Pärnu Maakohus
Kohtunik
Sirje Lahesoo
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.jaanuar 2018 Paide
Tsiviilasja number
2-17-114329
Tsiviilasi
RJ ja RJ hagi TJ vastu elatise nõudes
Hagihind
4230 [(235 x 9) x 2] EUR
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: RJ, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx xxxxx, seaduslik esindaja KL Hageja: RJ, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx Paide, seaduslik esindaja KL Kostja: TJ, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxxxx xxxxxxx
Asja läbivaatamise aeg
19.01.2018, kirjalik menetlus
Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
04.07.2017 esitasid RJ ja RJ Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse TJ elatise saamiseks kummalegi 200 eurot kuus alates 04.07.2017. 18.07.2017 esitas TJ vastuväite kohtu 11.07.2017 makseettepanekule. 28.07.2017 andis makskäsuosakond nõude üle Harju Maakohtule menetlemiseks hagimenetluses. 16.08.2017 esitasid hagejad kohtule oma nõuded hagiavaldusele ettenähtud vormis. 24.08.2017 saatis Harju Maakohus hagi kohtualluvusel Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale. 25.09.2017 võttis Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja RJ ja RJ hagi TJ vastu elatise nõudes menetlusse. 13.11.2017 menetlusdokumendis selgitas kohus pooltele tõendamiskoormist ning andis hagejatele ja kostjale tähtaja täiendavate asjaolude ja tõendite esitamiseks.
Tsiviilasi nr 2-17-114329
Alaealised hagejad nõudsid maksekäsu kiirmenetluses oma isalt TJ elatist kumbki 200 eurot kuus
alates 04.07.2017 (tl 1). 16.08.2017 esitatud täpsustatud hagis nõuavad mõlemad hagejad kostjalt elatise väljamõistmist miinimumsummas alates 02.05.2017 (tl 22-23). Hagi asjaolude kohaselt lõppes hagejate vanemate kooselu 13.03.2017. Sellest ajast elavad lapsed koos emaga. Kostja ei ole lapsi majanduslikult toetanud, va maksekäsu kiirmenetluse ajal 20.juulil makstud 200 eurot ja 12.augustil 200 eurot (tl 22). 16.10.2017 vastuses kostja vastusele märkisid hagejad (seadusliku esindaja kaudu), et kostja väide töötuse kohta on tõendamata. Pealegi on kostja OÜ xxxxxxxx xxxxxxxx (11554167) juhatuse liige, firma staatus on aktiivne ja tegevusvaldkonnaks on jaemüük posti või interneti teel. Hagejad leidsid, et kuna kostja tasus maksekäsumenetluses R ülalpidamiskulusid 200 eurot juulis ja 200 eurot augustis, lisaks juulis 171 eurot testide eest, ei saa nõustuda kostja väitega, et tal rahalised vahendid puuduvad, kuna ta on töötu. 18.08.2017 uuringu tulemused kinnitasid, et T J on RJ isa. Kuigi hagejate ema ei pea maksma üüri, tuleb igakuiselt tasuda nii hagejate kui nende ema kommunaalkulusid. xxxxx on küll väike linn, aga laste ülalpidamiseks kuluvad summad ei ole oluliselt väiksemad võrreldes teiste linnadega (tl 43). 08.12.2017 esitatud asjaolude kohaselt läks RJ 01.09.2017 kooli ja kõik kooliks vajalikud kulutused olid ema kanda. R käib kahes treeningus, kus on vajalikud ka tree-ningriided ja vastavad jalanõud. Kostja väide, et laste ema ei pea silmas lapse parimaid huvisid ja heaolu ning ei osta lapsele kõike vajalikku, ei ole põhjendatud. Hagejad jäid oma nõude juurde ja palusid kostjalt välja mõista elatis pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära kuus alates 02.05.2017, arvates RJ elatise summast maha kostja poolt siiani tasutud 400 eurot. Hagejad palusid mitte vähendada elatist alla miinimummäära, kuna kostja ei ole esitanud selleks mõjuvaid põhjuseid ega tõendeid(tl 56). Hagejad kinnitasid, et on nõus asja kirjaliku menetlemisega (tl 23).
Maksekäsu kiirmenetluses teatas kostja, et on nõus maksma elatist RJ 200 eurot kuus alates 04.07.2017, kuid RJ ta elatist maksma nõus polnud. Kostja väitel on tal tekkinud kahtlus, kas ta on RJ bioloogiline isa. Kostja väitel tegi ta lapse emale ettepaneku DNA-testi tegemiseks ning kui selgub, et ta on lapse isa, siis on ta nõus maksma RJ elatist 200 eurot kuus (tl 8). 12.10.2017 vastuses hagile palus kostja vähendada elatise summat, et ta saaks täita oma kohustusi teiste laste suhtes ning elada vähemalt miinimumelustandardiga. Kostja väitel on tal peale hagejate veel 2 last, alaealine x AJ j ax SJ. Kostja väitel on ta hetkel töötu ja aktiivselt tööotsingul ning kuna ta on välismaalane, on tal suhteliselt raske Eestis tööd leida. Ta ei omavat kinnisvara ega muud väärtuslikku vara. Samas elab laste ema xxxxx linnas oma ema korteris, mille eest ta ei pea üüri maksma. Laste ema saab emapalka, sünnitoetust ja muid peretoetusi, tal on kehtiv tööleping AS-ga xxxxxx. xxxxxx on laste ülalpida-miskulud minimaalsed (tl 40). 01.12.2017 selgituses teatas kostja, et alates 22.11.2017 töötab ta täiskohaga ning on seoses olukorra muutumisega nõus jätkama lastele elatise maksmist nõutud määras. Kostja palus vähendada nõutud summat tema poolt lastele makstud 400 euro võrra (juulis 200 eurot ja augustis 200 eurot). Kostja märkis veel, et laste ema ei pea sageli silmas laste parimaid huvisid ja heaolu ega osta RJ kõike vajalikku. Seetõttu soovis kostja saada õigust osta lapsele iga kuu ise kooliks ja koduks vajalikud asjad, kinnitades kulutatud summad ostukviitungitega ning sellevõrra maksta vähem lapse emale (tl 49). Kostja nõustus kirjaliku menetlusega (tl 40).
alaealised ja nende vanemad on KL (end L) ja TJ (tl 24-25,30-33). Hagejad elavad ema juures. Kostja elab hagejatest eraldi. Kuigi maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites avaldas kostja kahtlust, kas tema on R J bioloogiline isa ja soovis teha kohtuväliselt DNA-testi, ei ole ta hagimenetluses sellisele väitele tuginenud ega ka vastu vaielnud hagejate väitele, et 18.08.2017 uuringu tulemused kinnitasid, et TJ on RJ isa. Sellest järeldab kohus, et kostja isadus RJ suhtes ei ole enam vaidluse all. Asjaolu, et RJ on kostja laps, on tõendatud RJ sünni tõendiga (tl 24). Eeltuvastatu tähendab, et kostja on alaealiste hagejate vanem (isa) ning sellest tulenevalt kohustatud andma oma alaealistele lastele (hagejatele) ülalpidamist (maksma elatist). Alaealised hagejad (kostja lapsed) omakorda on õigustatud saama oma vanemalt (kostjalt) ülalpidamist.
Viimase seisukohas teatas kostja, et on alates 22.11.2017 leidnud uue töökoha, töötab täiskohaga ning on nõus maksma hagejatele nõutavas määras (miinimummääras) elatist. Kostja palus vähendada nõutud summat tema poolt juulis ja augustis makstud 400 euro võrra (tl 49). Seaduse mõttest tulenevalt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest üksnes põhjusel, et tal puudub sissetulek või tema sissetulek on liiga väike (PKS § 102 lg 2 esimene lause). Vastupidi. Ka Riigikohus on rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda last ülal pidada ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ja kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (lahend nr 3-2-1-11812). Seaduse kohaselt on alaealisele lapse ülalpidamiseks makstava elatise vähendamine alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra (st alla minimaalmäära) võimalik vaid mõjuva põhjuse esinemisel. Selliseks mõjuvaks põhjuseks võib muu hulgas olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes hagejatele elatise väljamõistmisel miinimummääras osutub varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (PKS § 102 teine ja kolmas lause). Riigikohus on lahendis 3-2-1-17-16 selgitanud, et vanemal kes laste ebavõrdsele olukorrale tugineb, tuleb esile tuua millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse. Kuna laste ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal, siis tuleb laste vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel arvestada ka nende emade panust laste ülalpidamisse. Kostja ei ole selgesõnaliselt ka väitnud, et hagejatele elatise väljamõistmisel seaduses sätestatud miinimummääras jääksid tema teised lapsed hagejatest vähem kindlustatuks või et tema majanduslik olukord ei võimalda tal hagejatele miinimummääras elatist maksta. Kostja on vaid väitnud, et ta on töötu ja et tal on peale hagejate 2 last ning palunud seda elatise väljamõistmisel arvestada, et ta saaks täita kohustusi teiste laste suhtes. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vaatamata kohtu selgitusele ja kostjale antud võimalusele esitada andmed ja tõendid nii oma igakuise sissetuleku suuruse või sissetuleku puudumise korral tegevuste kohta sissetuleku saamiseks (töökoha leidmiseks), samuti andmed ja tõendid oma teiste laste vajaduste ja nende vajaduste rahuldamise võimaluste kohta, sh kostja poolt teistele lastele antava ülalpidamise ulatuse kohta (tl 45-46), kostja seda ei teinud. Küll teatas kostja kohtule, et on leidnud uue töökoha ning on nõus maksma hagejatele nõutavas määras elatist. Eeltoodut kogumis arvestades leiab kohus, et hagejate elatise nõuded hagiavalduses nõutud miinimummääras on põhjendatud. Asjaolusid, mis annaksid alust elatise vähendamiseks alla minimaalmäära, kohus ei tuvastanud.
mõistmise muutuva suurusena, sõltuvana Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisest, kohus ei tuvastanud. Samas - arvestades et aeg, mille eest hagejad on õigustatud elatist saama, jääb osaliselt käesolevas asjas kohtulahendi tegemisele eelnevasse perioodi ning kostja on menetluse kestel osa ülalpidamiskohustusest ka täitnud, mõistab kohus elatise perioodi eest kuni kohtuotsuse tegemiseni välja kindla summana ning edasi muutuva suurusena, sõltuvana Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisest. Kostja palus vähendada nõutavat summat tema poolt makstud 400 euro (juulis 200 eurot ja augustis 200 eurot) võrra (tl 49). Hagejate seaduslik esindaja on palunud arvata RJ elatise summast maha kostja poolt siiani tasutud 400 eurot (tl 56). Maksekorraldustest nr 730 ja 733 (tl 51, 53) nähtub, et kostja on vastavalt 20.07.2017 ja 12.08.2017 maksnud KL mõlemal korral 200 eurot, selgitusega „R raha“. Eeltooduga on tuvastatud, et kostja on menetluse ajal osaliselt täitnud RJ ülalpidamiskohustust ja seda 400 euro ulatuses. Kostja poolt tasutud 400 euro ulatuses tuleb kostjalt RJ kasuks väljamõistetava elatise summat vähendada. Eeltoodut kogumis arvestades rahuldab kohus hagejate nõuded ja mõistab kostjalt hagejate kasuks elatise välja alljärgnevalt: RJ kasuks: - perioodi 02.05.2017 kuni 18.01.2018 eest ühekordse summana 1617,46 eurot (arvestus: 02.05.2017 kuni 03.07. 2017 eest 485,14 eurot; perioodi 04.07.-18.01.2018 (kuni kohtuotsuse tegemiseni) eest 1132,32 eurot (sh juuli–detsember 2017=1387,24 ja 01.01.-18.01.2018 =145,08, kokku 1532,32), millest maha arvata kostja poolt menetluse ajal tasutud 400 € (1532,32-400=1132,32). Seega perioodi eest 485,14 + 1132,32 = 1617,46 eurot; - alates 19.01.2018 (kohtuotsuse tegemisest) igakuiselt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus (otsuse tegemise ajal 250 eurot kuus) kuni RJ täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx. RJ kasuks: - perioodi 02.05.2017 kuni 18.01.2018 eest ühekordse summana 2017,46 eurot (arvestus: 02.05.2017 kuni 03.07. 2017 eest 485,14 eurot ja perioodi 04.07.-18.01.2018 (kuni kohtuotsuse tegemiseni) eest 1532,32 eurot (sh juuli–detsember 2017=1387,24 ja 01.01.-18.01. 2018=145,08). Seega perioodi eest 485,14 + 1532,32 = 2017,46 eurot; - alates 19.01.2018 (kohtuotsuse tegemisest) igakuiselt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus (otsuse tegemise ajal 250 eurot kuus) kuni RJ täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx.
/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Lahesoo Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.