Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-17-122695 29.01.2018.a määrusega kohus uuendas tsiviilasja nr 2-17-122695 menetluse ning kohustas hagejat 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest esitama seisukoht, kas hageja soovib asja edasist menetlust või menetluse lõpetamist, esitades selleks hagist loobumise avalduse. Kohus selgitas hagejale, et tulenevalt kohtu ette toodud asjaoludest, on hagejal õigus nõuda kostjalt elatise väljamõistmist alates 11.10.2017.a (s.o alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest) kuni lapse kostjale üleandmiseni ehk siis kuni 21.01.2018.a (s.o aja eest, mil laps elas emaga, kokku 3 kuud ja 10 päeva), juhul, kui kostja märgitud perioodil ei tasunud lapsele elatist. Hageja esitas 07.02.2018.a kohtule avalduse, milles taotleb menetluse peatamist, kuna tsiviilasjas nr 2-17-19209 on menetluses XXXX avaldus täitemenetluse peatamiseks. Samas palus XXXX nõuda kostjalt elatis välja alates 11.10.2017.a ühe kuu eest. XXXX on tasunud lapsele elatist novembri ja detsembri eest ning 10 päeva jaanuari eest. Kostja on 22.02.2018.a vastuses kohtule teatanud, et ajavahemiku 11.10.2017.a-21.01.2018.a eest on kostja täitnud oma lapse ees ülalpidamiskohustust täies ulatuses (oktoobris 235 eurot, novembris 235 eurot, detsembris 235 eurot, jaanuaris 21 päeva eest 159,19 eurot). Hageja taotluse menetluse peatamiseks palub jätta rahuldamata. Käesolevas kohtumenetluses hagejal ei saa eksisteerida enam nõuet kostja vastu, kuna see on juba täidetud ning käesoleva tsiviilasja menetlus ei sõltu tsiviilasja nr 2-17-19209 menetlusest, kuna teise kohtumenetluse esemeks on XXXX täitemenetluse nr XXXX peatamine. Lisaks sellele on kohtutäitur täitemenetluse nr XXXX juba lõpetanud ning edastanud pooltele selle lõpetamise otsuse. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et hageja taotlus menetluse peatamiseks ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 356 lg 1 sätestab, kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Harju Maakohtu menetluses tsiviilasjas nr 2-17-19209 on XXXX kaebus kohtutäituri 20.12.2017.a otsuse peale täiteasjas nr XXXX. Sissenõudja XXXX 20.11.2017.a täitmisavalduse alusel algatas kohtutäitur 22.11.2017.a täiteasjas nr XXXX täitemenetluse võlgnik XXXX suhtes kohtu poolt määratud suhtluskorra täitmise sissenõudmiseks. Täitedokumendiks on Tallinna Ringkonnakohtu 06.11.2017.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 216-1967. 22.01.2018.a teavitas sissenõudja kohtutäiturit, et täitedokumendist tulenev kohustus on täidetud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TMS § 48 lg 1 p 2 tegi kohtutäitur 23.01.2018.a täitemenetluse lõpetamise otsuse ning lõpetas täitemenetluse nr XXXX . Kohus nõustub kostjaga, et käesoleva tsiviilasja menetlus ei sõltu tsiviilasja nr 2-17-19209 menetlusest ja käesolevas asjas on kostja hageja nõude juba rahuldanud. Kohus leiab, et XXXX hagi XXXX vastu elatise nõudes tuleb jätta läbi vaatamata ja seda alljärgnevatel põhjustel. TsMS § 3 lg 1 sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

2-12-37717 TsMS § 423 lg 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et 1) hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; 2) hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kostja on täitnud oma vanema kohust lapse ülalpidamiseks elatise maksmisega ajal, mil laps elas emaga. Kohtu ette toodud asjaoludest nähtuvalt on ema andnud lapse isale üle 22.01.2018.a, alates millisest ajast elab laps isaga. Nagu kohus on hagejale selgitanud, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt elatise väljamõistmist alates 11.10.2017.a (s.o alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest) kuni lapse kostjale üleandmiseni ehk siis kuni 21.01.2018.a (s.o aja eest, mil laps elas emaga, kokku 3 kuud ja 10 päeva), juhul, kui kostja märgitud perioodil ei tasunud lapsele elatist. Kostja on tõendanud (tl 144-145), et on tasunud lapsele nimetatud perioodil elatist hageja poolt nõutud suuruses. Seega ei saa hagejal tekkida ega olla nõuet kostja vastu, kuna kostja on juba eelnevalt täitnud elatise maksmise kohustuse. Lapse õigus ja huvi saada ülalpidamist oma isalt on olnud kaitstud ja tagatud. Kohus jätab menetluskulud poolte enda kanda vastavalt TsMS § 164 lg 1.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.