Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsMS § 468 lg.1 p.2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Määrata kindlaks hageja menetluskulud kokku summas 465 eurot, millest 225 eurot on riigilõiv ja 240 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Jätta menetluskulud kokku 465 eurot 52% ulatuses kostja kanda ja 48% ulatuses hageja kanda. Mõista Axxxxx Exxxxx menetluskulude katteks.

välja 241,80

eurot

OÜ MARTINEX kasuks tasutud

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja on 30.12.2014 esitanud Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu põhivõlgnevuse ja viivise, kokku 1563,78 eurot nõudes. Pärnu Maakohus tegi 26.01.2015 makseettepaneku, milles tegi kostjale ettepaneku tasuda avaldajale OÜ

MARTINEX

makseettepaneku kättesaamisest alates 15 päeva jooksul võlg koos menetluskuludega. 02.02.2015 esitas Axxxxx Exxxxvastuväite Pärnu Maakohtule. Kostja märkis vastuväites, et soovib maksegraafikut ja igakuuliselt oleks makse 30 -50 eurot. Ta ei soovi, et arve arestitakse, soovib kogu võlgnevuse maksta ausalt ja igakuuliselt. Kostja märgib, et tal on 3 last ja sõlmis lepingu, mille kohaselt ta pidi maksma hakkama sissekolimise ajal ning korter seisis tühi umbes kolm kuud, hageja elas oma mehe juures. Kostja andis võtme TxxxJxxxxxxxx kätte, lepingut ei peatanud keegi ning kinnitab, et ta ei ole elanud seal ühtegi päeva. 03.03.2015 lõpetas Pärnu Maakohus seoses vastuväite esitamisega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 04.03.2015 jättis Harju Maakohus määrusega hagiavalduse käiguta ja kohustas hagejat kõrvaldama puudused 14 päeva jooksul. 18.03.2015 esitas OÜ MARTINEX hagiavalduse kohtule. 19.03.2015 määrusega keeldus Harju Maakohus OÜ MARTINEX hagi Axxxxx Exxx vastu üürilepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks menetlusse võtmisest ja saatis hagi kohtualluvuse alusel Tartu maakohtu Jõgeva kohtumajale.

OÜ MARTINEX esitas hagiavalduse Axxxxx Exxx vastu võlgnevuse 749,39 euro ja viiviste 699,39 euro nõudes. Lisaks palus hageja kostjalt tema kasuks välja mõista viivise alates kohtuotsuse tegemisest 0,1% tasumata põhinõudelt päevas kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ MARTINEX ja Axxxxx Exx (end Txxxxx) 29.11.2010 üürilepingu nr 2010-19, mille kohaselt andis hageja kostja kasutusse eluruumi, aadressiga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja kostja kohustus maksma üüri ja kõrvalkulusid. Hageja on esitanud kostjale arved number 20100189,1101,11016 ja 11031 kogusummas 749,39 eurot, mis on kostjal tasumata. VÕS § 101 lg 1 punkti 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kostja oli kohustatud vastavalt üürilepingule tasuma üüri ja kõrvalkulusid, mida kostja tasunud ei ole, seega on kostja rikkunud võlasuhtest tulenevat kohustust ning hagejal on õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Hageja juhindub nõude esitamisel VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1, p 6. Üürilepingu punkti 2.8 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist maksete tasumisega viivitamisel 0,1% tasumata summalt iga kalendriäeva eest. Hagi esitamise hetkeks on arvestuslik viivise suurus 1124,83 eurot. Arvutatud viivis on suurem kui hageja põhinõue ning hageja arvates ei ole sellises suuruses viivise nõudmine mõistlik ega kooskõlas heade kommetega. Seetõttu vähendab hageja viivise nõuet kuni summani, mis on võrdne põhinõudega ehk 749,39 eurot. Hageja tasus hiljuti 50 eurot, mille võrra vähendab hageja viivise nõuet kostja vastu, hageja nõuab kostjalt viivist 699,39 eurot. Hageja on nõus kostja ettepanekuga tasuda võlgnevus osadena, kuid soovib sellise kokkuleppe kinnitamist kohtu poolt. Hageja ootab kostja vastuses mõistlikku ettepanekut võlgnevuse tasumise osas. Hageja on nõus asja lahendmisega kirjalikus menetluses, kuid kui kostja nõuab kohtuistungi toimumist, siis soovib hageja osaleda kohtuistungil läbi oma lepingulise esindaja. Hageja esitas oma nõuet tõendavate tõenditena eluruumi üürilepingu (tl.30-32), arve nr 20100189 (tl.33), arve nr 11001 (tl 34), arve nr 11016 (tl 35), arve nr 11031(tl 36), viiviste arvestuse (tl 37), hageja on tasunud riigilõivu 30.12.2014 maksekäsu kiirmenetluses 45 eurot ja täiendav riigilõiv 180 eurot on tasutud hageja esindaja poolt, kokku riigilõiv 225 eurot tasutud (tasumine kontrollitud Riigikassa kaudu). 30.04.2015 võttis Tartu Maakohus OÜ MARTINEX hagi Axxxxx Exxx vastu menetlusse. Kostja vastas kohtule 28. mail 2015, et sai hagiavalduse ärakirja koos lisadega kätte (tl 53). Kostja vastuväiteid hagile ei esitanud. Kohus teatas hagejale ja kostjale 29.06.2015, et hageja taotlusel teeb kohus asjas TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile tähtaegselt. Kohus teatas, et kohtuotsus tehakse teatavaks hiljemalt 22. juulil 2015. Kohus edastas sama kirjaga kostjale hageja menetluskulude nimekirja koos tõenditega ja andis võimaluse esitada hageja menetluskulude kohta oma seisukoht. Kostja oma seisukohta ei esitanud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

TsMS § 407 lg.1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.

Hageja on sellise tagaseljaotsuse tegemist taotlenud. Kohus, olles uurinud kõiki kirjalikke tõendeid ja hinnates esitatud väiteid, leiab, et hageja nõue on faktiliste asjaoludega ja õiguslikult osaliselt põhjendatud. Hageja on tõendanud oma nõudeõiguse ja kohustatud isiku. 1)Esitatud asjaolude ja tõendite alusel on tõendamist leidnud, et üürileandja OÜ MARTINEX ja üürniku Axxxxx Exxx vahel on 29. novembril 2010 sõlmitud tähtajatu üürileping nr 201019 eluruumi, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxkasutamise kohta (edaspidi leping) (tl 30-32). 2)Lepingu punkti 2.1. järgi on üüri suurus kuus 2000 krooni ehk 127,82 eurot. Lepingu punkti 2.2 kohaselt lisaks üürile on üüriku kohustuseks tasuda ka kõrvalkulude eest. Punkti 2.4 kohaselt on üürnik kohustatud tasuma üüri üks kord kuus jooksva kuu 20. kuupäevaks ning punkti 2.5 kohaselt oli üürniku kohustuseks tasuda eelmise kuu kõrvalkulude eest järgneva kuu

Seega tuleb lugeda põhjendatuks hageja üüri nõue perioodi 01.12.2010 kuni 31.03.2011 eest ehk siis 4 kuu eest summas 511,28 eurot (4 x 127,82 eurot). 6)Lepingu punkti 2.7 tulenevalt (tl 31) oli kostja kohustuseks tasuda 4 kalendrikuu jooksul arvates lepingu sõlmimisest tagatisraha summas 2000 eurot ehk siis 127,82 eurot. Samas punktis on pooled kokku leppinud, et üürileandja tagastab tagatisraha üürnikule hiljemalt kahe kuu möödumisel arvates lepingu lõppemise kuupäevast, kui üürileandja ei ole esitanud üürniku vastu lepingust tulenevat nõuet. Kohus leiab, et hageja tagatisraha nõue ei kuulu rahuldamisele lepingu punkti 2.7 alusel, võttes arvesse, et hageja kohustus on tagatisraha tagastada kahe kuu jooksul, kui see on tasutud ja üürileandja ei ole üürniku vastu nõudeid esitanud. VÕS § 308 lg.1 järgi on tagatisraha mõtetagada üürilepingust tulenevate nõuete täitmist. Käesoleval juhul ei ole tagatisraha tasutud, kuid üürilepingust tulenevad nõuded on esitatud. Seega ei ole seni tasumata tagatisrahaga võimalik tagada üürilepingust tulenevate nõuete täitmist. Käesoleval juhul ei ole tasutud tagatisraha, tagatisraha nõudmisega nüüd, pärast üürilepingu lõppemist ei ole võimalik saavutada nõuete tagamise eesmärki. Tasutud tagatisraha kuuluks lepingu p.2.7. alusel tagastamisele. Seetõttu ei rahulda kohus tagatisraha nõuet kokku summas 127,82 eurot (4 x 31,96 eurot). 7) Hageja esindaja on märkinud hagis (p 8), et hageja esindajale teadaolevalt tasus kostja hagejale hiljuti 50 eurot ning hageja on selle laekumise arvestanud viiviste katteks. Kohus leiab, et summa 50 euro arvestamine viiviste katteks ei ole põhjendatud. Hageja ei ole märkinud hagis 50 euro laekumise päeva. Kohus järeldab sõnast „hiljuti“, et tasumine võis toimuda maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise järgselt, kuid enne hagiavalduse esitamist. Tasutud summa viiviste katteks arvestamine ei ole põhjendatud seetõttu, et hageja ei olnud esitanud kostjale tasumise ajaks veel viiviste arveid, viivised ei olnud sissenõutavaks muutunud ning seetõttu tuleb tasutud 50 eurot lugeda põhivõlgnevuse katteks ja kõige esimese arve – nr 20100189 katteks. Seega arve nr 20100189 alusel jääks tasuda üüri veel 127,82 -50 = 77,82 eurot. Samuti märgib kohus, et lepingus ei ole kokku lepitud järjekorda, millise kohustuse katteks laekumisi arvestatakse. Seetõttu tuleb kohaldada VÕS § 88 lg 6 p 1 ja lugeda 50 euro arvel osaliselt täidetuks esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus st kohustus arve nr 20100189 alusel. Käesolevaks ajaks on jäänud tasuda üürinõuet 511,28 eurot miinus 50 eurot= 461,28 eurot. 8) Lepingus p.2.2. on kokku lepitud, et kostja tasub ka kõrvalkulud. Kõrvalkulude kohta on hageja esitanud järgmised arved: Arve nr 11001, 05.01.2011, esitatud detsembrikuu 2010 kõrvalkulude kohta – üldelekter 0,13 eurot, hooldustasu 12,78 eurot, prügivedu 7,68 eurot ja internet 10 eurot, kokku 30,50 eurot, millele lisandub km 6,10 eurot, kokku 36,60 eurot. Arve 11016, 05.02.2011, esitatud 2011. aasta jaanuarikuu kohta - üldelekter 0,04 eurot, hooldustasu 12,78 eurot, prügivedu 7,68 eurot ja internet 10 eurot, kokku 30,59 eurot, millele lisandub km 6,12 eurot, kokku 36,71 eurot. Arve 11031, 05.03.2011, esitatud 2011. aasta veebruarikuu kohta - üldelekter 0,34 eurot, hooldustasu 12,78 eurot, prügivedu 7,68 eurot ja internet 10 eurot, kokku 30,80 eurot, millele lisandub km 6,16 eurot, kokku 36,96 eurot.

Kohus leiab, et kõrvalkulude nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada, kokku summas 110,27 eurot. 9) Hageja ja kostja vahel on sõlmitud eluruumi üürileping. Võlasuhte olemusest tuleneb poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega (VÕS § 2 lg.2 nõue). Kohus on seisukohal, et kuna eluruumi üürisuhe on kohustatud isikule - üürnikule eriliselt olulist huvi-eluasemevajadust käsitlev suhe, siis on õigustatud selle lepingu raames hinnata üürniku kui kohustatud isiku vajadusi ja huvi ja teise lepingupoole õigustatud huvi ja kaaluda, kas need on omavahel tasakaalus. Lepingus on lepitud kokku viivis 0,1% iga viivitatud kalendripäeva eest. Hageja on majandusvõi kutsetegevuses tegutsev isik, kes on andnud eluruumi üürile füüsilisele isikule – tarbijale. Üürilepingu vorm on hageja poolt välja töötatud, tegemist on tüüptingimustega VÕS § 35 lg 1 mõttes. VÕS § 42 lõike 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Kohus on seisukohal, et VÕS § 41, VÕS § 42 lg 1 ja VÕS § 42 lg 3 p 5 koosmõjust tulenevalt on lepingu punkt 2.8, millega lepiti kokku viivise suurus 0,1% päevas, tühine. Samuti kohaldades üürilepingu suhtes analoogiana VÕS § 415 lg 1, leiab kohus, et lepingu punktis 2.8 kokku lepitud viivisemäära 0,1% päevas ei saa rakendada, vaid võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel tuleb kohaldada VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määra. Üürilepingu pooled on käesoleval juhul leppinud kokku hea usuga vastuolus olevaid tingimusi ja rikkunud seadusest tulenevaid sätteid, seega VÕS § 275 alusel tuleks kokku lepitu, s.h. viivisemäär tühiseks lugeda. 10)Käesolevas asjas on kindlaks tehtud, et üürileping lõpetati märtsis 2011. Hageja üürileandjana on esitatud viiviste arvestuse seisuga 18.03.2015 (tl 37), kokku summas 1124,83 eurot. Kohus on seisukohal, et viivise nõudmine summas, mis on võrdne või ületab põhinõuet, on ebamõistlikult suur, eriti arvestades, et kohustatud isikuna on kostja olnud teadmatuses nõude esitamisest nelja aasta jooksul ja hageja ei ole kordagi saatnud kostjale teadet võlgnevuse kohta või nõude esitamisest kohtule. Ka hageja ise on leidnud, et viivisenõue põhinõuet ületavas määras ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas. Kohtu hinnangul on üürileandja õigustatud huvi tagatud, kui talle makstakse tema poolt nõutud üüri – ja kõrvalkulude summa ning täiendava arvestatavas summas tulu saamine (näiteks viivisesaamine lisaks üürisummale) on vastuolus üürilepingu olemusega. Pooled on vabad kokku leppima ka üürisummat, mistõttu ei saa olla tasakaalus üürileandja huvi saada lisatulu võimalikult suure viivise näol. Ühe üürilepingu lõpetamise järel jätkub üürileandjal võimalus saada jätkuvalt tulu uuest üürilepingust. Neid asjaolusid arvestades vähendab kohus kostjalt nõutavat viivist VÕS § 113 lg 1 1. lauses sätestatud viivisemäärani. Seoses asjaoluga, et kohus vähendab põhinõuet tagatise ja 50 euro

võrra ning vähendab viivise määra, arvestab kohus ümber ka viivised perioodil 21.12.2010 kuni 18.03.2015 järgmiselt: Arve 20100189, hageja viiviste nõue oli 247,50 eurot. Uus arvutuskäik: põhinõue 77,82 eurot (159,78- 31,96-50), viivist arvestatakse alates 21.12.2010 kuni 30.06.2011. Alates 21.12.2010 kuni 31.12.2010, 11 päeva viivist. Eesti Pank teatas väljaandes Ametlikud Teadaanded 31.12.2010, et VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. jaanuari 2011 oli 1,00%. VÕS § 113 lg tulenevalt lisandus sellele määrale 7% aastas, seega intress 8% aastas. Intressi suurus: päevas 0,022% ja 0,017 eurot päevas (77,82x0,022/100). 11x 0,017 =0,19 eurot. Alates 01.01.2011 kuni 30.06.2011, 181 päeva viivist. Eesti Pank teatas 01.07.2011, et võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. juulit 2011 oli 1,25%. VÕS § 113 lg tulenevalt lisandus sellele määrale 7% aastas, seega intress 8,25% aastas. Intressi suurus: 181x 0,017 = 3,08 eurot. Arve 11001, hageja viiviste nõue oli 298,10 eurot. Uus arvutuskäik: põhinõue 164,42 eurot (196,38 -31,96), viivist arvestatakse alates 21.01.2011 kuni 30.06.2011. Intress 8,25% aastas. 161 päeva viivist. Intressi suurus: päevas 0,023% ja 0,038 eurot päevas (164,42x0,023/100). 161x 0,038 = 6,19 eurot. Arve 11016, Hageja viiviste nõue oli 292,18 eurot. Uus arvutuskäik: põhinõue 164,53 eurot (196,49 - 31,96), viivist arvestatakse alates 21.02.2011 kuni 30.06.2011. Intress 8,25% aastas. 130 päeva viivist. Intressi suurus: päevas 0,023% ja 0,038 eurot päevas (164,53x0,023/100). 130x 0,038 = 4,94 eurot. Arve 11031, Hageja viiviste nõue oli 287,04 eurot. Uus arvutuskäik: põhinõue 164,78 eurot (196,74 - 31,96), viivist arvestatakse alates 21.03.2011 kuni 30.06.2011. Intress 8,25% aastas. 102 päeva viivist. Intressi suurus: päevas 0,023% ja 0,038 eurot päevas (164,78x0,023/100). 102x 0,038 = 3,88 eurot. Alljärgnevalt arvestab kohus viiviseid alates perioodist 01.07.2011 kuni 18.03.2015 ja käsitleb kõikide arvete põhinõudeid koos: põhinõuded kokku 571,55 eurot (77,82+164,42+164,53+164,78). Periood 01.07.2011 kuni 31.12.2011. Eesti Pank teatas 02.01.2012 väljaandes AT, et VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. jaanuari 2012 oli 1,00%. VÕS § 113 lg tulenevalt lisandus sellele määrale 7% aastas, seega intress 8% aastas. 184 päeva viivist. Viivise suurus: päevas 0,022% ja 0,126 eurot päevas (571,55x0,022/100). 184x 0,126 =23,18 eurot.

Periood 01.01.2012 kuni 30.06.2012. Eesti Pank teatas 02.07.2012 väljaandes AT, et VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. juulit 2012 oli 1,00%. VÕS § 113 lg tulenevalt lisandus sellele määrale 7% aastas, seega intress 8% aastas. 181 päeva viivist. Viivise suurus: päevas 0,022% ja 0,126 eurot päevas (571,55x0,022/100). 181x 0,126 =22,81 eurot. Periood 01.07.2012 kuni 31.12.2012. Eesti Pank teatas 31.12.2012 väljaandes AT, et VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. jaanuari 2013 oli 0,75%. VÕS § 113 lg tulenevalt lisandus sellele määrale 7% aastas, seega intress 7,75% aastas. 184 päeva viivist. Viivise suurus: päevas 0,021% ja 0,120 eurot päevas (571,55x0,021/100). 184x 0,120 =22,09 eurot. Periood 01.01.2013 kuni 14.04.2013. Eesti Pank teatas 01.07.2013 väljaandes AT, et VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. juulit 2013 oli 0,50%. VÕS § 113 lg tulenevalt lisandus sellele määrale 7% aastas, seega intress 7,50% aastas. 104 päeva viivist. Viivise suurus: päevas 0,020% ja 0,114 eurot päevas (571,55x0,020/100). 104x 0,114 =11,86 eurot. Periood 15.04.2013 kuni 30.06.2013 Eesti Pank teatas 01.07.2013 väljaandes AT, et VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. juulit 2013 oli 0,50%. VÕS § 113 lg tulenevalt lisandus sellele määrale 8% aastas, seega intress 8,50% aastas. 77 päeva viivist. Viivise suurus: päevas 0,023% ja 0,131 eurot päevas (571,55x0,023/100). 77x 0,131 =10,09 eurot. Periood 01.07.2013 kuni 31.12.2013. Eesti Pank teatas 02.01.2014 väljaandes AT, et VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. jaanuari 2014 oli 0,25%. VÕS § 113 lg tulenevalt lisandus sellele määrale 8% aastas, seega intress 8,25% aastas. 184 päeva viivist. Viivise suurus: päevas 0,023% ja 0,131 eurot päevas (571,55x0,023/100). 184x 0,131 = 24,10 eurot. Periood 01.01.2014 kuni 30.06.2014. Eesti Pank teatas 01.07.2014 väljaandes AT, et VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. juulit 2014 oli 0,15%. VÕS § 113 lg tulenevalt lisandus sellele määrale 8% aastas, seega intress 8,15% aastas. 181 päeva viivist. Viivise suurus: päevas 0,022% ja 0,126 eurot päevas (571,55x0,022/100). 181x 0,126 =22,81 eurot. Periood 01.07.2014 kuni 31.12.2014. Eesti Pank teatas 02.01.2015 väljaandes AT, et VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1.

jaanuari 2015 oli 0,05%. VÕS § 113 lg tulenevalt lisandus sellele määrale 8% aastas, seega intress 8,05% aastas. 184 päeva viivist. Viivise suurus: päevas 0,022% ja 0,126 eurot päevas (571,55x0,022/100). 184x 0,126 = 23,18 eurot. Periood 01.01.2015 kuni 18.03.2015. Eesti Pank teatas 02.07.2015, et VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 01.07.2015 oli 0,05 %. VÕS § 113 lg tulenevalt lisandus sellele määrale 8% aastas, seega intress 8,05% aastas. 77 päeva viivitust. Viivise suurus: päevas 0,022% ja 0,126 eurot päevas (571,55x0,022/100). 77x 0,126 = 9,70 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt välja viivised kokku 188,10 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja üürivõla 461,28 eurot, kõrvalkulude võlgnevuse 110,27 eurot ja viivised 188,10 eurot, kokku 759,65 eurot. Kohus jätab rahuldamata ülejäänud hageja nõuded tagatisraha, üüri ja viiviste osas summas 689,13 eurot. Kostja on märkinud maksekäsu kiirmenetluse vastuväites (tl 15), et soovib igakuuliselt maksta maksegraafiku alusel 30-50 eurot kuus. Sellest võiks järeldada, et kostja soovib võimalust täita kohustus ositi maksmisega. Selline taotlus kujutab endast otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramist TsMS § 445 lg.1 korras. Ehkki hageja ei ole sellisele taotlusele vastu vaielnud, ei pea kohus võimalikuks sellist taotlust rahuldada. Käesolevas asjas on tegemist tagaseljaotsusega, mille kohus teeb TsMS § 407 lg.1 alusel, kuna kostja ei ole hagile vastanud. TsMS § 468 lg.1 p.2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Seetõttu on käesoleva otsuse näol tegemist viivitamata täidetava otsusega ja otsuse täitmise korda ja tähtaega kindlaks ei määrata. TsMS § 468 lg.1 p.2 alusel tunnistab kohus otsuse viivitamata täidetavaks. Tehes tagaseljaotsust TsMS § 407 lg.1 alusel, arvestab kohus, et hagi rahuldatakse esitatud faktiliste asjaoludega ja õiguslikult põhjendatud ulatuses, seejuures kohtu poolt järgitakse omaalgatuslikult TsMS § 436 lg.1 nõudeid- et kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Seetõttu saab kohus käsitletava hagi rahuldada üksnes osaliselt. Menetluskulude jaotus § 174 lg.2 sätestab: Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses..., kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse... tegemist. TsMS § 405 lg.1 p.3 järgi määrab kohus lihtmenetluses hagi menetlemisel menetluskulude suuruse juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada menetluskulude nimekirjad. Hageja esindaja on saatnud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hagejale esitatud kaks õigusabi arvet – summas 420 ja 75 eurot, kokku 495 eurot, millele lisandub käibemaks. (Menetluskulude nimekirjas taotletakse õigusabikulude hüvitamist ilma käibemaksuta.) Nimetatud hinna sees on õigusabi 3,3 tundi. Tunnitasu suuruseks on 150 eurot,

millele lisandub käibemaks. Lisaks on tasutud riigilõiv summas 225 eurot, millest on 45 eurot tasutud maksekäsu kiirmenetluses ja 180 eurot hageja esindaja hagiavalduse esitamisel. Kokku on hageja esindaja esitanud menetluskulude arveid summas 810 eurot (koos käibemaksuga). Kohus andis kostjale 29.06.2015 e-kirjaga võimaluse esitada oma seisukoht hageja menetluskulude osas, kuid kostja ei ole kohtu kirjale vastanud. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Käesoleval juhul rahuldab kohus hagi 52% ulatuses, mistõttu riigilõiv 225 eurot kuulub TsMS § 163 lg.1 alusel väljamõistmisele kostjalt 52% ulatuses ehk summas 117 eurot. Hagiavalduse lisatud menetluskulude nimekirja järgi on hageja menetluskuluks lepingulise esindaja tasu õigusabi eest: arve nr 150327-03 27.03.2015 alusel 420 eurot, millele lisandub käibemaks ja arve nr 150621-02 21.06.2015 alusel 75 eurot, millele lisandub käibemaks 15 eurot, kokku 90 eurot. Kohus märgib, et riigilõivu ei maksustata käibemaksuga, kuna riigilõivu näol ei ole tegemist teenusega ega kaubaga. Seetõttu on arvel nr 150327-03 arvestatud käibemaks ebaõigesti ja riigilõivult käibemaksu nõuda ei tule.. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel teeb kohus TsMS § 175 lg 1 kohaselt kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta. Käesolevas asjas on hageja lepinguliseks esindajaks vandeadvokaat Urmas Veinberg Advokaadibüroost Legest, mille kaudu esindaja õigusabi osutas. Esindaja on esitanud hagejale arved summas 75 eurot ja 420 eurot ilma käibemaksuta, kokku koos käibemaksuga 594 eurot. Arvete selgitusest nähtub, et nimetatud summa sisaldab esindustasu kohtumenetluses. Antud nõude puhul ei ole tegemist keeruka õigusvaidlusega ning nõude koostamine ei eelda esindajalt erilist töömahukust. Eelnenud maksekäsu kiirmenetluses on nõude koostanud hageja seaduslik esindaja. Antud asja oleks saanud ka poolte kokkuleppega lahendada, kuna kostja sellele maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites viitas. Ei ole esitatud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et hageja on kasvõi kordki pöördunud kostja poole alates arvete sissenõutavaks muutumisest, teinud ettepaneku tasuda võlgnevus või antud täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kohus leiab, et antud juhul, kus nõuded esitati kohtule 30.12.2014, et tõenäoliselt

vältida kolme viimase arve aegumist, ei ole hageja ega esindaja käitunud kooskõlas hea usu põhimõttega. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on põhjendamatult suur. Tegemist ei ole sedavõrd keeruka tsiviilasjaga, et oleks põhjendatud eriliselt kõrget õigusabi kvaliteeti eeldav tunnitasu suurus 150 eurot. Hagiavaldus on iseenesest tüüpiline üürivaidlustes olev hagi, hagiavalduse koostamisel ei ole järgitud kõrgeid kvaliteedinõudeid. Kohus märgib siinjuures, et hagis ei ole tuginetud ühelegi Võlaõigusseaduse eriosa sättele. Seetõttu leiab kohus, et hagiavalduse koostamisel ei ole rakendamist leidnud sedavõrd kõrge õigusalane kvalifikatsioon, et see vastaks taotletud tunnitasule 150 eurot. Kohus loeb põhjendatuks tunnihinna 120 eurot. Kohus on seisukohal, et ka hagiavalduse koostamisele kulunud taotletud aeg ei vasta hagi ja selle lisade mahule ega õiguslikule keerukusele. Tegemist on nn standardnõudega, mida on sellist teenust osutav hageja palju kordi juba esitanud ja vormistanud, selles ei sisaldu erilist detailsust ega õiguslikku keerukust. Kohus loeb põhjendatuks hagiavalduse koostamisele kuulunud aja 1,5 tundi. Kohtu kirjaga tutvumise aega 0,3 tundi ja menetlusse võtmise määrusega tutvumisele kulunud aega 0,20 tundi kohus aktsepteerib. Seega loeb kohus põhjendatuks hageja esindaja arve 2 tunni ulatuses ja tunnihinnaga 120 eurot, kokku summas 240 eurot (käibemaksu lisandumisel kokku 288 eurot). Hageja on taotlenud menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, s.t. on tegemist TsMS § 174 lg.10 olukorraga, kus käibemaksu tagasisaamine on võimalik ja menetluskulud tuleb kostjalt välja mõista ilma käibemaksuta. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludest, mida on kokku 465 eurot (riigilõiv 225 eurot ja esindaja tasu 240 eurot) 52% ehk summa 241,80 eurot.

/digitaalselt allkirjastatud/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.