2.Välja mõista MN MN ülalpidamiseks igakuuliselt elatis 150 (ükssada viiskümmend) eurot alates 15.11.2017 kuni MN täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx.
3.Välja mõista MN MN ülalpidamiseks igakuuliselt elatis 150 (ükssada viiskümmend) eurot alates 15.11.2017 kuni MN täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx.
4.Välja mõista MN KN ülalpidamiseks igakuuliselt elatis 150 (ükssada viiskümmend) eurot alates 15.11.2017 kuni KN täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx.
5.Välja mõista MN tagasiulatuvalt elatis MN, MN ja KN ülalpidamiseks perioodi eest 15.11.2016 kuni 14.11.2017 kokku summas 4800 (neli tuhat kaheksasada) eurot.
6.Elatis kanda MN arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxx SEB Pank.
7.Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele peale võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna
2-17-119842
Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Avaldus MN ja MN kooselust on sündinud xx.xx.xxxx KN, xx.xx.xxxx MN ja xx.xx.xxxx MN. Laste vanemate kooselu on lõppenud juulis 2016, mil MN kolis pere ühisest elukohast uue elukaaslase juurde ning lapsed jäid isa hoolde ja ülalpidamisele. Hagejate seaduslik esindaja on üritanud laste emaga kohtuväliselt kokku leppida elatise maksmises, kuid tulutult. Arvestades asjaolusid, et hagejate vajadused suurenevad pidevalt hagejate kasvades, ei ole eeltoodud olukord enam laste isale majanduslikult vastuvõetav. Hagejad taotlevad kostjalt elatise väljamõistmist 150 eurot kuus alates 15.11.2016, so hagiavalduse esitamisest ning tagasiulatuvalt alates 15.11.2016 kuni hagi esitamiseni, so 12 kuu eest, kokku 4800 eurot. Kostja vastuväited Kostja oli 2016 juulis sunnitud kodust lahkuma, kuna kostja ja hagejate seadusliku esindaja vahelised suhted olid pingelised ja kooselu jätkamine senisel viisil ei olnud enam võimalik. Kostja on püüdnud hagejaid sellest ajast ülal pidada vastavalt kostja majanduslikule võimekusele ja mahus, mida on võimaldanud kostjale hagejate isa. Kostja on soetanud hagejatele riideid ja koolitarbeid ning püüdnud veeta võimalikult palju aega koos hagejatega, tagades neile vanemliku hoolitsuse. Samuti on kostja aidanud hagejaid koolitöödes ja sisustanud nende vaba aega. Kostja viitab xx.xx.xxxx xxxx xxxxxxxxxxx toimunud kohtumisele, kus hagejate isa kinnitas, et ei soovi kostjalt elatise maksmist, küll aga soovib saada hagejatele määratud peretoetust. Peretoetuse on hagejate isa ka saanud. Kostja rõhutab, et ei ole kunagi vältinud oma kohustusi ülalpidamise osas ning on püüdnud tagada hagejate heaolu ja ülalpidamist vastavalt oma majanduslikule võimekusele. Nimelt on kostjal veel üks ülalpeetav varasemast abielust ning tervise halvenemise tõttu oli kostja sunnitud loobuma oma senisest tööst ning kolima kulude kokkuhoidmiseks vanemate juurde. Nüüdseks on kostja saanud küll töökoha, kuid arvestades tema madalat hariduslikku taset ja töökogemuse puudumist pole kostjal olnud võimalik paremini tasustatavat töökohta leida. Lisaks sai kostja kukkumise tagajärjel vigastada, talle teostati operatsioon ja ta viibib töövõimetuslehel. Vaatamata püsivale töökohale on kostja keerulises majanduslikus olukorras, kuna kostja igapäevased püsikulud ületavad sissetulekuid ning ta on äraelamiseks sõltuv oma perekonna ja sugulaste toetusest.
KOHTU SEISUKOHT JA ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED
1.Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Lähtuvalt PKS § 99 lg-test 1 ja 2 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
2.PKS § 101 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisest 15.11.2017.a. 150 eurot kuus, so alla seadusega sätestatud alammäära, mis oli 2016.a. 215 eurot, 2017.a. 235 eurot ja alates 01.01.2018.a. 250 eurot. Riigikohtu lahendi 3-21-78-13 p 15 kohaselt ei tule selles ulatuses lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada.
2-17-119842
Käesolevas tsiviilasjas ei ole kostja ka lapse vajadusi vaidlustanud. Samuti ei ole vaidlust selles, et lapse vanemad elavad eraldi ja hagejate elukohaks on nende isa elukoht. Seega on kostja alaealiste laste vanemana kohustatud andma lastele ülalpidamist. Alaealine laps omakorda on õigustatud saama oma emalt elatist.
3.Kostja on vaidlustanud nõutud elatise suuruse ja leidnud, et ta on laste ülalpidamiskohustust täitnud vastavalt oma majanduslikule võimekusele, esitades selle kinnituseks kuludokumente (tl 79-82). PKS § 100 lg-st 1 tulenevalt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Vanematevahelised kokkulepped ei välista, et elatist võib maksta ka muul viisil, sh asjade, teenuste jne ostmise näol. Hageja on selliseid kokkuleppeid eitanud. Lisaks osade kuluartiktlite (toiduained) puhul pole tõendatud, et need on just lastega seotud kulud, sama kehtib ka teiste kuluartiklite kohta, mistõttu ei saa kohus ka kostja kuludokumente ülalpidamiskohustuse täitmise katteks arvestada. Kostja poolt esitatud tõendid üksikute ostude kohta ei kaalu üles neid ülalpidamiskulutusi, mida teeb igapäevaselt lapse eest hoolitsev vanem ja seda enam, et kostja ei nõua elatist mitte seaduses sätestatud määras, vaid alla selle. Nimetatud seisukohta toetab kohtupraktika (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-35-17). Lisaks on kostja väitnud, et on püüdnud veeta võimalikult palju aega koos hagejatega, tagades neile vanemliku hoolitsuse, aidanud lapsi koolitöödes ja sisustanud nende vaba aega. Nimetatu ongi kostja kui vanema ülesannete vaatamata sellele, et vastavalt 22.06.2016 Pärnu Maakohtu ja 10.11.2017 Tallinna Ringkonnakohtu otsusele tsiviilasjas nr 2-16-16632 on antud laste igakordse elu- ja viibimiskoha õigus MN. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse kohaselt viibivad lapsed emaga siiski tunduvalt vähem aega kui isaga, kelle juures nad igapäevaselt elavad. Seega puudub alus ka elatise veelgi suuremaks vähendamiseks. Kostja leiab, et elatist tuleks vähendada veel põhjusel, et tal on lisaks hagejatele üks ülalpeetav varasemast abielust (tl 28, 83), samas on ta tunnistanud, et selle lapse ülalpidamises ta momendil ei osale. Seega ei ole tegemist asjaoluga, mida kohus peaks elatise määramisel arvestama. Kostja on väitnud, et on ajutiselt töövõimetu (tl 87, 118, 119), samas makstakse talle töövõimetustoetust, ta omab töökohta (tl 84-86; 117) ning puuduvad tõendid, et kostja töövõimetus oleks pikemaajaline, mis takistaks tal täiskohaga töötamist, seega ei esine mõjuvat põhjust elatise suuruse vähendamiseks PKS § 102 lg 2 alusel. Samal põhjusel jätab kohus tähelepanuta kostja poolt esitatud andmed oma igakuiste kulude ja laenude kohta (tl 88, 114, 115, 116120-127; 128-129; 130-134), kuna ta peab kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kostja ei vabane lapse ülalpidamiskohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (Riigikohtu lahend nr 32-1-15-17). Poolte argumendid, mis seonduvad poolte kooselu lõppemise asjaoludega, jätab kohus kui elatise nõudesse mittepuutuvad tähelepanuta.
4.PKS § 108 alusel on hageja esitanud tagasiulatuva elatise nõude perioodi eest 15.11.2016 kuni hagiavalduse esitamiseni. Kuigi kostja on viidanud xx.xx.xxxx xxxx xxxxxxxxxxxx toimunud kohtumisele, kus hagejate isa kinnitas, et ei soovi kostjalt elatise maksmist, ei välista see elatise nõudmist alates 15.11.2016, seda enam, et alles 2017 lõpus lahenes lõplikult M ja MN laste hooldusõigusega seonduv vaidlus. Kuivõrd tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvat elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav, arvestada tuleb kohustatud isiku toonast ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (Riigikohtu lahend nr 3-21-35-16). MN ei ole oma toonasele varalisele olukorrale osundanud ega seda tõendanud. Samas
2-17-119842
on hagejad nõudnud tagasiulatuva elatisena oluliselt vähem kui seadusega sätestatud elatise minimaalmäär ning kohus leiab, et tagasiulatuva elatise nõue on seaduslik ja põhjendatud.
5.Eeltoodust lähtudes on hageja nõue elatise väljamõistmiseks õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus selgitab, et PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.
6.Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise ja selle muutmise hagis. TsMS § 164 mõtte kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad poolte kantud menetluskulud poolte enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.