kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluse korras. TsMS § 405 lg 1 p 8 kohaselt on lihtmenetluses pandud kohtule aktiivsema rolli täitmise kohustus. Apellatsioonkaebusele on apellant lisanud täiendavad tõendid, mille vastuvõtmiseks apellatsioonimenetluses puudub alus, tulenevalt TsMS § 652 lg-st 3. Samas ka nendest tõenditest ilmneb, et hageja ei ole aru saanud, et kommunaalvõla nõude esitamisel tuleb välja tuua kostjate võla arvestus kuude lõikes, s.o millise teenuse osutamise eest on võlgnevus, kui suur see on, kuidas on kulu arvestatud (mõõtühik, hind, mis on hinna arvestuse aluseks jne). Sama nõue on ka viivise osas, s.o tuleb esitada viivise arvestus. Vastaspoolel ja kohtul peab olema võimalus kontrollida rahalise nõude puhul selle arvestuse metoodikat. Kuivõrd eelnimetatud nõude osas on maakohus jätnud asjas olulised asjaolud välja selgitamata ning ka tõendid hindamata, siis tuleb tsiviilasi saata maakohtule eelmenetluse ülesande täitmiseks. Menetluskulude jaotus tuleb otsustada tsiviilasja sisulisel läbivaatamisel.

Gaida Kivinurm

Mare Merimaa

Margo Klaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.