L M hagi I M vastu kohtulahendiga väljamõistetud igakuise elatise suurendamise nõudes
Tsiviilasja hind
1099,62 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja L M, isikukood *, elukoht * Hageja seaduslik esindaja V S, isikukood *, elukoht * Kostja I M, isikukood *, elukoht *
Kohtuistungi toimumise aeg
6. veebruar 2018. a
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hageja L M hagiavaldus.
2.Suurendada Pärnu Maakohtu 03.03.2011. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-1056619 (maksekäsk) I M'ilt alaealise lapse L M ülalpidamiseks välja mõistetud igakuist elatist 127,82 eurot kuus perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummäärani, s.o mitte vähem kui 1/2 Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis 2018. aastal on 250 (kakssada viiskümmend) eurot kuus, alates 05.01.2018. a kuni lapse L M täisealiseks saamiseni *. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
3.Elatis tasuda L M seadusliku esindaja V S arvelduskontole nr * *, selgitusega: elatusraha.
Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Menetluskulud jätta kostja I M kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole menetlusosalised seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega menetluskulusid kandnud.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.Hageja nõue ja põhjendused 05.01.2018. a esitas hageja L M (alaealine laps) seadusliku esindaja V S vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagi I M vastu igakuise elatise suurendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt maksab kostja hagejale elatist 127 eurot kuus, kuid hageja on saanud 16-aastaseks ja tema kulud on suurenenud. Kohtuinfosüsteemi andmetest nähtuvalt on Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 03.03.2011. a määrusega (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-1056619 kohustatud võlgnikku I M tasuma avaldajale L M elatist 127,82 eurot kuus alates 15.11.2010. a kuni L M täisealiseks saamiseni * /tlk 10-11/. Hageja taotleb kostjalt välja mõistetud elatise suurendamist alates hagiavalduse esitamisest seaduses sätestatud miinimummäärani, s.o mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni hageja täisealiseks saamiseni /tlk 1-5, 15-17/.
2.Kostja vastuväited Kostja ei vaidle hagi menetlusse võtmisele vastu ja tunnistab hagi osaliselt. Kostja ei nõustu hagiavalduses avaldatud lapse ülalpidamiskulude suurusega, leides, et need on osaliselt üle paisutatud (eluasemekulud, transpordikulud, kulud tervishoiule ja hügieenile, koolikohustuste täitmiseks). Kostja leiab, et hageja igakuised põhjendatud kulud kokku on 350 €. Kostja on seisukohal, et ta ei suuda maksta lapsele elatist 250 € kuus, kuna kostjal ei jää peale enda eluasemelaenu, eluaseme ja töölkäimise kulude kandmist palgast järgi piisavalt raha. Kostja töötasuks on 888 € kuus, kostjal on finantskohustusi kokku summas 671,95 € kuus ning kostja igakuised kulud eluasemele ja sideteenusele on 70 € kuus. Elatisraha summas 250 eurot ületab pool lapse tegelikest kuludest (175 eurot). Riigikohus on selgitanud, et alampalk on suurenenud elukalliduse tõusust kiiremini ja miinimumelatis võib laste tegelikke vajadusi ületada. Seega palub kostja lugeda PKS § 102 lg 2 alusel lapse tegelikud vajadused ning kostja sissetuleku ja varaliste kohustuste vahekord erandlikeks asjaoludeks, mille tõttu mõista elatis välja alla alammäära. Kostja pakub kompromissina elatiseks 180 eurot kuus.
3.Hageja vastuväited kostja vastuväidetele Hageja jääb esitatud nõude juurde, leides, et hageja ülalpidamiskulud on reaalsed ja põhjendatud. Hageja märgib, et kostja oleks pidanud endale laenukohustusi võttes arvestama, et esimene valik on olla tütre vajadused. Elukallidust ja 16. aastase tüdruku vajadusi arvestades ei pea hageja 250 eurost kuumakset ülepaisutatuks, vaid reaalseid kulutusi kompenseerivaks.
Kohtuotsuse põhjendused
4.Hageja, alaealine laps L M on oma seadusliku esindaja, s.o ema V S vahendusel esitanud kohtule haginõude oma teise vanema, s.o isa I M vastu igakuise elatise suurendamise nõudes seaduses sätestatud miinimummäärani alates hagiavalduse esitamisest, s.o 05.01.2018. a. Hagiavalduses esitatud nõude aluseks on perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p 1, mis sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps ja PKS § 101 lg 1, mille järgi
igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär on Vabariigi Valitsuse 21.12.2017. a määruse nr 189 § 1 alusel 2018. aastal 500 eurot kuus, seega 1⁄2 sellest käesoleval aastal on 250 eurot. Hagiavaldusest ja kohtumääruse (maksekäsk) väljavõttest nähtuvalt palub hageja suurendada Pärnu Maakohtu 03.03.2011. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-10-56619 (maksekäsk) I M'ilt alaealise lapse L M ülalpidamiseks välja mõistetud igakuist elatist 127,82 eurot kuus seaduses sätestatud miinimummäärani /tlk 1-5, 10-11/.
5.Rahvastikuregistri andmete kohaselt on hageja L M sündinud * a, tema isa on I M ja ema V S /tlk 12-13/. Eeltooduga on tõendatud, et hageja on alaealine laps, kes on õigustatud esitama kohtule hagi ülalpidamise, s.o elatise suurendamise nõudes kostja vastu. Hagiavalduse ja Rahvastikuregistri andmete kohaselt /tlk 2, 13-14/ elab hageja koos emaga ja on ema ülalpidamisel. Kooliajal elab hageja üürikorteris * /tlk 3, 56/. Seega on hageja õigustatud esitama elatise suurendamise nõude teise vanema, s.o kostja I. M vastu PKS § 96 alusel, mis sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning PKS § 100 lg 2 alusel, mis sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Järgnevalt hindab kohus kostja esitatud vastuväiteid hageja nõudele.
6.Kostja ei nõustu hagiavalduses avaldatud lapse ülalpidamiskulude suurusega, leides, et need on osaliselt üle paisutatud. Kostja leiab, et hageja igakuised põhjendatud kulud kokku on 350 € kuus, mistõttu elatis summas 250 eurot ületab pool lapse tegelikest kuludest (175 eurot).
6.1.Kohus leiab, et kuna hageja on palunud kostjalt väljamõistetud elatise suurendamist seaduses sätestatud miinimummäärani, siis miinimumelatise nõude esitamisel ei pea hageja tõendama oma kulutusi. Riigikohtu tsiviilkolleegium on korduvalt selgitanud, et lapse ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu 22.03.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15; 07.02.2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 12). Kuna hageja esitas nõude miinimumelatise saamiseks, ei pidanud ta enda vajadusi tõendama, mistõttu ei saa neid pidada ka ülepaisutatuks või lapse tegelikest vajadustest mittelähtuvaks.
7.Kostja on leidnud, et kuna Riigikohus on selgitanud, et alampalk on suurenenud elukalliduse tõusust kiiremini, siis miinimumelatis võib laste tegelikke vajadusi ületada.
7.1.Kostja ei ole nimetatud väidet esile tuues viidanud Riigikohtu lahendile, milles väidetavalt sellekohane seisukoht on esitatud. Riigikohus on leidnud, et lapse vajaduste hindamisel ja ülalpidamise suuruse määramisel tuleb arvestada ka seda, kui lapse ülalpidamiskulud (eelkõige elamiskulud, söögikulud, kulud riietele, sidele, olmetarvetele, mänguasjadele) on mitme lapse kooselamise tõttu mastaabisäästu tõttu väiksemad (vt Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE 2013. a uuring „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs" (Riigikohtu 09.06.2017.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 20.2), kuid nimetatud otsus käsitleb olukorda, kus hagejate peres on korraga ülalpidamisel kolm alaealist tüdrukut, kelle kulud osaliselt kattuvad. Käesolevas tsiviilasjas on hagejaks üks alaealine laps ning kummalgi vanemal puuduvad teised ülalpeetavad (lapsed), mistõttu ei ole kohane arvestada eeltoodud lahendis toodud seisukohaga. Riigikohus on ka 19.04.2017. a otsuses nr 3-2-1-15-17 (p 12) korranud, et eelduslikult on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste
suurus PKS § 101 lg 1 järgi pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Eeltoodu alusel leiab kohus, et ühe lapsega perekonnas ei alust rääkida olukorrast, kus miinimumelatis võib lapse tegelikke vajadusi ületada, seejuures arvestades asjaoluga, et hageja näol on tegemist 16-aastase noorega, kelle kulud on eeldatavalt suuremad väikelapse ülalpidamiskuludest.
8.Kostja palub PKS § 102 lg 2 alusel lapse tegelikud vajadused ning kostja sissetuleku ja varaliste kohustuste vahekord lugeda erandlikeks asjaoludeks, mille tõttu mõista elatis välja alla alammäära.
8.1.Kohus jääb eelpool toodud seisukoha juurde (vt p 6.1 ja 7.1), et hageja ei pea tõendama oma kulutusi, kuna nõuab elatise suurendamist seaduses sätestatud miinimummäärani ning ühe lapsega perekonnas ei ole põhjendatud väita, et miinimumelatis ületab hageja tegelikke vajadusi, eelkõige arvestades asjaoluga, et hageja näol on tegemist 16-aastase noorega. Lisaks on hageja tõendanud, et tal on diagnoositud skolioos, millest tulenevalt vajab pidevat ravi (ravi maksumus 18 eurot kord, millest 5 korda saab tasuta ja ülejäänu eest tasub ise. Ravi vajab 2 korda nädalas) /tlk 63-67/.
8.2.PKS § 102 lg 1 ja 2 sätestavad, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
8.3.Riigikohus on 13.04.2017. a lahendis nr 3-2-1-174-16 (p 13) leidnud, et alla seaduses sätestatud alammäära saab hüvitise välja mõista üksnes PKS § 102 lg-s 2 sätestatud tingimustel. Samas märkis Riigikohus, et tegemist on näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks. Kostja esitatud vastusest ja tõenditest nähtuvalt on kostja sissetulekuks töötasu 888 eurot kuus (neto). Kostja on hagis välja toonud, et tema finantskohustused ühes kuus on: elatusraha 127,82 €; OÜ Koduliising 40,90 € murutraktor (selg on opereeritud, käsitsi niita ei saa); AS INBANK 49,02 € autolaen (see auto läks katki, andis praeguse auto sissemakseks); AS INBANK 79,95 € autolaen (elab metsas ja auto vajalik ka tööülesannete täitmiseks, tööandja hüvitab töösõidud kilomeetripõhiselt, soetamist ega remonti ei hüvitata); Swedbank 118,13 € eluasemelaen (abikaasast lahutades jättis eluaseme lastele ja abikaasale, mistõttu pidi pangalaenu võtma kodu soetamiseks); Swedbank 151,22 € väikelaen (kuna soetatud eluase oli pooleli ehitusjärgus, oli vaja väikelaenu maja elamiskõlblikuks ehitamiseks); IF P&C INSURANCE AS 13,64 € kodukindlustus (vajalik laenu saamiseks); SWEDBANK LIFE INSURANCE SE 27,89 € elukindlustus (vajalik laenu saamiseks); Swedbank 4,96 € krediitkaardi kuutasu; Swedbank 39,60 € krediitkaardi intress (kaarti kasutatud ettenägematute kulude katmiseks); AS INBANK 18,82 € järelmaks (ostetud binokkel, mis vajalik ka tööülesannete täitmiseks). Muud kostja kulud: elekter ca 60 eurot kuus (maja veevarustus ja osaliselt küte on elektriga), sidekulu on ca 10 eurot kuus /tlk 28-46/. Kohus leiab, et asjaolu, et kostja on ennast üle koormanud erinevate laenukohustustega ja nendest tulenevate muude kohustuslike maksetega, ei ole PKS § 102 lõikes 2 sätestatud mõjuvaks põhjuseks, mille alusel kohus võib vähendada elatist alaealisele lapsele alla seaduses sätestatud alammäära. Kostja sissetulek on 888 eurot, mis ületab üle 3,5 korra miinimumelatise
kehtivat määra. Seega hõlmaks miinimumelatise maksmine hagejale 28,15% kostja sissetulekust, millest tulenevalt saab järeldada, et kostja ei kasuta oma sissetulekuid enda ja hageja kui enda ülalpeetava tarbeks ühetaoliselt ning kostja enda ülalpidamiseks jääb 71,85% kostja sissetulekust. Seega ei ole kostja PKS § 102 lõikes 1 toodud olukorras, kus ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Seega puudub vajadus täiendavalt hinnata PKS § 102 lõikes 2 sätestatud asjaolude esinemist käesolevas tsiviilasjas.
9.Riigikohus on ka 24.10.2012. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 rõhutanud (p 15, korratud 07.02.2018. a lahendis nr 2-16-118651, p 18), et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada. Kuna kostja on teovõimeline täisealine isik, kellel Rahvastikuregistri andmete kohaselt on omandatud keskeri ja tehnikumiharidus keskhariduse baasil ning kes töötab ka käesoleval ajal, siis puudub kohtul kahtlus, et kostja on võimeline elatist teenima ulatuses, mis tagaks nii hageja ülalpidamise seaduses sätestatud miinimummääras kui ka kostja enda ülalpidamise selleks minimaalselt vajalikus ulatuses.
10.TsMS § 230 lg 3 alusel võib kohus lapse huve puudutavas vaidluses koguda tõendeid omal algatusel. Kohus on teinud päringud kostjal olemasoleva kinnisvara ja sõidukite kohta ning päringute vastustest nähtuvalt kuulub kostjale kinnistu (100% elamumaa) * vallas, * külas ning kosjale kuulub haagis Tiki Treiler ja sõiduauto Volvo XC90 (2004). Seega kuulub kostjale ka vara, mille arvelt on kostjal võimalik rahaliste vahendite ebapiisavuse korral lapse ülalpidamiskohustust täita.
11.Muid sisulisi vastuväiteid kostja elatise suurendamise nõudele ei ole esitanud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et käesoleva tsiviilasjas ei ole kohtule esitatud tõendeid ega faktilisi asjaolusid selle kohta, et kostja ei oleks mõjuval põhjusel suuteline endale või oma alaealisele lapsele ülalpidamiseks elatist rahaliselt teenima. Kohus on seisukohal, et kostja on võimeline saama sissetulekuid ulatuses, mis tagaks nii kostja endale ülalpidamise kui ka hagejale elatise maksmise seaduses sätestatud miinimummääras ning puuduvad erandlikud asjaolud elatise väljamõistmiseks väiksemas määras.
12.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hageja hagi kostja vastu elatise suurendamise nõudes ja kohus suurendab Pärnu Maakohtu 03.03.2011. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-1056619 (maksekäsk) I M'ilt alaealise lapse L M ülalpidamiseks välja mõistetud igakuist elatist 127,82 eurot kuus perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummäärani, s.o mitte vähem kui 1/2 Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis 2018. aastal on 250 (kakssada viiskümmend) eurot kuus, alates 05.01.2018. a kuni lapse L M täisealiseks saamiseni * a. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Elatis tasuda L M seadusliku esindaja V S arvelduskontole nr * *, selgitusega: elatusraha.
13.Hagihind Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja on taotlenud juba välja mõistetud elatise, summas 127,82 eurot, suurendamist
seaduses sätestatud miinimummäärani, s.o käesoleval ajal 250 euroni kuus (250 - 127,82 = 122,18 €). Seetõttu on käesolevas tsiviilasjas hagihinnaks 1099,62 eurot (122,18 € * 9 kuud).
14.Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt pooled käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid kandnud ei ole. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.