ja lugeda need dokumendid tagastatuks Condor Inkasso OÜ-le. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Edasikaebamise kord
1.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Condor Inkasso OÜ kanda.
2.Mõista Condor Inkasso OÜ-lt Jelena Koroli kasuks menetluskuluna maa- ja ringkonnakohtus välja 143.10 (ükssada nelikümmend kolm eurot ja 10 senti) eurot. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Condor Inkasso OÜ (hageja) esitas 10. aprillil 2014 hagi Jelena Koroli (kostja) vastu võlgnevuse 590,25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 74,38 eurot ja jooksva viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale alates 07. juunist 2011 korteriomand asukohaga XXXX. Korterelamus on moodustatud korteriühistu, kes väljastab korteriomanikele majandamiskulude arveid ning arveldab teenuste pakkujatega. Kostjal tekkis korteriomandi majandamiskulude võlg ajavahemikul 30. aprill 2013 – 31. jaanuar 2014, mis pidevalt kasvab. Seisuga 09. aprill 2014 moodustas kostja võlg 664,63 eurot. Korteriühistu XXX 13 loovutas hagejale nõude kostja vastu
05.detsembril 2013 nõude loovutamise lepinguga summas 518,03 eurot ja 02. aprillil 2014 nõude loovutamise lepinguga summas 145,64 eurot ning teavitas kostjat nõude loovutamisest posti teel.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Võlgnevusena toodud summad on osaliselt tasutud ning osaliselt ei ole arvetes nimetatud teenuseid osutatud. Kostja ei ole saanud võlateatisi ega nõude loovutamise lepingut. Nõude loovutamise lepingus ei ole kostja isikukood õige. Korteriühistu tahab raha saada, aga tööd ei tee. Kostja ei ole nõus tasuma igakuiselt 40 senti soojuse reguleerimise eest, kuivõrd seda ei tehta. Vett kostja ei tarbi. Kostja tasub arveid vastavalt saadud teenustele. 08. detsembril 2014 toimunud ärakuulamisel tunnistas kostja, et ei ole korteriühistu arveid perioodi 30. aprill 2013 – 31. jaanuar 2014 eest tasunud (tl 181 pöördel).
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 08. jaanuari 2015 otsusega Condor Inkasso OÜ hagi J. Koroli vastu ning mõistis kostjalt välja hageja kasuks võlgnevusena 590,25 eurot, seisuga 01. aprill 2014 sissenõutavaks muutunud viivise summas 73,42 eurot ning viivise 0,02 % põhinõudest (590,25 eurot) päevas alates 10. aprillist 2014 kuni põhinõude täitmiseni.
Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 300 eurot, sh tasutud riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja tasu 200 eurot ning viivise menetluskuludelt (300 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Maakohus leidis, et pooled ei vaidle selle üle, et kostja on korteriühistu XXX liige, kostjal on majandamiskulude võlgnevus hageja ees (perioodi eest 30. aprill 2013 kuni 31. jaanuar 2014), võlgnevuse summa ja majandamiskulude suuruse arvestamise üle. Maakohus leidis, et loovutamise kehtivus ei sõltu võlgnikule teatamisest. Võlgnikule loovutamisest teatamata jätmise tagajärjed on reguleeritud VÕS §-s 169 ning selle tagajärjeks on see, et võlgnik võib kohustuse täita valele, s.o vanale võlausaldajale, kuid sellisel juhul loetakse, et võlgnik on kohustuse täitnud uuele võlausaldajale. Nõue on võimalik loovutada ka kohtumenetluse ajal (TsMS § 210 lg 1). Nõude loovutamine on kehtiv ja kostja väide, et ta ei ole teadet nõude loovutamise kohta kätte saanud, ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust. Maakohus leidis, et olenemata eksimusest võlgniku isikukoodis (kostja isikukoodi asemel on lepingus märgitud korteriühistu juhatuse liikme isikukood), on loovutamislepingust arusaadav, milline nõue, mis perioodi eest ja kelle vastu loovutati. Kostja kohustus tasuda majandamiskulusid tuleneb KOS § 13 lg-st 1 ning KÜS § 4 lg-st 2 ja 151 lg-st 1 ega sõltu sellest, kas korteriomanik kasutab korteris muid lisakütteseadmeid. Samuti tuleneb KOS § 13 lg 1 sätetest üheselt, et korteriomanik on kohustatud osa võtma kulutuste kandmisest kaasomandi esemele, s.o tasuma ka soojusenergia eest, mis kulub ühisruumide soojendamiseks. Kostja ei vabane majandamiskulude kandmise kohustusest ka põhjusel, et korteriühistu poolt tellitud tööd (torude vahetamine) võivad olla tehtud ebakvaliteetselt. Maakohus leidis, et kuivõrd kostja ei ole majandamiskulusid tasunud ega ole viivisenõudele vastuväiteid esitanud, on hageja õigustatud VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 ja KÜS § 7 lg 4 alusel viivist nõudma. Viivis tuleb kostjalt välja mõista nõutud ulatuses, s.o 74,38 eurot. TsMS § 367 kohaselt on põhjendatud ka hageja veel sissenõutavaks mittemuutunud viivise nõue protsendina 0,02% päevas põhinõudest alates 10. aprillist 2014 kuni põhinõude täitmiseni. Hagi rahuldamise tõttu mõistis maakohus TsMS § 173 lg 1, § 405 lg 1 p 3, § 162 lg 1, § 138 lg-te 1 ja 2, § 144 p 1 alusel kostjalt välja hageja menetluskulud. Hageja on kandnud menetluskulusid 300 eurot, millest 100 eurot on riigilõiv ja 200 eurot on õigusabikulu.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja J. Korol esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub Viru Maakohtu
08.jaanuari 2015 otsus tühistada täielikult ja jätta Condor Inkasso OÜ hagi läbi vaatamata või alternatiivselt jätta Condor Inkasso OÜ hagi rahuldamata. Apellant palub menetluskulud apellatsioonimenetluses jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on maakohus ebaõigesti määranud tsiviilasja hinna; 2) ei olnud vastustajal õiguslikku alust apellandi vastu nõude esitamiseks, kuivõrd 02. aprilli 2014 nõude loovutamise leping ei ole allkirjastatud ning selle p-s 1.1. on märgitud teine kohustatud isik, mitte apellant; 3) ei saa antud juhul rääkida nõude loovutamisest, sest vaatamata vastustaja hagile jätkab ka korteriühistu sama võlgnevuse sissenõudmist; 4) toimetas maakohus kohtukutse mittenõuetekohaselt kätte apellandi alaealisele pojale; 5) ei andnud maakohus apellandile aega dokumentide esitamiseks;
6) ei kaasanud maakohus menetlusse eesti keelt mittevaldavale apellandile tõlki ega andnud apellandile aega leida endale tõlk või eesti keelt valdav esindaja. Seega asetas maakohus pooled ebavõrdsesse olukorda. Apellandil ei olnud võimalust oma vastuväidete nõuetekohaseks põhistamiseks, kuivõrd ta ei saanud kohtuistungil toimuvast aru; 7) maksab apellant igakuiselt korteriühistu arveid; 8) ei ole apellant korteriühistule võlgu. Koos apellatsioonkaebusega esitas apellant taotluse võtta asja materjalide juurde 02. aprilli 2014 nõude loovutamise leping, bussipilet, XXX tõend, KÜ XXX arved alates 01. veebruarist 2014 kuni
03.jaanuarini 2015, maksekorraldused apellandi poolt jooksvate arvete tasumise kohta korteriühistule.
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Vastustaja palub kõik menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastuse kohaselt: 1) loovutas KÜ XXX nõude apellandi vastu kahes osas, s.o 05. detsembril 2013 ja 02. aprillil 2014. Vastustajale ei ole teada, kuidas sattus apellandi kätte ilma allkirjadeta 02. aprilli 2014 nõude loovutamise lepingu projekt; 2) jõuti 08. detsembril 2014 toimunud apellandi ärakuulamisel nõude loovutamise, loovutamise lepingul vale isikukoodi ning võla suhtes selgusele, st et puudub vaidlus, et nõue perioodi 30. aprill 2013 kuni 31. jaanuar 2014 eest on loovutatud, et vale isikukood ei vabasta apellanti võla tasumisest. Apellant ei vaidlustanud võla olemasolu korteriühistu ees; 3) puudub apellandi ja korteriühistu XXX vahel kokkulepe, mille alusel võiks apellant kõrvale kalduda majandamiskulude maksmisest. Seega lasub apellandil kui korteriühistu liikmel KÜS § 151 lg 1 ja KOS § 13 lg 1 kohaselt majandamiskulude maksmise kohustus korteriühistu ees; 4) selgitas maakohus 08. detsembril 2014 toimunud ärakuulamisel menetluslikku olukorda ja ärakuulamise iseloomu. Apellant ei väitnud, et ta ei saa toimuvast aru. Koos vastusega esitas vastustaja allkirjastatud 05. detsembri 2013 ja 02. aprilli 2014 nõude loovutamise lepingud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vaidlustatud maakohtu otsus kuulub tühistamisele menetlusõigusnormi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb asjas ise uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult tuvastanud, et korteriühistu on majandamiskulude nõude perioodil 30. aprill 2013 kuni 31. jaanuar 2014 loovutanud VÕS § 164 lg 1 kohaselt vastustajale ning apellant on kohustatud täitma KOS § 13 lg-st 1 ja KÜS § 151 lg-st 1 tulenevad kohustused uuele võlausaldajale, st vastustajale. Apellant leiab, et vastustajal ei ole õiguslikku alust apellandi vastu nõude esitamiseks, kuivõrd
02.aprilli 2014 nõude loovutamise leping ei ole allkirjastatud ning selle p-s 1.1. on märgitud muu kohustatud isik, kes ei ole apellant. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et vastustaja poolt maakohtule esitatud 05. detsembri 2013 ning 02. aprilli 2014 nõude loovutamise lepingud olid allkirjastamata. Maakohus oleks pidanud nimetatud puudusele vastustaja tähelepanu juhtima ja andma võimaluse allkirjastatud lepingu esitamiseks. Vastustaja on koos vastusega apellatsioonkaebusele esitanud allkirjastatud nõude loovutamise lepingud, millega on kõrvaldatud ka apellandi poolt etteheidetav puudus lepingu dokumendis
Ringkonnakohus leiab, et nõude loovutamise lepingutes apellandi nime juures märgitud ebaõige isikukood ei takista nõude loovutamise lepingu järgi kohustatud isiku tuvastamist ja ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Pooled ei vaidle, et apellant on korteriomandi asukohaga XXXX omanik (tl 31), samuti selles, et XXXX omanikud on moodustanud korteriühistu. Puudub vaidlus, et apellant on korteriühistu liige. Sellest tulenevalt on nõude loovutamise lepingust arusaadav, et korteriühistu on loovutanud vastustajale nõuded apellandi vastu. Asjaolu, et korteriühistu jätkab apellandi väitel loovutatud nõude sissenõudmist, ei muuda õiguslikku olukorda ja nõude loovutuse kehtivust. VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Nõude loovutamise õiguslikuks tagajärjeks on eelkõige võlausaldaja vahetumine ning nõude loovutamisega tekib võlgnikul kohustus täita nõue uuele võlausaldajale. VÕS § 169 lg 1 kohaselt ei või võlgnik pärast nõude loovutamisest teatamist täita kohustust vanale võlausaldajale. Ringkonnakohus tuvastas nõude loovutuse kehtivuse. Vaidlust ei ole, et apellant on nõude loovutamisest teadlik, seega on tal kohustus vastustaja ees ning vastustajal on õigus nõuda kohustuse täitmist endale. Nõude tagasiloovutamise kohta andmed puuduvad. Apellant saab esitada vastavad vastuväited korteriühistule.
8.Hageja nõue tuleb jätta rahuldamata selle ebaselguse ja tõendamatuse tõttu. Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas kostja peab vaidlusaluse perioodi eest täiendavalt tasuma KÜ XXX majandamiskulusid KÜS § 151 lg 1 järgi. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et hagiavaldusest ei selgu hageja nõude kujunemine ja suurus, samuti ei ole hageja esitanud oma nõude tõendamiseks tõendeid. Maakohtu menetluses esitas hageja lisaks nõude loovutamise lepingutele veel üksnes arve nr 3/110022 06. aprillist 2014, millest nähtub saldo seisuga 01. märts 2014 summas 695, 32 eurot ja jooksva kuu eest tasumisele kuuluv summa 86,33 eurot (I kd lk 27) ning arve nr 2/110022 02. märtsist 2014, millest nähtub saldo seisuga 01. veebruar 2014 summas 717,36 eurot ja jooksva kuu eest tasumisele kuuluv summa 105,07 eurot (I kd lk 33). Need tõendid ei tõenda kostja vastuväidete korral hageja nõude sisu ja suurust. Apellant on kostjana maakohtu istungil avaldanud, et ei ole teenuseid, mille eest tasumist hageja nõuab, saanud (I kd lk 181). Apellant ei ole hagi maakohtu menetluses tunnistanud. Seetõttu on arvestades olemasolevaid tõendeid ebaõige ja asja materjalidega vastuolus olev maakohtu järeldus, et pooled ei vaidle selle üle, et kostjal on majandamiskulude võlgnevus hageja ees perioodil 30. aprill 2014 kuni 31. jaanuar 2014. Maakohus on hagi rahuldades rikkunud TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet. Maakohtu otsus ei ole rajatud asjas esitatud tõenditele, millega on maakohus rikkunud TsMS § 436 lg-s 2 sätestatut. Maakohus on eelmenetluses rikkunud ka TsMS § 392 lg 1 p 1, 3, 4, mille kohaselt peab kohus selgitama mh välja poolte nõuded, poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Hageja ei ole hagis välja toonud, millest tema nõue koosneb, st millised majandamiskulud, kui suures ulatuses ja millisel ajavahemikul kostja on jätnud tasumata. Ringkonnakohus andis hagejale võimaluse nimetatud asjaolude esitamiseks, samuti andis ringkonnakohus hagejale täiendava võimaluse esitada tõendeid asjas tähtsate asjaolude tõendamiseks (II kd lk 58). Ringkonnakohtu istungil avaldas hageja vastustajana, et tema põhinõue koosneb tasunõudest soojuse, soojuse reguleerimise, vee arvestuse ja vee ülekulu eest, kuid hageja ei oska öelda, millistest alasummadest täpselt põhinõue koosneb. Hageja valduses ei ole arveid, mis on korteriühistu poolt kostjale jooksvalt perioodil 30. aprill 2013 – jaanuar 2014 esitatud ja tõendiks võla suuruse kohta on korteriühistu koostatud tõend, kus on esitatud võlgnevuse kujunemine (Lisa 1 krediidihaldusteenuse lepingule, II kd lk 74).
Riigikohus on asjas nr 3-2-1-53-10 asunud seisukohale, et „hageja peab KÜS 151 lg 1 järgi tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Seda saab tõendada näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud teenuste (nt kütte) puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuseosutajale tasuma. Samuti peab korteriühistu tõendama asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel. Juhul kui korteriühistus ei ole kehtestatud KÜS § 151 lg 1 sätestatust pindalapõhisest arvestusest erinevat regulatsiooni, tuleb tõendada seda, kui suur on kokku korteriühistu kõigi eluruumide ja mitteeluruumide pindala ja selle korteriühistu liikme eluruumi pindala, kellelt majandamiskulude tasumist nõutakse“. Ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustust ei teki. Ka ringkonnakohtu istungil vastustaja poolt viidatud korteriühistu koostatud tõend (II kd lk 74) on oma olemuselt koondarve, ega tekita apellandile kohustusi. Tõendamisele kuuluvaid asjaolusid (apellandile kui korteriühistu liikmele langeva osa suurus majandamiskuludest kulu liigi kaupa perioodil märts 2013 – jaanaur 2014 ei nähtu ka 12. mai 2013 korteriühistu XXX üldkoosoleku protokollist ega ka revisjonikomisjoni 2012. aasta aruandest. Soojusenergia müügileping ning veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse müügileping tõendavad küll hageja väidet, et korteriühistu XXX vahendas korteriomanikele neid teenuseid (ja sellele ei ole ka apellant vastu vaielnud), kuid ei tõenda nende mõõtmist vajavate kulude suurust vaidlusalusel ajavahemikul, samuti korteriühistu liikmele langeva osa suurust kulu liigi kaupa. Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja ei ole ka pärast ringkonnakohtu poolseid täiendavaid selgitusi esitanud kohtule selget arvestust, milliste majandamiskulude eest, millisel perioodil ja millises summas ta tasu nõuab, samuti ei ole hageja esitanud asjakohaseid tõendeid, siis tuleb hagi jätta täielikult rahuldamata. Vastustaja poolt ringkonnakohtule esitatud tõenditest ei saa pidada asjakohasteks AS Eesti Energia kiri-kinnitust ja jäätmeveo lepingut, kuna vastustaja enda väitel ei nõua ta apellandilt tarbitud elektri ja jäätmeveo kulude tasumist. Nimetatud tõendid tuleb lugeda vastustajale tagastatuteks. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et olukorras, kus KÜS § 151 lg 1 alusel esitab korteriühistu liikme vastu majandamiskulude nõude isik, kellele korteriühistu on oma nõude loovutanud, kehtivad uue võlausaldaja jaoks samad tõendamisstandardid, mis korteriühistulegi. Korteriühistu liikmete poolt vaidlustatud nõuete loovutamisel tuleb sellega arvestada.
9.Ringkonnakohus märgib vastuseks apellatsioonkaebusele täiendavalt veel järgmist.
9.1.Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, et maakohus on tsiviilasja hinna määranud valesti. Hagihinna määramist põhinõude ja kõrvalnõuete järgi reguleerib TsMS § 133, mille lõige 2 kohaselt TsMS §–s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse põhinõudele ning hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Seega on tsiviilasja hind TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg-te 1 ja 2 järgi 590,25+74,38+(590,25/100*0,02*365)=707,83 eurot ning maakohus on tsiviilasja hinna määranud õigesti.
9.2.Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et maakohus toimetas kohtukutse apellandile kätte mittenõuetekohaselt. Maakohus arvestas kostja ärakuulamise aja määramisel kostja (apellandi)
11.novembri 2014 taotlusega (tl 173) ega määranud ärakuulamist apellandi äraoleku ajale. Vaidlust ei ole, et kohtukutse toimetati 17. novembril 2014 kätte apellandi pojale CCle (sünd. XX.XX.XXXX), kes oli kutse vastuvõtmise ajal XXaastane. TsMS § 322 lg 1 kohaselt kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Seega on kutse apellandile kättetoimetatud kooskõlas seadusega.
9.3.Apellant heidab maakohtule ette tõlgi kaasamata jätmist kostja ärakuulamisele. Toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole maakohus apellandi 28. novembri 2014 taotluse osas tõlgi kaasamiseks seisukoha võtnud. Taotluse lahendamata jätmisega on maakohus rikkunud TsMS § 34 lg 1 esimeses lauses sätestatut, kuid nimetatud rikkumine ei toonud kaasa asja ebaõiget lahendamist maakohtu poolt ega ole aluseks maakohtu otsuse tühistamisele. TsMS § 34 lg 1 teise lause kohaselt ei pea kohus tõlki kaasama, kui menetlusosalise avaldused on kohtule ja teistele menetlusosalistele arusaadavad. Ärakuulamise protokollist nähtuvalt on kostja avaldused olnud kohtule arusaadavad ja need on ka protokollitud. Apellant ei ole protokollitu osas vastuväiteid esitanud.
9.4.Apellandi väited korteriühistu igakuiste arvete tasumise kohta ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust, kuivõrd käesoleva vaidluse esemeks on perioodil 30. aprill 2013 kuni 31. jaanuar 2014 tekkinud võlgnevus korteriühistu majandamiskulude osas.
10.TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse, siis jäävad menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel vastustaja kanda. Apellant on esitanud menetluskulude nimekirja (II kd lk 36), mille kohaselt on apellandi menetluskulu suuruseks 312.90 eurot, millest postikulu 5.30 eurot, konsultatsioonikulu 170 eurot, riigilõiv apellatsioonkaebuselt 125 eurot, panga teenustasu 2.60 eurot, sõidukulu Kohtla-Järve-JõhviKohtla-Järve 10 eurot. Vastustaja on seisukohal, et esitatud kulude seotust käesoleva tsiviilasjaga ei ole võimalik kindlaks teha. Swedbank teenustasu ei ole käsitletav menetluskuluna. Ka on apellandi esitatud avaldus allkirjastamata. Apellandi 06. juuli 2015 avalduses ringkonnakohtule palub apellant kompenseerida sõidukulu ringkonnakohtu istungile 12.80 ja dokumentide skaneerimise kulu 80 senti, kokku 13.60 eurot. Vastustaja sõidukulu menetluskuluna ei vaidlusta. Ringkonnakohus loeb apellandi põhjendatud menetluskuluks riigilõivu 125 eurot, postikulu 5.30 eurot ja sõidukulu ringkonnakohtu istungile 12.80, kokku 143.10 eurot, milline kulu tuleb vastustajalt apellandi kasuks välja mõista. Asja materjalidest ei nähtu, et apellandil oleks kohtumenetluses olnud esindaja, puudub esindust tõendav volikiri, ka on apellant kõik menetlusdokumendid allkirjastanud enda nimelt. Seetõttu puudub õiguslik alus käsitleda konsultatsioonitasusid apellandi õigusabikuluna. Sõidukulu Kohtla-Järve-Jõhvi-Kohtla-Järve on tõendamata. Swedbank teenustasu 2.60 ei ole käsitletav menetluskuluna TsMS § 138 lg 1 tähenduses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Andra Pärsimägi
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.