Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Määruse tegemise aeg ja koht
10. juuli 2015.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-62226
Tsiviilasi
BIGBANK AS hagi XXX vastu võla nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: BIGBANK AS (registrikood 10183757, asukoht Rüütli 23, Tartu) Hageja lepinguline esindaja: Triin Marran (e-post [email protected]) Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tverdohlebov (e-post [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
Jevgeni
1. juuni 2015.a.
1437,44 eurot tagastamata krediidisumma,
969,27 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress,
1437,44 eurot viivis,
89,46 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud,
91,08 eurot lepingu sõlmimise tasu.
krediidilepingust nr XXX tulenevaid täitmata kohustusi summas 2 023,72 eurot. Hageja ja XXXsõlmisid 17.12.2010 tarbijakrediidilepingu nr XXX, millega refinantseeriti krediidilepingut nr XXX. Hageja ja kostja XXXsõlmisid 03.10.2007 käenduslepingu, millega kostja käendajana oli kohustatud XXXpoolt krediidilepingust nr XXX ning võimalikest krediidiandja ja XXXvahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sh tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest krediidisaajaga solidaarselt. XXXoli kohustus tasuda alates 17.01.2011 hagejale lepingujärgseid regulaarseid makseid, millist kohustust XXXja kostja korduvalt rikkusid. Hageja ütles 20.03.2012 ülesütlemisavaldusega krediidilepingu üles ning nõudis XXX ja kostjalt tasumata summade maksmist. Kuivõrd kostja käendajana ei ole täitnud käenduslepingus sätestatud kohustust tasuda hagejale XXX poolse lepingurikkumise korral võlgnetavad summad, siis esitas hageja 09.12.2015 hagiavalduse kostja vastu 4024,69 euro nõudes. Pooled esitasid 09.07.2015 kohtule kinnitamiseks kompromissilepingu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Antud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku avalikku huvi ja seda on võimalik täita. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse kompromissi korral pool riigilõivust. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja on taotlenud kohtult kompromissi sõlmimisega seoses riigilõivu tagastamist summas 175 eurot. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel 09.12.2014 riigilõivu summas 350 eurot, mis on tasutud Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229. Kohus leiab, et vastavalt hageja taotlusele tuleb seoses kompromissi sõlmimisega tagastada hagejale menetluses tasutud riigilõivust pool, so 175 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda XXX SEB Pank, XXX Swedbank, XXX Danske Bank, märkides selgitusse “lep nr XXX, tsiviilasi nr 2-14-62226, riigilõivu osaline tagastamine". TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus jätab menetluskulud, mille jaotus pole poolte vahel kompromisslepingus kokku lepitud, poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.