2-14-54030/31 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

Võlatunnistus võib olla konstitutiivne (abstraktne) VÕS § 30 mõttes, kui sellega soovitakse luua algsest kohustusest sõltumatu võlakohustus kõrvuti algse kohustusega, millele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid. Võlatunnistus võib olla ka deklaratiivne, kui sellega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist (vt Riigikohtu lahendeid 3-2-1-21-06, 3-2-1-146-11 ja 3-2-1-149-11). Arvestades kohtule esitatud asjaolusid on kohus seisukohal, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega. Riigikohus on mitmes lahendis asunud seisukohale, et VÕS § 30 kohaldamisel ei pea kohus hindama, kas võlatunnistuse andnud isik oli võlatunnistuse saajale tegelikult võlgu võlatunnistuses märgitud rahasumma (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-101-04 ja 3-2-1-146-11). VÕS § 76 lg 3 kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 96 lg1 kohaselt, kui võlgnik on kohustuse kohta välja andnud kohustuse olemasolu tõendava dokumendi (võladokument), võib ta kohustuse täitmisel lisaks kviitungile või selle asemel nõuda võladokumendi tagastamist. Kui võlausaldaja võladokumenti ei tagasta, võib võlgnik nõuda võlausaldajalt kohustuse lõppemise kohta kirjalikku tunnistust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ja lg 2 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendeid esitavad menetlusosalised. Kuigi kostja väitel on ta kogu võlgnevuse hagejale tasunud, et ole ta kohtule sellekohaseid tõendeid (sh konto väljavõtteid, täitmise kviitungeid) esitanud. Lähtuvalt kostja väitest kogu võlgnevuse tasumise kohta jääb kohtule arusaamatuks, miks kostja ei võtnud hagejalt täitmise kviitungit või ei nõudnud võladokumendi tagastamist. Kostja püüab põhjendada hagejale 5000 euro maksmist maksetega kolmandatele isikutele teiste väidetavate õigussuhete alusel, esitamata samas mingeidki useid (sh dokumentaalseid) tõendeid. Juhul, kui kostja või keegi tema pereliikmetest on teinud mingeid makseid kolmandatele isikutele, siis need ei tõenda kostja poolt hageja ees oleva kohustuse täitmist. Kostjal või tema eest makseid teinud isikutel on õigus esitada nõuded makseid saanud kolmandate isikute vastu alusetult saadu tagastamiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 3 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited seisukohta viiviste osas ei sisalda. Viivisenõude võib TsMS § 367 järgi koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud nende õigustatud osas kostja H. K. kanda. TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Hageja esindaja palus jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Esitatud menetluskulude nimekirja (lk 143-144, 159-160) kohaselt on hageja kandnud kohtukulusid kokku summas 1135 eurot, sh riigilõiv hagiavalduse esitamiselt 425 eurot ja õigusabikulud 710 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud kohtuväliseks kuluks. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 425 eurot. Tasumist tõendav maksekorraldus asub tsiviilasja toimikus tl 105. Nimetatud summa tuleb kostjal hagejale hüvitada. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja soovib kostjalt õigusabikulude kokku summas 710 eurot väljamõistmist, sh 500 eurot hagiavalduse koostamise eest ning 210 eurot esinduse eest kohtus.