Z.K.i hagi T.K.i, K.K.i ja M.S. vastu elatise vähendamise nõudes
Tsiviilasja hind
3037 eurot 50 senti (1012 eurot 50 senti x 3)
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja Z.K. (isikukood xxx, elukoht) Kostja I T.K. (isikukood xxx) Kostja II K.K. (isikukood xxx) Kostja III M.S. (isikukood xxx) Kostjate seaduslik esindaja eestkostja Valga Vallavalitsus, esindaja Ere Arbeiter, e-post: [email protected]
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Muuta Z.K.ilt Tartu Maakohtu 18. juuli 2008. a kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust.
3.Mõista Z.K.ilt alates 27. aprillist 2017 välja T.K.i ülalpidamiseks 5 eurot kuus kuni T.K.i täisealiseks saamiseni.
4.Mõista Z.K.ilt alates 27. aprillist 2017 välja K.K.i ülalpidamiseks 5 eurot kuus kuni K.K.i täisealiseks saamiseni.
Mõista Z.K.ilt alates 27. aprillist 2017 välja M.S. ülalpidamiseks 5 eurot kuus kuni M.S. täisealiseks saamiseni.
6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.
2-17-6692
Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.Hageja esitas 17. aprillil 2017 hagiavalduse ja 4. juulil 2017 hagiavalduse paranduse elatise vähendamiseks. Hagiavalduse märgitu kohaselt on hageja ainukeseks sissetulekuks töövõimetuspension 275 eurot, millest arvestab kohtutäitur maha elatusmiinimumi 133 eurot 92 senti. Hageja selgitab, et on võimeline tasuma 5 eurot igale lapsele.
2.Hageja seisukohas kostja vastusele märkis, et kostjate esindaja märgitud elatise suurust ei ole tal võimalik tasuda. Hagiavalduses märgitud 20 eurot (neljale lapsele) on ta suuteline tasuma. Kostja vastuväited
3.Kostjate esindaja Valga Linnavalitsus (Valga Vallavalitsuse õiguseellane) esitas vastuse hagiavaldusele 24. augustil 2017. Vastusest nähtub, et Valga Linnavalitsus on esitanud
25.jaanuaril 2017 täitmisavaldused elatise võla sissenõudmiseks. Täitmisavaldusest ilmneb, et hageja võlgnevus 31. detsembri 2016 seisuga on 4485 eurot iga lapse kohta ning alates
1.jaanuarist 2017 kuni laste täisealiseks saamiseni igakuiste maksetena 1⁄4 Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast. Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär 2017. aastal on 470 eurot, millest 1⁄4 on 117 eurot 50 senti. Kolmele lapsele on see 352 eurot 50 senti. Ka on hagejal kohustus neljanda lapse ees. Vaatamata sellele, et hagejale on määratud elatise kohustus, mis on väiksem elatise miinimumsummast, on igakuine elatise tasumise kohustus suurem, kui hageja sissetulekud hagiavalduse andmetel: pension 134 eurot 1 sent ja puudega inimese sotsiaaltoetus 16 eurot 62 senti, kokku 150 eurot 63 senti. Hagejal on vähenenud töövõime (töövõimekaotuse protsent on 80). Temalt läbi täitemenetluse laekunud elatise suurus on olnud ebaühtlane – väikseim laekunud summa oli 9 eurot 20 senti ning suurim 190 eurot 94 senti. Põhiliselt on laekunud summad jäänud ikkagi alla 100 euro. Arvestades eelnevat ja seda, et 2017. aasta riigieelarve seaduse alusel on isiku toimetulekupiir 130 eurot kuus, tundub hageja pakutud 5 eurot igale lapsele, kokku 20 eurot, õigustatud summana. Pärast lastele elatise maha arvestamist kuusissetulekust elabki hageja toimetulekupiiril, mis omakorda, kui hagejal on kulud eluasemele, annab talle õiguse taotleda toimetulekutoetust. Toimetulekutoetuse arvestamisel võetakse arvesse ka isiku makstud elatist ja n-ö kompenseeritakse tema elatiseks makstud summa, mis ei või olla suurem kui isiku kuu sissetulek. Kostjate esindaja teeb ettepaneku, et elatis igale lapsele peab olema vähemalt 5% Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast hetkel 23 eurot 50 senti. Sellise kokkuleppega on kostjate esindaja nõus, kui hageja sissetulekute suurenedes võtab kohustuse maksta lastele vastavalt rohkem elatist.
2(5)
2-17-6692 Kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.
5.Hagejale annab aluse nõuda kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmist tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 459 lg 1 p-d 1 ja 2, mille järgi on pärast otsuse jõustumist, millega temalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus nõuda uues hagis maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Riigikohus on 7. detsembri 2009. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09 ps 10 asunud seisukohale, et elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Seega peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ning tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Samuti on Riigikohus selgitanud, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta (vt Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 p-des 36, 37.1).
6.Tartu Maakohus on 18. juuli 2008. a otsusega Z.K.ilt välja mõistnud elatise T.K.i, K.K.i ja M.S. ülalpidamiseks järgmiselt alates 18. juulist 2008 kuni 23. oktoobrini 2019 3262 krooni 50 senti (208 eurot 50 senti), 23. oktoobrist 2019 kuni 9. veebruarini 2023 2175 krooni (139 eurot) ja 9. veebruarist 2023 kuni 26. juulini 2024 1087 krooni 50 senti (69 eurot 50 senti), kuid mitte vähem kui 1⁄4 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast lapse kohta kuus. Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 1. jaanuarist 2017 on töötasu alammäär 470 eurot kuus, millest 1⁄2 on 235 eurot ning alates 1. jaanuarist 2018 on töötasu alammäär 500 eurot kuus, milles 1⁄2 on 250 eurot. PKS §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.
7.Elatise lahend, millega hagejalt mõisteti välja elatis, mille suurus hageja muuta soovib, on tehtud ca 10 aastat tagasi. Hageja toob esile, et tal on praeguseks tuvastatud töövõimekaotus. Kostja esitatud tõendist tuleneb, et alates 2. veebruarist 2015 kuni 28. veebruarini 2018 on hageja töövõimekaotuseks 80% (tl 32). Kohus leiab, et iseenesest töövõime osaline kaotus on selline asjaolu, mis on TsMS § 459 lg 1 järgi aluseks kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmisele. Seega tuleks kindlaks teha, kas hageja varanduslik olukord on osalise töövõime kaotuse tõttu muutunud sedavõrd, et see annab alust muuta jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust.
8.Kohtu hinnangul sõltub nii elatise alammäärast väiksemas summas väljamõistmine kui ka hagiavalduse rahuldamise ulatus sellest, millised vahendid on hageja käsutuses. Hagiavaldusele lisatud sotsiaalkindlustusameti tõendist nähtub, et hageja on saanud aprillist juunini 2017 pensioni 267 eurot 93 senti, sellest on kinnipeetud 133 eurot 92 senti (tl 12), st hageja on kätte saanud 134 eurot 1 sent. Samuti on hageja saanud puudega inimese sotsiaaltoetust 16 eurot 62 senti (tl 13). Kohus tegi järelepärimise Maksu- ja Tolliametile ning kohtule laekus teatis Z.K.i sissetuleku kohta 2017. aasta kohta (tl 47). Teatisest nähtub, et Z.K. on saanud aasta jooksul pensioni 3176 eurot 31 senti, st igas kuus keskmiselt 264 eurot 69 senti. Hageja esitatud pangakonto väljavõttest ei nähtu, et hagejale laekuks muid sissetulekuid kui pension ja puudega isiku toetus. Samas nähtub pangakonto väljavõttelt, et hageja tasub kommunaalkulusid Tartu 3(5)
2-17-6692 Vaimse Tervise Hooldekeskusele, nt 18. aprillil 2017 54 eurot 67 senti ja 9. mail 2017 30 eurot (tl 17).
9.Kostjate esindaja lisa vastusele hagiavaldusel täitmisavaldused (tl 29-31), millest nähtub, et Z.K.il on M.S., K.K.i ja T.K.i ees kuni 31. detsembrini 2016 elatisraha võlgnevus igale ühele 4485 eurot, lisaks edaspidine igakuine kohustus kohtuotsuse alusel. Seega on hageja elatise võlgnevuse suuruseks kuni 31. detsembrini 2016 kokku 13 455 eurot, millele lisandub alates 1. jaanuarist 2017 igakuine kohtuotsuse alusel makstav elatise suurus.
10.PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on leidnud 22. märtsi 2017. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-74-16, et mõjuvate põhjuste loetelu ei ole kinnine loetelu. Kohus lähtub praeguses asjas sellest, et hageja on esile toonud ning tõendanud, et tema töövõimekaotus on 80% ning et tal on väga suur elatise võlgnevus arvestades tema enda sissetuleku suurust.
11.Riigikohus on leidnud, et elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma, ning väljamõistetud elatis ei või olla maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita (vt 17. mai 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11 ja 7. detsembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09). 2017. aasta riigieelarve seaduse § 2 lg 7 p 1 järgi oli 2017. aastal üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiir 130 eurot kuus, 2018. aastal on selleks 140 eurot kuus. Kohus tuvastas, et hageja pensioni suuruseks on keskmiselt 264 eurot 69 senti, sellest peetakse kinni elatise võlgnevus, ta tasub selle eest üüri ning peab endale tagama ka muud eluks vajaliku, eelkõige toidu ja riided. Kohtu hinnangul tuleb lugeda, et Z.K.il on võimalik tasuda elatiseks vaid 5 eurot igale lapsele, st kokku 20 eurot. Kohus järgib käsitlust, et elatise maksmise kohustus ei tohi panna isikut olukorda, et tema käsutusse jäävad rahalised vahendid osutuvad oluliselt väiksemaks toimetulekupiiri määrast.
12.Kostja on esile toonud, et hagejal on võimalik taotleda toimetulekutoetust, mille tasumisel võetakse arvesse ka isiku makstud elatist ja n-ö kompenseeritakse tema elatiseks makstud summa. Kohus nõustub iseenesest kostjate esindaja sellise käsitlusega, kuid siiski praeguses olukorras võtab kohus arvesse ka juba tekkinud elatise võlgnevuse suuruse, mille suurus on ka keskmist sissetulekut teeniva isiku jaoks koormav. Hageja kohustus oma lastele elatist tasuda on seadusest tuleneva kohustus, kuid juba tekkinud võlgnevus ja tema võimetus teenida nii võla tasumiseks kui ka edaspidise elatise tasumiseks vastavat sissetulekut, annab kohtule aluse vähendada elatist hageja nõutud ulatuseni.
13.Kohus selgitab, et PKS § 102 lg-st 1 ja lg 2 teisest lausest tuleneb, et kui vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, ilma sellega kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohtu hinnangul PKS § 102 lg 2 teises lauses sisalduv sõna „ühetaoliselt“ ei tähenda, et vanema käsutuses olevad vahendid tuleb aritmeetiliselt jagada ülalpeetavate isikute (sh ülalpidaja) arvuga. Pigem tähendab see, et vahendeid tuleb kasutada võrdväärselt kõigi ülalpeetavate vajaduste rahuldamiseks (vt 4(5)
2-17-6692 Riigikohtu 19. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15). Kohus on tuvastanud, et Z.K.i varaline seis ja võimalus teenida sissetulekut, tagab talle endale elamise toimetulekupiiril.
Menetluskulude jaotus
14.TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kuna kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda, puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.