Jätta Xxxxriigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud menetluskulud jätta neid kandnud isikute kanda. Edasikaebamise kord ja määruse jõustumine Käesolevale kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteist) päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Kohtumäärus jõustub kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Asjaolud ja menetluse käik
1.19.09.2017 kohtule esitatud avalduses palus Xxxxlõpetada avaldaja ja Xxxxühine hooldusõigus Xxxxsuhtes ja anda Xxxxhooldusõigus täielikult üle Xxxx. Avalduse kohaselt Xxxx(avaldaja, lapse ema) ja Xxxx(lapse isa) lühiajalisest suhtest sündis 07.augustil 2009.a. Xxxx(laps). Faktilist kooselu avaldaja ja lapse isa vahel ei ole kunagi olnud (toimunud) ehk oluliselt liialdamata võib ka tõdeda, et laps sündis xxxxja Xxxxjuhusuhtest. Huvi oma lapse käekäigu ja kasvamise suhtes ei ole lapse isa kunagi üles näidanud. Kuigi avaldaja ei ole selleks mingeid takistusi teinud, on lapse käinud last vaatamas ajal, mil laps oli aastavanune ning laps ei ole tegelikkuses oma nö teadliku elu jooksul oma isa näinud. Sünnist alates on laps elanud koos avaldajaga ja pärast avaldaja abiellumist ka avaldaja abikaasaga. Avaldaja ja tema abikaasa (kellega on lapsel tekkinud tänaseks ka tugev emotsionaalne side) on loonud lapsele parimad (mõistetavalt avaldaja ja tema abikaasa majanduslikule seisundile vastavad) elutingimused, hoolitsevad lapse koolitsevad lapse koolikohustuse täitmise eest jne. lapse vanemaks saades on üha rohkem tõusetunud probleeme tõsiasjast, mille kohaselt vajab avaldaja lapse igapäevase elu korraldamisel (formaalset) nõusolekut lapse isalt, kes käesolevas avalduses märgitult ei ole mitte kunagi lapse käekäigu/heaolu suhtes huvi tundnud. Avaldajale ja lapsele ei ole teada lapse isa täpne elu-või viibimiskoht. Läbi kolmandate isikute saadud info on aga teada, et lapse isa kannab tema poolt toime pandud kuriteo (kuritegude) eest pikaajalist karistust Soome Vabariigis asuvas kinnipidamisasutuses.
2.Harju Maakohus 20.10.2017 kohtumäärusega võttis avalduse menetlusse, andis lapse isale tähtaja omapoolse arvamuse esitamiseks, kaasas eestkosteasutusena Tallinna linna Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu. Kohus määras lapsele esindaja riigi arvel. 15.11.2017 kohtumäärusega kaasas kohus menetlusse Keila valla (praegu Lääne-Harju vald) Keila Vallavalitsuse kaudu.
3.Lapse isale on menetlusdokumendid kätte toimetatud, kirjalikku arvamust lapse isa esitanud ei ole.
4.Lapse esindaja pooldas avalduse rahuldamist. Esindaja ei kahtle, et lapse emal on nii majanduslik kui ka vaimne valmisolek last kasvatada, ema ja lapse vahel on tugev hingeline side. Kõike seda ei saa öelda lapse isa kohta. Kuivõrd lapse isa ei osale lapse elus vähimalgi määral, siis on ilmselge, et tal puudub vajalik empaatia lapse suhtes, samuti vajalik informatsioon lapse vajadustest, et teha otsuseid, mis ei sattuks vastuollu lapse huvidega. Ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lapse elukorralduses midagi ei
muutu, mistõttu lapse ja tema isa vahelise hooldusõigussuhte muutumisega lapsele kahjulikke tagajärgi ei kaasne. Esindaja leidis, et hooldusõigus peab kuuluma vanemale selles osas, milles vanem ka tegelikult lapse kasvatamises osaleb. Siit tulenevalt peaks lapse emale kuuluma ainuhooldusõigus.
5.Eestkosteasutus oli arvamusel, et Xxxxavaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks Xxxxsuhtes ning Xxxx ainuhooldusõiguse andmiseks, ei kahjusta alaealise Xxxxparimaid huve. Kohtumääruse põhjendused
6.Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p-st 2 lahendab kohus käesoleva tsiviilasja hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 5 ei ole kohus taolises menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnangutega asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtule esitatud avalduse läbivaatamise kohta ei ole seaduses sätestatud teisiti. TsMS § 477 lg-st 7 tulenevalt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
7.Kohus, tutvunud avalduse, eestkosteasutuse, lapse esindaja kirjalike seisukohtadega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub seetõttu ka rahuldamisele.
8.Vaidlust ei ole, et vanemad elavad lahus ja laps elab koos emaga.
9.ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikkel 3 lg 1 kohaselt igasugustes lapsi puudutavates ettevõtmistes riiklike ja erasotsiaalhoolekandeasutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid. Lastekaitseseaduse § 7 lg 1 kohaselt on lapse arengu ja kasvu loomulikuks keskkonnaks perekond ning esmane vastutus lapse õiguste ja heaolu tagamise eest on lapsevanematel või last kasvataval isikul. PKS § 116 lg 1 järgi on vanematel üldjuhul oma lapse suhtes võrdsed õigused ja kohustused.
10.Vanema ja lapse õigustest olulisema osa moodustab hooldusõigus. PKS § 116 lõike 2 teise lause kohaselt hõlmab vanema hooldusõigus õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldusõigus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju (otsustusõigus), samuti on hooldusõiguslik vanem PKS § 120 lg 1 järgi üldjuhul lapse seaduslik esindaja (esindusõigus). Vanema isikuhooldusõigus hõlmab PKS § 124 lg-st 1 ja § 126 lg 2 järgi muuhulgas vanema kohustust ja õigust last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. Lapse viibimiskoha määramine hõlmab lisaks võimalusele määrata, kus laps peamiselt elab, ka seda kellega, kus ja millal laps viibib. Siia juurde kuulub ka õigus saada teavet lapse viibimiskoha kohta. PKS §-ide 96 ja 97 kohaselt on vanemal kohustus anda ülalpidamist oma alaealisele lapsele.
11.Kui vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus, peavad nad PKS § 118 lg 1 järgi teostama lapse suhtes hooldusõigust ja täitma hoolsuskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Lastekaitseseadus nimetab iga lapse sünnipärase õiguse mitte ainult elule ja tervisele, vaid ka arengule ja heaolule.
12.Vanemate ühine hooldusõigus säilib ka siis, kui vanemad asuvad eraldi elama. Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad üldjuhul lapsega seotud olulisi asju PKS § 145 lg 1 järgi endiselt ühiselt. Lapse igapäevaküsimusi otsustab PKS § 145 lg-te 2 ja 3 järgi see vanem, kelle juures laps parasjagu viibib. Muus osas ei mõjuta vanemate lahuselu vanemate ühisest hooldusõigusest tulenevaid õigusi ja kohustusi.
13.Vastavalt PKS § 137 lg 1 on kummalgi vanemal õigus juhul, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, kohtult taotleda, et lapse hooldusõigus antakse talle osaliselt või täielikult üle. Sama §-i lg 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Avaldust ei rahuldata, kui on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega.
14.Kohus saab ainuhooldusõiguse üle anda vaid avalduse esitanud vanemale, mitte aga vanemale, kes avaldust ei esitanud. Lisaks saab kohus avalduse rahuldada vaid taotletud ulatuses, kohus ei saa ette näha midagi, mida taotletud ei ole, st et kohus ei saa ka avalduse esitanud vanemale üle kanda rohkem õigusi, kui on taotletud esitatud avalduses.
15.PKS § 123 kohaselt peab kohus vanemate õigusi ja kohustusi käsitlevate asjade läbivaatamisel tegema lahendi, mis esmajoones lähtub lapse huvidest. PKS § 137 lg 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele.
16.Üldjuhul tuleb eeldada, et lapse huvides on vanemate ühise hooldusõiguse jätkumine ka peale lahkuminekut võimalikult suures ulatuses. Teisalt on lapse huvides ka see, et edasine hooldusõiguse teostamine oleks võimalikult sujuv ja probleemide vaba. Lapse huvides ei ole, et lapsevanemad iga väiksemagi vastuolu korral laskuksid hooldusõigust teostades omavahelistesse vaidlusesse või üks vanematest ignoreeriks hooldusõiguse teostamist. Samuti on aktsepteeritav ühise hooldusõiguse lõpetamise alusena kui üks vanematest reaalselt ei soovi hooldusõigust teostada.
17.Kohus leiab, et lapse ainuhooldusõigus peaks kuuluma lapse emale, kellega koos laps elab ja kes on hooldusõigust ka seni reaalselt teostanud, olles taganud lapsele eluks vajalikud elamistingimused, samuti hoolitsuse ja turvalisuse. Lapse arengu huvides on see, et teda reaalselt igapäevaselt kasvatav vanem saaks teha takistuseta otsuseid lapsele olulistes küsimustes. Lapse isa käis last viimati vaatamas kui laps oli aastavanune, ei ole suhelnud oma lapsega, osalenud tema kasvatamises ega teostanud hooldusõigust oma lapse üle. Arvestades lapse huvisid, lapse ema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele, samuti asjaolu, et lapse isa käitumisest ja suhtumisest võib järeldada, et lapse isa ei ole soovinud hooldusõigust lapse suhtes teostada, lõpetab kohus käesoleva kohtumäärusega vanemate ühise hooldusõiguse ja annab lapse emale lapse
ainuhooldusõiguse. Ainuhooldusõiguse andmisega lapse emale viiakse tegelik olukord vastavusse ka õiguslikult ja tagatakse selles asjas selgus. Lapse emast saab käesoleva kohtumääruse alusel lapse ainuke seaduslik esindaja, kellele kuulub lapse isikuhooldusõigus kui ka varahooldusõigus.
18.Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend alaealise laste huvides ja kohus määras alaealisele lapsele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lõikes 2 sätestatule, asub kohus seisukohale, et alaealisele lapsele riigi kulul määratud õigusabi tasu ja kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud menetluskulud jätab kohus neid kandnud isikute kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.