Osaühing VKG ELEKTRIVÕRGUD maksekäsu kiirmenetluse avaldus E&G OÜ vastu 5805,89 euro saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 29.06.2015 taotluse lahendamise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
E&G OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (võlgnik): E&G OÜ (registrikood 10479050, asukoht Pärnu mnt 110, 11313 Tallinn), lepinguline esindaja Arvo Kivar
määrus
menetlusabi
Vastustaja (avaldaja): Osaühing VKG ELEKTRIVÕRGUD (registrikood 10855041, asukoht Paul Kerese 11, 20309 Narva), esindaja Janika Zemljakova Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 29.06.2015 määrus ja saata asi samale maakohtule menetlusabi taotluse uueks läbivaatamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata (RÕS § 15 lg 8 ja TsMS § 191 lg 1 II lause). Asjaolud
17.04.2015 esitas Osaühing VKG ELEKTRIVÕRGUD (avaldaja) Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse E&G OÜ (võlgnik) vastu 5805,89 euro saamiseks. 21.04.2015 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mis toimetati võlgnikule kätte 24.04.2015. Vastuväidet võlgnik makseettepanekule ei esitanud. 15.05.2015 koostas kohus maksekäsu, mis toimetati võlgnikule kätte 18.05.2015.
2.02.06.2015 esitas võlgnik maksekäsu peale määruskaebuse, mille kohaselt on nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, selgelt põhjendamatu.
02.06.2015 esitas võlgnik kohtule ka menetlusabi taotluse, milles palus vabastada teda riigilõivu tasumisest maksekäsu määrusele määruskaebuse esitamisel. 16.06.2015 määrusega kohustas Pärnu Maakohus võlgnikku esitama kohtule teatise juriidilisest isikust taotleja majandusliku seisundi kohta. 16.06.2015 esitas võlgnik kohtule vastava teatise täidetud blanketil. Maakohtu määrus
3.29.06.2015 määrusega jättis Pärnu Maakohus rahuldamata võlgniku taotluse menetlusabi saamiseks maksekäsu peale määruskaebuse esitamisel ja kohustas võlgnikku tasuma riigilõivu summas 174,18 eurot 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest.
4.Maakohus märkis määruses, et kohtule esitatud menetlusabi taotluses märgib võlgniku esindaja, et täitemenetluse tõttu on võlgniku jaoks muudetud võimatuks igasuguste maksete tegemine, puuduvad likviidsed, müüdavad varad, kogu olemasolev vara on panditud panga kasuks. Majandusliku seisundi teatise kohaselt on äriühingu juhatuse liikme A F i ainus sissetulek tema palk E&G OÜ-st, mida ei ole võimalik enam maksta, muud varad puuduvad. Äriühingu kontod on arestitud, seetõttu puudub võimalus riigilõivu tasuda. Samuti märkis kohus, et taotleja esindaja poolt esitatud andmed majandusliku seisundi kohta on järgmised: ühe kuu keskmine tulu on 361 545 eurot ja igakuised kulud kokku on 624 250 eurot. 2015. aasta kolmel esimesel kalendrikuul on äriühingu liikmetele tehtud väljamakse 1958 eurot kuus. Äriühingule kuuluv kinnisvara puudub. Juhatuse liige A F i kasutuses on sõiduauto. Äriühingu omandis on 18 mootorsõidukit. Põhjuseks, miks sõidukeid ei ole võimalik võõrandada, on taotleja märkinud, et kõik on panditud Tartu Hoiu-Laenuühistule ja lisaks arestitud kohtutäiturite poolt. Väärtpabereid taotlejal ei ole. Erinevatel pangakontodel on arvel summa 1182,60 eurot. Äriühingul on varaliselt hinnatav kohustus Tartu Hoiu-Laenuühistu ees, kohustuse jääk 97 900 eurot.
5.Kohus tugines määruses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 181 lg-le 1, mille kohaselt antakse taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja kui on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.
6.Kohus märkis, et Harju Maakohtu 2-15-6651 menetluse 12.05.2015 määruses jättis kohus E&G OÜ saneerimismenetluse algatamata, kuna E&G OÜ vara ületab märkimisväärselt tema kohustusi. Eeltoodust tulenevalt oli kohus seisukohal, et menetlusabi taotleja suudab oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda, kuna võlgniku varad ületavad tema kohustusi. Määruskaebus
7.30.06.2015 esitatud määruskaebuses palub võlgnik tühistada Pärnu Maakohtu 29.06.2015 määruse, leides, et võlgnikul ei ole võimalik käesoleval hetkel riigilõivu tasuda ja määrus on tehtud valedel alustel.
8.Taotluse esitamisel tugines võlgnik asjaolule, et tal puuduvad likviidsed varad ja raha, mille arvelt oleks võimalik riigilõivu tasuda. Kohus on lahendi tegemisel jätnud selle asjaolu arvestamata. Lisaks märgib võlgnik, et ka tsiviilasja nr 2-15-6651 asjaolusid on kohus hinnanud vääralt ja pinnapealselt nagu seda on teinud ka Harju Maakohus. 27.05.2015 esitas võlgnik määruskaebuse saneerimismenetluse algatamata jätmise määrusele. Koos määruskaebusega esitas võlgnik kohtule ka riiklikult tunnustatud finantseksperdi Andres Juhkami hinnangu võlgniku maksevõime kohta, mille lisab ka käesolevale kaebusele. Finantsekspert toob selgelt ja üksikasjalikult välja tõsiasja et
likviidsed vahendid, mis on vajalikud maksete tegemiseks, võlgnikul puuduvad. Võlgnikul on raha pangakontodel 1168 eurot. Samal ajal on kontod hagi tagamise korras ning täitemenetluste raames arestitud enam kui 140 000 euro ulatuses.
9.Maakohtu määrusest ei selgu, kuidas oleks kohtu hinnangul võlgnikul võimalik sellises olukorras oma kontodelt riigilõivu makset teha. Samuti on maakohus jätnud arvestamata, et võlgniku muud varad ei ole likviidsed. Tsiviilasja nr 2-15-6651 materjalide või lahendiga tutvumisel ilmneb, et võlgniku vara moodustavad Tartu Hoiu-Laenuühistu kasuks panditud tähtajalised hoiused ja kullahoius, nõuded kolmandate isikute vastu, panditud sõiduautod ja tulevaste perioodide kulud. Maakohtu lahendist ei selgu, kuidas on kohtu hinnangul nimetatud varade arvelt võimalik riigilõivu tasuda. Võlgnik möönab, et nimetatud varasid on võimalik likviidseks muuta järgmiselt. Võlgniku panditud varad vabanevad pärast Tartu HoiuLaenuühistu ees kohustuste täitmist, laenu tagastamist, ehitus-/makse-/garantiiaegsete tagatiste tähtaja möödumist ilma, et selliseid tagatisi oleks sissenõutud, samuti pärast kolmandate isikutega (kohtu)vaidluste lõppemist on võimalik juurde saada raha eeldusel, et võlgnikest kolmandad isikud on tulevikus maksevõimelised. Võlgnik märgib, et kui kohus pidas sellisel viisil nimetatud varade arvelt riigilõivu tasumist silmas, siis selliseks varade müügiks ja pandist vabastamiseks kuluvat aega on võimatu täpselt prognoosida. Eeldatavalt võib selleks kuluda enam kui aasta. Menetluse edasine käik
10.Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
11.Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et Pärnu Maakohtu 29.06.2015 määrus tuleb kooskõlas TsMS § 667 lg-ga 2 tühistada ja saata asi menetlusabi taotluse uueks lahendamiseks tagasi samale maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
12.Maakohus on võlgniku menetlusabi taotluse rahuldamata jätmisel tuginenud võlgniku menetlusabi taotluses ja majandusliku seisundi teatises märgitule. Samuti on maakohus vaidlustatud määruses tuginenud tsiviilasjas nr 2-15-6651 tehtud Harju Maakohtu 12.05.2015 määrusele, millega kohus jättis võlgniku saneerimismenetluse algatamata, leides, et võlgniku vara ületab märkimisväärselt tema kohustusi. Eeltoodule ja TsMS § 181 lg-le 1 tuginedes on maakohus järeldanud, et võlgnik menetlusabi taotlejana suudab oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda, kuna tema varad ületavad tema kohustusi.
13.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses osundatuga ja leiab, et vaidlustatud maakohtu määrusest ei nähtu, millistel kaalutlustel on kohus leidnud, et võlgnikul on vaatamata asjaolule, et tema varad on arestitud ja puuduvad likviidsed varad, siiski võimalik taotluses märgitud varade arvelt tasuda riigilõivu maksekäsu peale määruskaebuse esitamisel. Maakohus on määruses üksnes loetlenud võlgniku menetlusabi taotlusest ja majandusliku seisundi teatisest nähtuvad asjaolud, ent põhjendusi, mille alusel on kohus loetletud andmete põhjal jõudnud järelduseni menetlusabi taotluse rahuldamata jätmisest, maakohtu määrusest ei nähtu. Samuti ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud võlgniku menetlusabi taotluse rahuldamata jätmine motiivil, et tsiviilasjas nr 2-15-6651 on Harju Maakohus 12.05.2015 määrusega jätnud võlgniku saneerimismenetluse algatamata. Lisaks võlgniku väitele, et nimetatud tsiviilasjas kajastatud võlgniku varad ei ole likviidsed, tuleb siinkohal arvestada ka asjaolu, et vastavalt määruskaebuses väidetule on võlgnik vaidlustanud
Harju Maakohtu määruse saneerimismenetluse algatamata jätmise kohta tsiviilasjas nr 2-15-6651. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt ei ole võlgniku määruskaebust nimetatud tsiviilasjas käesolevaks hetkeks lahendatud. Seega on maakohus võlgniku menetlusabi taotluse lahendamisel ebaõigesti lähtunud jõustumata kohtulahendiga tuvastatud andmetest võlgniku majandusliku seisundi kohta.
14.Arvestades eeltoodut ja seda, et maakohtu määrus ei sisalda motiive, mille põhjal oleks järgitav maakohtu seisukoha kujunemine võlgniku menetlusabi taotluse rahuldamata jätmisest, millest tulenevalt ei ole ka võimalik järeldada, et maakohus oleks menetlusabi taotlust sisuliselt kontrollinud, tuleb maakohtu määrus tühistada ja tsiviilasi saata tagasi maakohtule. Olukorras, kus maakohus ei ole menetlusabi taotluse osas seisukohti kujundanud, ei ole ringkonnakohtul võimalik maakohtupoolseid rikkumisi kõrvaldada, kuna see kujutaks taotluse esmakordset lahendamist ringkonnakohtu poolt. Asja uuel läbivaatamisel peab kohus selgitama, kas menetlusabi andmise tingimused on täidetud.