2.Välja mõista kostjalt Xxx (isikukood xxx) hageja II Xxx(isikukood xxx) kasuks igakuine elatis tema ülalpidamiseks alates hagi esitamisest 17.02.2016.a kuni hageja II täisealiseks saamiseni 19.05.2020.a summas 283,88 eurot kuus.
3.Xxx, ik xxxon kohustatud kohtuotsuse p-s 2 märgitud elatise tasuma Xxx arvelduskontole nr xxx, iga ülalpidamiskuu 10. kuupäevaks, märkides makse selgitusse „elatis lapsele“.
5.Välja mõista kostjalt Xxx hagejate Xxx ja Xxxkasuks menetluskuluna õigusabikulud summas 1 488 eurot (sh käibemaks).
6.Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.17.02.2016.a esitasid Xxx ja XxxHarju Maakohtule hagi Xxx ́i vastu isaduse tuvastamise ja elatise nõudes.
2.17.04.2017.a kohtuotsusega on tuvastatud, et Xxxpõlvneb Xxxist (köide I, tl 94-95). Eeltoodust tulenevalt käsitleb käesolev otsus vaid elatise küsimust.
3.Hagi kohaselt (köide I, tl 1-8) nõuab hageja II kostjalt elatist alates hagi esitamisest ega nõua elatist tagasiulatuva perioodi eest. Hageja II on alaealine ning kostja on tema bioloogiline isa. Kostja ei ela hagejaga II koos ega pea teda üleval. Hageja II puhul on temal esinevate krooniliste haiguste tõttu tegemist erivajadustega lapsega, kelle ülalpidamiskulud on terve lapsega võrreldes suuremad. Hageja II ülalpidamiskulud kannab antud ajal tema ema, hageja I ja viimase abikaasa. Hagejatele teadaolevalt ei ole kostjal teisi alaealisi lapsi, kelle suhtes oleks tal ülalpidamiskohustust. Kostja varanduslik seis on oluliselt parem kui hagejal I, seega peaks kostja olema võimeline hagejale II vähemalt nõutud ulatuses elatist igakuiselt maksma. Kostjale kuulub 100% AS MASEKONORD aktsiaid, kostja figureerib aeg-ajalt Eesti rikaste edetabelites. Terviklikku ülevaated kostja varanduslikust seisust hagejad ei oma. Kuivõrd kostja on ettevõtjana edukas ja materiaalses plaanis kindlustatud, on ka Hagejal II õigus miinimummäärast kõrgemale elustandardile. Hageja kulutused igakuiselt on järgmised: -
Toit. Kuivõrd hageja II põeb lisatud arstitõendi kohaselt kroonilist bronhiaalastmat ja on allergik, koosneb tema toidulaud valdavalt mahetoidust, mille maksumus on üldteadaolevalt tavaliste toiduainetega võrreldes kõrgem. Hageja II on 13 aastane aktiivne laps, mistõttu tema toiduvalik ja toidukogused on võrreldes väikelapsega suuremad. Kuivõrd hageja II leibkond koosneb 4 inimesest ja valdav osa kodusest toidust valmistatakse kõigile pereliikmetele ühiselt, on keeruline tuua välja kulutusi üksnes hageja II toidule. Hageja II toidukulu kodus on eeltoodut arvestades keskmiselt 170 eurot kuus.
-
Riided ja jalatsid. Hageja II kannab oma allergia ja astma tõttu vaid väga kvaliteetseid ja allergiavabu riideid, mille hinnad on tavalistest riietest eeskätt parema kvaliteedi tõttu kõrgemad. Kuivõrd hageja II on aktiivne ja kasvav laps, siis ostab ta ema talle aastas mitmeid paari riideid ja jalatseid. Hageja II aastased kulutused riietele ja jalatsitele on keskmiselt 70 eurot kuus.
-
Haridus (keeleõpe). Hageja II huvitub inglise ja saksa keele süvendatud õppimisest ning tema soovil võimaldab ema talle selleks kooliväliseid eratunde. Inglise keelt õpetab hagejale II eraõpetaja xxx, kellele tasuti hageja II õpingute eest hageja I pangakontolt ülekannetega 2015.a kokku 918 eurot + 50 eurot õppematerjalide eest. Seega inglise keele eraõppega seotud kulud on 80,66 eurot kuus. Alates septembrist 2015 hakkas hageja II võtma saksa keele eratunde, mille eest tuleb tasuda 70 eurot kuus. 10.07.2016.a läheb hageja II kaheks nädalaks inglise keelekursustele Maltale, mis on soojema kliima tõttu ühtlasi ka tema tervise huvides. Tasu Malta keelekursuste eest maksis hageja I ära juba eelmise aasta lõpus. Ka edaspidi soovib hageja II välismaale keelekursustele minna. Kui jagada ühe sellise keelekursuse kulud 1 kuu peale, on ühes kuus kulu vähemalt 150 eurot. Seega koolivälisele keeleõppele kulub hagejal II ca 300 eurot kuus.
-
Hobid, huvialad, reisid välismaale. Hageja II huvitub kunstist ning käib tasulises kunstiringis, mille eest ta ema maksab 20 eurot kuus. Hageja I omab Bulgaarias, Musta mere ääres Bourgase linnas korterit peamiselt selleks, et tütar saaks igal aastal paar-kolm nädalat seal valitsevas subtroopilises kliimas enda tervist turgutada. Kuivõrd hageja I ei saa oma töö tõttu Bulgaarias mitu nädalat korraga olla, sõidab hageja II sinna koos oma vanaemaga. Hageja I tasub nii vanaema kui lapse sõidu ja sealolekuga seotud kulud. Antud hagi kontekstis omavad tähtsust vaid lapsega seotud kulud. 2015.a tasus hageja I reisikulud kahe inimese peale 535,11 eurot, sh hageja II osa sellest 267,55 eurot, s.o 22,29 eurot kuus.
-
Vaba aeg, üritused, sünnipäevad. Hageja II käib emaga kinos ja muudel üritustel. Ürituste kulu on igas kuus keskmiselt 20 eurot. Hageja II tähistab oma sünnipäevi kodust väljas. 19.05.2015 tähistas ta koos oma sõpradega sünnipäeva Forum Cinemas (Coca-Cola Plaza). Sünnipäeva maksumuseks kujunes 133,10 eurot. Seega hageja II üritustega seotud kulud kokku jagatuna 1 kuu peale on vähemalt 33 eurot kuus.
-
Taskuraha. Hageja II saab oma ema käest igakuiselt taskuraha 35-45 eurot, selle raha kulutab hageja II vastavalt enda äranägemisele. Seega taskuraha kulu on umbes 35 eurot kuus.
-
Kulud tervisele, ravimitele. Kord kahe aasta jooksul on vaja osta hagejale II uued prillid, mille maksumus on vähemalt 111 eurot, so 4,60 eurot kuus. Regulaarselt tarvitab hageja II ravimeid. Kokku ravimid 130 eurot aastas, so 10,80 eurot kuus. Astma tõttu tarbib hageja II tavalise terve lapsega võrreldes ka palju rohkem tavapreparaate nn. külmetushaiguste ravimiseks. Käsimüügi ravimite kulu kokku ca 150 eurot aastas, so 12,50 EUR kuus. Kokku kulu ravimitele 23,30 eurot kuus.
-
Eluasemekulud. Hageja II elab Kakumäel hagejale II kuuluvas eramus, 4 liikmelises perekonnas. Seega jagunevad kõik kommunaalteenuste kulud 4 inimese vahel. Kokku hageja II osa eluasemekuludest 43,50 eurot kuus. Kokku hageja II ülalpidamiskulud 685,59 eurot kuus, kostja osa sellest 342,79 eurot kuus. Hageja II palub kohtul mõista kostjalt välja selle arvestuse alusel elatis summas 340 eurot kuus kuni 18 eluaastaseks saamiseni.
4.04.12.2017.a menetlusdokumendis (köide I, tl 127) märkis hageja II, et kuivõrd hageja II on juba teismeline tütarlaps, kes peab oluliseks oma väljanägemise eest hoolt kanda, siis hagis esitatud kuludele lisandub veel kosmeetika, juuksur, vahel isegi maniküür, pediküür, maksumusega 50-60 eur kuus. Eelmisel aastal osteti hagejale II sülearvuti (ca 700eur), rohkem käib hageja II koos emaga ka väljas, spaas, sh koos ööbimise ja toitlustamisega,
teatris, kinos jne. Hageja kasvades on suurenenud ka tema kulud. Näiteks tulemas on 9. klassi lõpetamine ja lõpupidu, milleks hageja ema tasus 110 eurot peokoha eest, lisaks tuleb veel kleit lasta õmmelda, mis maksab orienteeruvalt 300 eurot, korralik soeng teha, vääriline kink osta jne, jne. Seega hagis esitatud elatise nõue on arvestades vahepeal kasvust tingitud suurenemist, on juba väiksem tegelikust ega katagi enam pooltki hageja kuludest. Sõltuvalt kostja vastuseisust ja selle iseloomust hageja otsustab, kas ta suurendab oma nõuet. Kostja vastuväited ja nende põhjendused
28.10.2016.a vastuses (köide I, tl 72-73) on kostja märkinud, et palub kohtul võtta arvesse, et kostja on kandnud hageja Xxx arveldusarvele suur summa raha (üle 1 700 000 Eesti krooni e. üle 100 000 euro). Kostja on soetanud hagejatele nende elukoha. Kostja ostis xxx krundi ning ehitas sinna oma vahenditest elumaja. Kinnistu väärtus tänase seisuga on ca 500 000 eurot. Kostja loodab, et hageja Xxx võtab nimetatud asjaolu omaks. Kui hageja seda mingil põhjusel ei tee, siis võtab kostja notari juurest ärakirja vastavast kinnistu müügitehingust ning esitab pangaväljavõtted ehitajale tasutud arvetest. Kostja ise nimetatud majas ei ela ega pole kunagi elanud.
04.12.2017.a seisukohas (köide I, tl 125) on kostja täiendavalt selgitanud, et sel ajal elasid hageja ja kostja koos. Soovi nende kulutuste kandmiseks avaldas hageja. Hageja I selgituse kohaselt vajas ta raha Bulgaariasse elamu soetamiseks. Samuti avaldas hageja, et tal peab olema eramu ka Tallinnas, kus ta saaks koos lapse ja oma emaga elada. Hageja I kinnitas kostjale, et ülekantud raha eest soetas ta Bulgaariasse elamu. Kostja poolt soetatud eramut kajastab hageja oma elukohana käesolevas tsiviilkohtumenetluses. Kostja kandis need kulud lapse huve silmas pidades. Kinnisvara ei olnud võimalik lapse nimele vormistada, sest see eeldaks kohtu luba. Elukohad Tallinnas ja Bulgaarias parandavad kindlasti ka lapse, Ksenia Ivanova, elujärge. Kostja palub kohut arvestada seda elatise määramisel. Kostja vaidleb spetsifikatsiooni positsioonile „eluaseme kulud“. Eluasemed soetas kostja. Täiendavate kulude arvestamine on seega alusetu. Kostja arvates on ülepaisutatud kuluartiklid „kooliväline keeleõpe“ summas 300 eurot kuus ja kulud riietele ja jalanõudele 70 eurot igas kuus. Kui lähtuda lapse huvidest, siis põhjendatud oleks Bulgaaria kinnisvara müümine ja selle raha lapse haridusse investeerimine.
05.02.2018.a lõplikus seisukohas (köide II, tl 26) on kostja märkinud, et kostja soetas hagejatele kaks elukohta: Tallinnas ja Bulgaarias. Sellega tasus kostja lapse elatise ette ära. Kostjal palub kohtul arvestada seda elatise määramisel.
Kohtuotsuse põhjendused
8.Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, hageja II elatisenõude ja dokumentaalsete tõenditega ning kostja vastuste ja dokumentaalsete tõenditega ning hinnates kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
9.Kohus on tuvastatud sünnitõendi alusel, et Xxx(isikukood xxx) ema on Xxx (isikukood xxx) ja 17.04.2017.a kohtuotsusega on tuvastatud, et Xxx(isikukood xxx) põlvneb Xxxist (isikukood xxx) (köide I, tl 14, 94-95). Kuivõrd vanemate hooldusõigust ei ole piiratud,
omavad mõlemad vanemad oma lapse suhtes ühist hooldusõigust. Vaidlust ei ole selles, et hageja II elab käesoleval ajal oma emaga ja on ema ülalpidamisel.
10.Esmalt võtab kohus seisukoha igakuise elatise suuruse osas ning seejärel määrab kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse.
11.Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 82 kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest ja PKS § 84 lg 1 p 2 kohaselt on lapse isa mees, kes on isaduse omaks võtnud. Tulenevalt PKS § 97 p-st 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Vastavalt PKS § 99 lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
12.Riigikohus on 08.01.2014.a lahendi nr 3-2-1-165-13 p-s 16 asunud seisukohale, et lapse ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse elulaadi kujundavad tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Esmalt tuleb kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et elatise väljamõistmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse mõistlikest vajadustest (Riigikohtu 24.10.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, 03.06.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15).
13.Tulenevalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja II on kohtult taotlenud elatiste suuruse kindlaksmääramist suuremas summas kui PKS § 101 lg 1 alusel sätestatud elatise miinimum. Kuivõrd esitatud nõude kohaselt on lapse vajadused miinimummäärast suuremad, tuleb kohtul teha kindlaks lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel (vt Riigikohtu 16.10.2013.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-169-13, p. 22; Riigikohtu 25.05.2011.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p. 12).
14.Hagiavalduses esitas hageja II esindaja kohtule ülevaatliku tabeli lapse ja eluasemega seotud faktiliste kulutuste kandmise kohta. Kostja vaidleb vastu eluaseme kuludele põhjendades, et kuivõrd eluasemed soetas kostja, siis täiendavate kulude arvestamine on alusetu. Kostja arvates on ülepaisutatud kuluartiklid „kooliväline keeleõpe“ summas 300 eurot kuus ja kulud riietele ja jalanõudele 70 eurot igas kuus.
15.Hageja II eluaseme kulutuste osas märgib kohus järgmist. 07.11.2017.a kohtunõudes (köide I tl 120-121) selgitas kohus kostjale, et kostja on esitanud vastuväite ja palunud, et kohus arvestaks asjaoluga, et ta on kandnud hageja ema Xxx arveldusarvele suure summa raha ja soetanud hagejatele nende elukoha. Kostja leiab, et sellest tulenevalt ei ole võimalik temalt nõuda mistahes eluasemega seonduvaid kulutusi (kuna ta on soetanud hagejate elukoha) ega üldse elatist (kuna ta on tasunud selle lapse emale ette). Hageja on esitanud vastuväite, et eelnimetatud kultused ei seondu käesoleva nõudega. Kohus palus kostjal selgitada, kuidas seonduvad eelnimetatud kulutused elatisenõudega. Kohus juhtis kostja tähelepanu, et tegemist võib olla PKS § 100 lg 3 sätestatud elatise kokkuleppega,
mis on ebakonventsionaalne, sest PKS § 100 lg 1 esimese lause järgi antakse elatist eelkõige perioodiliste maksetega. Samas PKS § 100 lg 1 teine lause ja lg 3 võimaldab kokku leppida elatise maksmise ka muul viisil, kui perioodiliste maksetega. Kui tegemist on elatise kokkuleppega, siis peab kostja esitama vastavad tõendid, mis tõendavad elatiskokkuleppe olemasolu ja sisu. Kostja ei ole kohtule usutavalt põhistanud ega ühegi tõendiga tõendanud, et hageja II ema ja kostja vahel oleks sõlmitud elatiskokkulepe. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus lugeda elatiskokkulepet tõendatuks. Eluasemekulude oss saaks kohus kostja argumenti arvesse võtta juhul, kui elatist nõutaks muu hulgas eluaseme kasutuseeliste hüvitamiseks. Käesoleval juhul on kostja II aga nõudnud eluasemekulude koosseisus vaid igakuiste kommunaalteenuste kulude hüvitamist. Olenemata sellest, kas kostja soetas hagejate eluaseme või mitte, tuleb sellises olukorras võtta arvesse igakuised jooksvad kulutused eluasemele. Kohus on seisukohal, et kulutused eluasemele on vajalikud ning hageja II seaduslik esindaja on hinnanud nende rahalist suurust mõistlikus ulatuses (43,50 eurot kuus).
16.Hageja II seaduslik esindaja on hinnanud kulutusi riietusele ja jalanõudele igakuiselt summas 70 eurot. Kohus on seisukohal, et kuigi viidatud kulude tegelik suurus ei ole hageja seadusliku esindaja poolt täies ulatuses tõenditega tõendatud, on hageja seaduslik esindaja kohtule veenvalt põhistanud kulude otstarbekuse ja viidatud summat saab pidada mõistlikuks. Asjaolu, et laps vajab igapäevaselt riideid ja jalanõusid, on üldtuntud asjaolu, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt ei ole vaja tõendada.
17.Kostja arvates on ülepaisutatud kuluartiklid „kooliväline keeleõpe“ summas 300 eurot kuus. Hagiavalduse kohaselt kulub hagejal II inglise keele eraõppele 80,66 eurot kuus ja saksa keele eraõppele 70 eurot kuus. Hageja II soovib edaspidi välismaale keelekursustele minna. Kui jagada ühe sellise keelekursuse kulud 1 kuu peale, on ühes kuus kulu vähemalt 150 eurot. Kohus rõhutab, et elatise puhul ei kuulu arvestamisele kõikvõimalikud kulutused, vaid elatise määramisel üle seaduses sätestatud miinimummära arvestatakse lapse põhjendatud ja tõendatud vajadusi, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Hagiavalduse kohaselt huvitub hageja II inglise ja saksa keele süvendatud õppimisest ning tema soovil võimaldab ema talle selleks kooliväliseid eratunde. Kohus, võttes arvesse mõlema vanema majanduslikku seisundit, leiab, et keeleõpe avaldab lapse arengule positiivset mõju ning vanemate majanduslik olukord võimaldab tasuda riigisisese keeleõppe eest (kokku 150,66 eurot), viidatud summat saab pidada mõistlikuks. Kohus leiab, et kuivõrd keeleõpet on võimalik läbida väiksemate kuludega riigisiseselt ning kostja ei ole avaldanud enda nõusolekut välismaa keelekursuste kulude kandmiseks, ei saa välismaa keeleõppele kantavaid kulutusi välja mõista ning vanematel tuleb lähtuvalt vanemate võimalustest ja soovidest sellistes küsimustes eraldi kokku leppida.
18.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste kulutuste osas: toit; hobid, huvialad, reisid välismaale; vaba aeg, sünnipäevad, üritused; taskuraha; kulutused tervisele, ravimitele (kokku 303,59 eurot). Sarnaselt menetlusosalistele leiab kohus, et eeltoodud kulutuste näol on tegemist mõistlike püsikulutustega.
19.Eeltoodust tulenevalt tuvastas kohus lapse vajaduste suurusena 567,75 eurot (toit 170 eurot; riideid ja jalatsid 70 eurot; keeleõpe 150,66 eurot; hobid, huvialad, reisid välismaale 42,29 eurot; vaba aeg, sünnipäevad, üritused 33 eurot; taskuraha 35 eurot; kulutused tervisele, ravimitele 23,30 eurot, eluasemekulud 43,50 eurot).
20.PKS § 105 lg 3 sätestab, et mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Riigikohus on 08.01.2014.a lahendi tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p-s 16 asunud seisukohale, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st et arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. Eelduslikult peavad vanemad pidama last ülal võrdsetes osades, kuid erineva varalise seisundi korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla erinev. Riigikohus märgib 07.12.2009.a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, et elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma.
21.Hageja II on elatisnõude esitamisel lähtunud eeldusest, et mõlemad vanemad täidavad ülalpidamiskohustust võrdsetes osades. 07.11.2017.a kohtunõudega kohustas kohus vanemaid esitama kohtule andmed ja tõendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta (köide I, tl 120-121).
22.Kostja avaldas, et tema ainsaks sissetulekuallikaks on vanaduspension, mille suurus on ligikaudu 700 eurot, väites, et tal muid sissetulekuallikaid ei ole (köide I, tl 125). Kohus teostas päringud krediidiasutustele ning Maksu-ja Tolliametile kostja sissetuleku ja varalise seisundi kohta andmete saamiseks (köide I, tl 136-137). Maksu- ja Tolliametilt saadud teave kinnitas, et kostja pensioni igakuiseks suuruseks on ligikaudu 700 eurot (köide II, tl 14-21). Saadud vastuste kohaselt oli kostjal aga lisaks sellele 31.12.2017.a seisuga vabasid rahalisi vahendid ligi 183 000 euro väärtuses. Lisaks omab kostja kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt seisuga 14.02.2018.a järgmisi kinnistuid: Harju maakond, xxx; Harju maakond, xxx; Harju maakond, Tallinn, xxx; Harju maakond, Harku vald, xxx (köide II, tl 26). Kostjale kuulub ka MASEKNORD AS enamusosalus, mille väärtus ulatub väärtpaberikonto väljavõttelt nähtuvast tulenevalt miljonite eurodeni (tl 156). Eeltoodut arvesse võttes on kohus seisukohal, et miinimumelatise määrast suuremas summas elatise väljamõistmine ei aseta kostjat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalset vajalikku elustandardit. Kostja ei ole kohtule ka tõendanud, et elatisraha tasumine hageja II poolt taotletud summas paneks kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Arvestades kostja majanduslikku seisundit on kohus seisukohal, et kostja on iseenesest hageja II poolt taotletud elatist võimeline maksma ja selle väljamõistmise korral suuteline kohtuotsust täitma.
23.Hageja II ema on avaldanud, et talle kuulub 1 toaline korter Tallinnas ja 2 toaline korter Bulgaarias Ema pangakontol oli 03.12.2017 seisuga vabu rahalisi vahendeid umbkaudu 50 000 euro väärtuses (köide II, tl 131). Laene, liisinguid ei ole. Hageja II ema töötab praegu poole koormusega, sest on lapsehoolduspuhkusel (köide I, tl 129). Kohus on tuvastanud esitatud pangakonto väljavõtete põhjal, et hageja II ema majanduslik seisund võimaldab täita hageja II poolt taotletud ülalpidamiskohustust võrdses ulatuses kostjaga.
24.Kokkuvõtvalt, tulenevalt ülalpidamiskohustuse jaotusest, mõistab kohus kostjalt elatise alates hagi esitamisest 17.02.2016.a kuni hageja II täisealiseks saamiseni summas 283,88eurot. IV Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
25.TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
26.TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Sama paragrahvi lg-s 3 on sätestatud, et ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta.
27.Põlvnemise asjas oli kostjal olemas kohtueelne DNA-ekspertisii tulemus, mida ta ei aktsepteeritud. Isegi peale kohtuliku ekspertiisi läbiviimist ja veel ka peale isadust tuvastanud kohtulahendi jõustumist ta kostjat II enda lapsena ei tunnustanud ja talle elatist tasuma ei asunud. Sellega põhjustas kostja menetluse jätkumist ja mõlema poole menetluskulude suurenemist. Mis puudutab elatise nõuet, siis kostja keeldus vaatamata väga heale majanduslikule seisundile elatisenõuet tunnustamast isegi miinimumelatise summas. Samuti ei esitanud kostja vaatamata kohtu nõudmisele andmeid enda sissetuleku kohta. Lõpuks kostja avaldas, et tema ainsaks sissetulekuallikaks on vanaduspension, mille suurus on ligikaudu 700 eurot, väites, et tal muid sissetulekuallikaid ei ole (köide I, tl 125). Kohus teostas päringud krediidiasutustele ning Maksu-ja Tolliametile kostja sissetuleku ja varalise seisundi kohta andmete saamiseks (köide I, tl 136-137). Maksu- ja Tolliametilt saadud teave kinnitas, et kostja pensioni igakuiseks suuruseks on ligikaudu 700 eurot (köide II, tl 14-21). Saadud vastuste kohaselt oli kostjal aga lisaks sellele 31.12.2017.a seisuga vabasid rahalisi vahendid ligi 183 000 euro väärtuses. Lisaks omab kostja kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt seisuga 14.02.2018.a järgmisi kinnistuid: Harju maakond, Tallinn, xxx Harju maakond, Tallinn, Haabersti linnaosa, xxx Harju maakond, Tallinn, xxx; Harju maakond, Harku vald, xxx (köide II, tl 26). Kostjale kuulub ka MASEKNORD AS enamusosalus, mille väärtus ulatub väärtpaberikonto väljavõttelt nähtuvast tulenevalt miljonite eurodeni (tl 156). Eeltoodust nähtuvalt on kostja sisuliselt põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. TsMS § 164 lg 3 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
28.TsMS § 174 lg-s 1 on sätestatud, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt on elatise nõudmise hagi riigilõivuvaba. Mõlemad pooled on tsiviilasjas kasutanud lepingulise esindaja teenust. Kohus leiab, et võib kaudselt eeldada, et menetluskulud tulevad lapse ülalpidamise arvelt ning võivad kasvõi ajutiselt mõjutada lapse vajaduste rahuldamist, mistõttu need tuleb kostjalt välja mõista.
29.Hagejate menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejate menetluskulud järgmised. Käesolevas kohtuasjas on hagejad tasunud oma lepingulise esindaja arveid alljärgneva õigusabi eest: asjaolude selgitamine, analüüs ja hagi koostamine, kokku 7,5 tundi, summas 720 eurot ( 7,5 x 80 + käibemaks (KM), Amantese Õigusbüroo OÜ arve nr 132); kompromissläbirääkimiste pidamine ja kostja vastusele vastamine, kokku 2 tundi, summas 192 eurot (2 x 80 + KM, arve nr 180); apellatsiooni analüüs ja vastuse koostamine, kokku 2, 5 tundi, summas 240 eurot (2,5 x 80 + KM, arve nr 227); kohtunõude täitmine, 1,5 tundi, summas 144 eurot (1,5 x 80 +KM, arve nr 259); lõppsõna koostamine, 2 tundi,
summas 192 eurot (2 x 80 + KM, arve nr 267). Kokku taotlevad hagejad menetluskulude hüvitamist summas 1 488 eurot (sh käibemaks), mille hagejad paluvad kohtult hagi rahuldamise korral kostjalt välja mõista. Kohus, kontrollinud kostja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
30.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.