5.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb E Hl tasuda PlusPlus Legal OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (172 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul vahetult Tallinna Ringkonnakohtule, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse
2-14-40906 menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Hageja nõue ja põhjendused
1.AS Tele2 Eesti ja kostja vahel sõlmiti Tele2 liitumisleping nr. 10380583, 04.04.2007, 07.08.2010, 20.05.2011, 01.08.2011, mille alusel AS Tele2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade(mobiiltelefon)/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Hageja märgib, et leping number 10380583 on kliendi number ning esmalt on kostja poolt sõlmitud 04.04.2007 leping ning edaspidised lepingud on antud kliendinumbriga sõlmitud täiendavad lepingud. Kostja kasutas Tele2 Eesti AS poolt pakutud kaupu/teenuseid, kuid jättis nende eest tasumata, rikkudes sellega poolte vahel sõlmitud lepingute tingimusi. Viimase arve tasumise tähtaja seisuga oli kostja võlgnevus AS Tele2 Eesti ees summas 677,94 €. Kostja võlgnevuse tekkimise algus on alates arve nr 32245599 maksetähtaja eiramisega 18.09.2011 ning kuni viimase, 01.01.2012 esitatud arveni nr 33236565, milline kajastab kostja kogu tekkinud võlgnevust. Oma allkirjadega lepingutel kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingute lahutamatuks lisaks oleva Tele2 mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimusi (üldtingimused). Kostja kohustused on loetletud üldtingimuste peatükis IV. Vastavalt üldtingimustele kohustus kostja tasuma arved 18 päeva jooksul nende esitamisest. Vastavalt üldtingimustele on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest. Kostja ei reageerinud Tele2 Eesti AS nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning Tele2 Eesti AS loovutas nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu PlusPlus Baltic OÜ-le. Tele2 Eesti AS loovutas hagejale nõude kostja vastu summas 677,94 eurot, millele lisandusid kõrvalnõuded. PlusPlus Baltic OÜ esindaja on pöördunud korduvalt kostja poole lepingust tuleneva nõude tasumiseks, kuid kuni käesoleva hetkeni ei ole võlgnik kohustist täitnud ja nõuet rahuldanud. Kuna kostjale saadetud võlateatised jäid vastuseta ning võlgnik kohustust täitma ei asunud, siis loovutas PlusPlus Baltic OÜ nõude hagejale kohtumenetluse alustamiseks. Nõuete loovutamisest teavitas PlusPlus Baltic OÜ kostjat kirjalikult. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt järgnevad summad: põhivõlgnevus 677,94 eurot ja viivised summas 677,94 eurot. Hageja on arvestanud viiviseid alates kostjale esitatud viimase arve tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni ning tegutsedes heas usus ei esita viivisnõuet põhivõlast suuremas osas. Kostja võttis omale lepingu sõlmimisega kohustuse tasuda temale osutatud mobiilsideteenuste eest ja mobiiltelefoni järelmaksu tähtaegselt vastavalt arvetel märgitud tähtajale. Kohustuse täitmata jätmisega rikkus aga kostja poolte vahelist kokkulepet VÕS § 100 mõttes. Kui võlgnik on kohustust rikkunud VÕS § 100 tähenduses, siis on võlausaldajal õigus VÕS § 101 lg 1 p-st 1 tulenevalt õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ja VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Aegumise osas märgib hageja, et kostja tõlgendab käesoleval hetkel tsiviilseadustiku üldosaseadust (TsÜS) valesti, sest vastavalt TsÜS § 147 lg-le 3 algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta
2-14-40906 lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Hageja esitas nõude kostja vastu kohtusse 29.12.2014, seega maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitatud aegumistähtaja jooksul. Kostja väited, et ei Tele 2 Eesti AS ega hageja ei ole tema poole võlgnevuse nõudega pöördunud on ilmselge vale, sest nagu nähtub hagi lisaks esitatud dokumentidest, siis on PlusPlus Baltic OÜ saatnud kostjale 02.02.2014 võlanõude, millele võlgnik ei ole reageerinud. Samuti on Tele2 Eesti AS viinud läbi tavapärased võlgnevuse sissenõudmise toimingud, enne kui nõude PlusPlus Baltic OÜ-le loovutas. See, et võlgnik hoiab talle saadetud teadetest kõrvale ja ei asu kohustust täitma, siis on tegemist võlgniku pahatahtliku käitumisega. Arvestades, et kostja võlgnevus tekkis 2011 aastal ning kostja oli lepingut sõlmides teadlik oma kohustusest tasuda talle esitatud arved tähtaegselt, siis on kostja väited, et temalt ei ole võlgnevust nõutud sisutud. Kostja vastuväide
2.Kostja on seisukohal, et hageja poolt esitatud hagiavaldus on terviklikult ebaselge, arusaamatu ja tõendamata. Hagiavalduse kohaselt on kostja poolt tasumata arvete koondsumma 677,94 eurot ja viivis 677,94 eurot. Seejuures ei ole lisatud mingit arvutuskäiku ega selgitust, millistest arvetest, mis perioodi jooksul ja milliste teenuste eest väidetav võlgnevus on tekkinud. Hageja on toonud välja lepingu nr 10380583 ja neli erinevat kuupäeva ning siinkohal jääb arusaamatuks, kas eelpool nimetatud leping sõlmiti neli korda erinevatel aegadel või tegemist on lepingu lisadega või eraldi seisvate lepingutega. Seega on hageja TsMS § 363 lg 1 p-dest 1,2 ja 3 sätestatud nõude täitnud ebakorrektselt, kui mitte öelda täitmata jätnud. Kostja ei pea vajalikuks ja otstarbekaks käsitleda kõiki hageja poolt esitatud faktiväiteid, kuna leiab, et need on olulises osas irrelevantsed antud tsiviilvaidluse õigeks ja õiglaseks lahendamiseks, kuid rõhutab, et ei võta käesolevas menetlusdokumendis käsitlemata hageja faktiväiteid mistahes ulatuses omaks TsMS § 231 lg 4 tähenduses. Kahetsusväärselt ei ole võimalik hagiavalduse alusel kindlaks teha, millised arved on jäänud tasumata ning millistel kuupäevadel väidetavad arved on sissenõutavaks muutunud, hageja on lihtsalt hagile lisanud rida lepinguid ja arveid. Arvete sissenõutavaks muutumise kuupäeva(de)st sõltuvad aga kostja vastuväited hageja nõudele. Kuna hagiavaldusele ei ole lisatud kõiki vajalikke tõendeid, ei ole võimalik võtta põhjendatud seisukohta. Oluline on rõhutada, et olukorras, kus mingi asjaolu kohtu ette toomise ja tõendamise kohustus lasub hagejal, ei pea kostja seni vastava asjaolu paikapidamatust kinnitavaid asjaolusid esitama ega neid tõendama, kuni hageja ei ole tema tõendamiskoormisesse kuuluvaid asjaolusid kohtu ette toonud ega neid tõendanud. Antud olukorras on oluline välja tuua, et hageja ega Tele2 Eesti AS ei ole antud kohtumenetlusele eelnevalt nõudnud kostjalt lepingust tulenevate arvete osalist või täielikku tasumist. Väide selle kohta, et hageja on kostjalt nõudnud kohustuse täitmist kohtuväliselt on paljasõnaline ning tõendamata. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista viivist summas 677,94 eurot. Seejuures ei ole täpsustatud, mis kuupäevast alates hageja viivist nõuab, millises summas ja määras iga arve kohta ning ei ole lisatud ka mingit viivisearvestust. Viivise väljamõistmise eeldus on üheselt mõistetav arvutuskäik koos viivise arvestuse alguse ja lõpu ning nõutava summa väljatoomisega koos määraga, mida hageja käesoleval juhul teinud ei ole. Eeltoodu on vajalik selleks, et kohus saaks hinnata viivisenõude õigsust ning teine pool saaks vajaduse korral sellele vastuväiteid esitada. Seega on ebaselge ja aritmeetiliselt kontrollimatu hageja poolt esitatud intressinõue, täpsemalt see üldse puudub.
2-14-40906 Hagiavalduse loogikast nähtub, et hageja nõuab kostjalt viivist mitte seetõttu, et kostja on rikkunud raha maksmise kohustust Tele2 Eesti AS ees, vaid seetõttu, et kostja on väidetavalt rikkunud raha tasumise kohustust hageja ees. Hageja ei ole selgitanud, miks on kostja rahaline kohustus hageja jaoks muutunud sissenõutavaks 19.12.2011 (kuigi viimane arve nr 33236565 pidi muutuma sissenõutavaks 19.01.2012). Teisiti öeldes jääb arusaamatuks, miks on hageja asunud seisukohale, et kuupäeval 19.12.2011 toimus pooltevahelises võlasuhtes kohustuse rikkumine, mis andis hagejale aluse õiguskaitsevahendi kasutamiseks ja viivise arvestamiseks. Lähtuvalt eeltoodust on kostja seisukohal, et hageja esitatud viivisenõue on tõendamata ja põhjendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Kostjale jääb ühtlasi selgusetuks, milliste arvete tasumist hageja nõuab. Hagi ja sellele lisatud tõendite alusel ei ole võimalik aru saada, milliste arvete hüvitamist hageja kostjalt ulatuses nõuab. Seega lisaks ülaltoodule on hagi ka ebaselge ning tõendamata. Hagiavaldusele lisatud materjalide põhjal hageja väidetav nõue on tekkinud ajavahemikus 19.09.2011 kuni 19.01.2012 esitatud arvete alusel. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on aegunud. Vastavalt TsÜS § 146 lg-le 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Hageja poolt 06.03.2015 esitatud hagiavalduses esitatud arvetest nähtub, millistel kuupäevadel on arved esitatud ja millistel kuupäevadel on nad muutunud sissenõutavaks. Viimane arve nr 33236565, mis on väljastatud 01.01.2012 summas 142,82 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 18.01.2012 muutus sissenõutavaks 19.01.2012 ehk siis viimasest arvest tulenev nõude aegumise tähtaeg hakkas kulgema alates 19.01.2012. Seega, hageja võimaliku nõude viimaseks realiseerimise tähtpäevaks oli 18.01.2015, rääkimata teistest arvetest, mis olid muutunud sissenõutavaks veelgi varem. Hageja on esitanud oma nõude kohtusse alles 06.03.2015, seega nõue on aegunud. Kostja palub kohtul kohaldada hageja väidetava nõude summas 1355,88 eurot aegumist.
Kohtu seisukoht Kohus, vaadanud läbi esitatud hagi ning uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
3.Tele2 Eesti AS ning kostja sõlmisid 04.04.2007 liitumislepingu nr 10380583 mobiilsideteenuse ostmiseks (number 55660340) (tl 28) ning 07.08.2010 järelmaksulepingu mobiiltelefoni Nokia 6700 ostmiseks (tl 30). Tele2 Eesti AS ning kostja sõlmisid 20.05.2011 liitumislepingu mobiilsideteenuse ostmiseks (number 55610463) koos lisateenustega (tl 32) ning 01.08.2011 järelmaksulepingu mobiiltelefoni Nokia C6-01 ostmiseks (tl 34). Kõikides sõlmitud lepingutes on kostja kinnitanud, et on tutvunud ja nõustub lepingute lisaks olevate Tele2 teenuste kasutamiste tingimustega. Tele2 Eesti AS on 19.12.2013 loovutanud nõude kostja vastus summas 677,94 eurot koos kõrvalnõuetega PlusPlus Baltic OÜ-le (tl 50). 19.12.2014 on PlusPlus Baltic OÜ loovutanud kõnealuse nõude PlusPlus Legal OÜ-le (tl 49). VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, öelda lepingu üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Hageja on esitanud kostja vastu lepingu rikkumisest tulenevad nõuded. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja §
2-14-40906 108 lg 1 näevad ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
3.1.Asjas puuduvad mistahes tõendid, et kostja oleks tasunud Tele2 Eesti AS väljastatud arved nr 32245599, 32384406, 32654462, 32937149, 33236565 (tl 43-48), millede tasumise kohustus oli tal sõlmitud lepingutest tulenevalt (otsuse p 3). Ka ei ole oma vastuväites kostja seda esile toonud. Seega, kuna kostja ei ole täitnud Tele2 Eesti AS ees lepingutest tulenevat tasu maksmise kohustust ning Tele2 Eesti AS on oma nõude kostja vastu loovutatud hagejale, on tal õigus nõuda vaidlusaluse rahalise kohustuse täitmist hagejalt (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1).
3.2.Nõustuda ei saa kostjaga, et hagiavaldusest ei nähtu, millistest arvetest, mis perioodi jooksul ja milliste teenuste eest hagis väidetav võlgnevus on tekkinud. Need andmed on kõik üheselt näha hagi lisadeks olevatest arvetest (tl 43-48), millele on ka hagiavalduses viidatud. Ka otsitud on kostja väited, et hagist ega nende lisadest ei nähtu, millises ulatuses on arved tasumata ning millal on need sissenõutavaks muutunud. Nii on hagis selgitatud, et vastavalt lepingu lisaks olevale üldtingimustele kohustus kostja arved tasuma 18 päeva jooksul. Samuti ei nähtu hagist, et hageja väide oleks, et kostja on arved osaliselt tasunud. Kui eelöeldu oleks olnud kostja vastuväide, siis lasuks temal selle väite tõendamiskoormus.
3.3.Ka kostja väide sõlmitud lepingute paljususe kohta ning lepingu numbri kohta peab kohus otsituks. Nii on ka hageja selgitanud, et lepingu number on kõigil sama seetõttu, et tegemist on kostja kliendinumbriga. Samuti nähtub lepingutest, millise teenuse ostmiseks on leping sõlmitud ning esitatud arvetest nähtub telefoninumbrite järgi, millise lepingu alusel kostjal tasu nõutakse.
4.Kostja hinnangul on hageja nõue aegunud. Kohus leiab, et kostja on nõude aegumisele ekslikult kohaldanud üksnes TsÜS §146 lg-t 1. Nii on sarnaste asjaoludega kaasuses Riigikohus leidnud aegumise osas järgmist: „Liitumislepingus kokku lepitud telefoniteenuste kasutamisest tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Kolleegium on seisukohal, et aegumise algusele tuleb nimetatud nõude korral kohaldada TsÜS § 147 lg-t 1 ja lg 3 teist lauset. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 3 (mis reguleerib eelkõige kokkulepitud lepingulise tasu maksmise nõude aegumist) teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Kolleegiumi arvates tuleb nimetatud teise lause osa "muutub sissenõutavaks arve esitamisega" mõista nii, et nõude sissenõutavus peab olema seotud arvete esitamisega. /.../ Kolleegium on seisukohal, et järelmaksuga müügilepingu korral on tegemist korduvate kohustustega (kostjal oli kohustus iga kuu tasuda teatud summa) ning seetõttu tuleb aegumistähtaja ja selle alguse leidmisel analüüsida TsÜS § 154. Nimetatud paragrahvi kohaselt on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks.“ (12.11.2008 otsus asjas nr 3-2-1-95-08).
4.1.Tele2 Eesti AS ning kostja vahel sõlmitud 04.04.2007 ning 20.05.2011 liitumislepingutest tulenes, et kostjal on kohus tasuda teenuse eest talle esitatud arvete alusel (üldtingimuste p 4.1.2 ning 7.1 jj). Asja materjalidest nähtuvalt esitati kostjale arveid 01.09.2011 – 01.01.2012. Järelikult algas liitumislepingutest tuleneva telefoniteenuste kasutamisest tuleneva tasunõude kõige varasem aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 3 teise lause alusel 2012 aasta lõppemisest. Et TsÜS § 147 lg 3 järgi peab olema kalendriaasta lõppenud, algas liitumislepingutest tulenev kõige varasem tasu maksmise nõude aegumine 01.01.2013 kell 00.00. Aegumistähtaeg lõppeb TsÜS § 146 lg 1 järgi 31.12.2015 kell 24.00. Et maksekäsu kiirmenetluse avaldus on esitatud 29.12.2014, ei ole tegemist aegunud nõudega. Seega pole ka viivisenõue aegunud (TsÜS § 144).
2-14-40906
4.2.07.08.2010 sõlmitud järelmaksulepingust tulenevalt oli kostjal kohustus telefoni müügihind tasuda 18 kuu jooksul tehtavate igakuiste osamaksetena (ostuhinna täieliku tasumise tähtaeg 01.03.2012) ning 01.08.2011 sõlmitud järelmaksulepingust tulenevalt oli kostjal kohustus telefoni müügihind tasuda 18 kuu jooksul tehtavate igakuiste osamaksetena (ostuhinna täieliku tasumise tähtaeg 01.02.2013). Et nõude loovutamise hetkeks olid kõik osamaksed muutunud sissenõutavaks, tuleb aegumist kontrollida TsÜS § 154 järgi. Hagiavaldusest nähtuvalt on 07.08.2010 sõlmitud ning 01.08.2011 sõlmitud lepingutest tuleneva järelmaksu osamaksed jäänud kostjal esmakordselt tasumata 01.09.2011 arvest tulenevalt. Nimetatud osamaksete aegumistähtaeg algas TsÜS § 154 järgi 01.01.2012 kell 00.00 ning lõppes 31.12.2014 kell 24.00. Et maksekäsu kiirmenetluse avaldus on kohtule esitatud 29.12.2014, ei ole tegemist aegunud nõuetega (TsÜS § 160 lg 2 p 4). Seega pole ka viivisenõue aegunud (TsÜS § 154).
5.Kuivõrd hageja nõue ei ole aegunud ning kostja pole esitanud kohtule mistahes tõendeid, et ta pole sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi rikkunud, on hageja nõue kostja vastu raha maksmiseks põhjendatud. Siiski leiab kohus, et nõude suurust pole hageja täielikult põhjendanud ega tõendanud. Nii nähtub arvelt nr 33236565, et kostja võlgnevus on 677,47 eurot, kuid hageja nõuab esitatud hagis 677,94 euro väljamõistmist. Et hageja põhinõue on tõendatud üksnes 677,47 euro ulatuses, rahuldab kohus hagi põhinõude osas vastavas ulatuses.
6.VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja on esitanud vastuväite viivisearvestuse kohta. Kostja märgib, et hageja pole temalt eelnevalt nõudnud arvete täielikku või osalist tasumist. Kehtiva kohtupraktika kohaselt ei ole võlausaldajal lepingu järgi alust arvete esitamata jätmise tõttu võlgnikult maksmisega viivitamise tõttu viivist nõuda, kui võlausaldaja arvete esitamist võlgnikule ei tõenda (Riigikohtu 14.03.2008 otsus asjas nr 3-2-1-5-08). Seega on käesoleval juhul hagejal tõendamiskoormus, et toimikusse esitatud arved ning võlateatis kostjale ka reaalselt edastati. Kohus leiab, et hageja pole käesoleval juhul esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et arved ning võlateatis ka kostjale reaalselt edastati. Kohus on andnud hagejale tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks ning kostja vastuväitele seisukoha esitamiseks, kuid oma täiendavas vastuses hageja kohtule arvete ning võlateatise edastamise kohta tõendeid esitanud pole. Seetõttu tuleb hageja viivisenõue jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Viidatud sätte alusel jätab kohus menetluskulud võrdsetes osades poolte kanda.
7.1.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks käesolevas otsuses.
2-14-40906 Hageja on asjas esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on ta kandnud menetluskulusid kokku summas 488 eurot. Sellest 200 eurot moodustub riigilõiv ning 288 eurot esindajale tasutud õigusabi kulud. Kohtukuludest tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagilt tasutud pool riigilõivust summas 100 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohtule esitatud PlusPlus Inkasso OÜ 03.03.2015 arvest (tl 52) nähtuvalt on hageja esindajal kulunud dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsimiseks 2 tundi (120 eurot) ning hagiavalduse koostamiseks ning esitamiseks 2 tundi (120 eurot). Võttes arvesse hagi aluseks olevaid asjaolusid ja asja keerukust ei pea kohus põhjendatuks dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsimiseks kulunud aega. Kohus vähendab avalduses toodud ajakulu seetõttu 1 tunni võrra. Hagiavalduse sisu arvestades ei pea kohus ka selle koostamiseks kulunud aega põhjendatuks, vähendades seda 1 tunni võrra. Kokku peab kohus põhjendatuks ajakuluks 2 tundi, so 144 eurot (sh käibemaks). Kostjalt tuleb hageja esindaja menetluskulude katteks seega välja mõista 72 eurot.
7.2.Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 172 eurot.
8.Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (172 eurot) viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.