lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-637/2

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus · 17.01.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
Kohtuasja number
2-18-637/2
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.01.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
779
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Määruse tegemise aeg ja koht

17. jaanuar 2018. a Haapsalu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-637

Tsiviilasi

S B ja D B hagi D B vastu igakuise elatise väljamõistmise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hagejad: 1) S B, isikukood *, elukoht * 2) D B, isikukood *, elukoht * Hagejate seaduslik esindaja N T, isikukood *, elukoht *, e-post * Kostja D B, isikukood *, elukoht *

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmise lahendamine

RESOLUTSIOON

1.Keelduda menetlusse võtmast S B ja D B 14.01.2018. a esitatud hagiavaldust D B vastu igakuise elatise väljamõistmise nõudes.
2.Edastada määrus hagejatele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
1.Jätta menetluskulud hagejate kanda.
2.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole menetlusosalised käesoleva tsiviilasja menetlemisel menetluskulusid kandnud. Edasikaebamise kord Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

Hagiavaldus, menetluse käik kohtu seisukoht

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 08.09.20262-26-15051/13Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 08.09.20262-25-22997/49Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 04.09.20262-26-113624/8Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.09.20262-26-15077/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
1.1.
14.01.2018. a esitas N T Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja D B vastu igakuise elatise väljamõistmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt soovib N. T elatise väljamõistmist kahele lapsele kokku summas 500 eurot kuus.
1.2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 372 lg 1 järgi kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul.
1.3.Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas esitatud nõuet on õigustatud esitama N T alaealised lapsed, kellele elatise väljamõistmist N. T hagiga taotleb. Rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt on N. T ülalpidamisel kaks alaealist last, need on S B ja D B. Alates 1. juulist 2010 kehtivas perekonnaseaduses on ülalpidamist PKS § 97 p 1 järgi õigustatud saama alaealine laps ja tema täisealine vanem on PKS § 96 järgi kohustatud talle ülalpidamist andma. Ülalpidamist antakse PKS § 100 lg 1 esimese lause järgi üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Seega on elatist saama õigustatud isikuks laps, kes saab olla ka nõude esitajaks kohtus, st hagejaks. (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 15). Eelnevast järeldub, et alates 1. juulist 2010 saab alaealise lapse elatisenõude esitada kohtusse hagejana laps, keda esindab esmajoones tema hooldusõiguslik vanem (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-10, p 12). Kolleegium on samas lahendis leidnud, et pärast 1. juulit 2010 esitatud elatisehagides saab kohus põhimõtteliselt lugeda hagejaks isiku, kelle õiguste ja huvide kaitseks hagi esitati, ka siis, kui hagiavaldus on küll esitatud esindaja nimel, kuid hagiavalduses märgitud asjaoludest on äratuntav, et hagi on esitatud esindusõiguse alusel ja esindajal on esindusõigus (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-10, p 14 ja nr 3-2-1-33-11, p 15). Eeltoodu alusel loeb kohus käesolevas tsiviilasjas hagejateks N. T alaealised lapsed S B ja D B ning hagejate seaduslikuks esindajaks alaealiste laste ema N T, kuna hagiavalduses märgitud asjaoludest on äratuntav, et hagi on esitatud seadusliku esindusõiguse alusel ja esindajal on esindusõigus.
1.4.TsMS § 371 lg 1 p 5 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel.
1.5.Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt on S B ja D B seadusliku esindaja N. T vahendusel esitanud 12.01.2018. a Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajja hagiavalduse D B vastu igakuise elatise väljamõistmise nõudes (tsiviilasi nr 2-18-644). Hagiavalduse kohaselt soovivad hagejad kummagi hageja kasuks elatise väljamõistmist miinimummääras, s.o 250 eurot kuus, kokku 500 eurot kuus. Hagi on esitatud kohtualluvuse järgi õigele kohtule, s.o laste elukohajärgsele kohtule TsMS § 103 lg 3 ja lg 4 p 1 alusel. Hagi on menetlusse võetud 15.01.2018.a. Seega on Harju Maakohtu menetluses samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel.
1.6.Eeltoodu alusel leiab kohus, et esineb hagiavalduse menetlusse võtmise keeldumise alus vastavalt TsMS § 371 lg 1 p-le 5. Eeltoodust tulenevalt keeldub Pärnu Maakohus menetlusse võtmast D B ja S B 14.01.2018. a esitatud hagi D B vastu elatise väljamõistmise nõudes.
1.7.Kohus selgitab, et TsMS § 372 lg 5 ja 6 järgi hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.
2.Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata

või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 1 järgi hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hagejate kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole menetlusosalised seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega menetluskulusid kandnud. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.09.20262-26-13086/11Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 02.09.20262-26-12506/11Tartu Maakohus Tartu kohtumaja