2-17-7276
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Haide Rimmel Kohtujurist Sandri Laurand
Määruse tegemise aeg ja koht
15. jaanuar 2018.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-7276
Tsiviilasi
Xxxx avaldus kohtu nõusoleku saamiseks eestkostetava nimel tehingu tegemiseks
Menetlustoiming
Lõpplahendi kuulutamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Xxxx (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx) Puudutatud isik: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx); riigi õigusabi korras määratud esindaja: vandeadvokaat Imbi Seimar (Niguliste Advokaadibüroo, e-post [email protected]) Eestkosteasutus: Tallinna linna Mustamäe Linnaosa Valitsus (e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
2-17-7276
Menetluskulude jaotus Eestkostetavale määratud esindaja kulud jätta riigi kanda. Muud menetlusosaliste menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisele järgnevast päevast.
Avaldaja Xxxx esitas 04.12.2017.a Harju Maakohtule avalduse kohtu nõusoleku saamiseks eestkostetava nimel tehingu tegemiseks. Avalduses taotleb Xxxx saada kohtult nõusolekut puudutatud isikule kuuluva korteri Xxxx väljaüürimiseks alates 28.02.2018.a minimaalse üürihinnaga 310 eurot kuus. Avaldaja märgib, et korter on olnud juba aastaid välja üüritud. Avaldaja hinnangul on tehingu teostamine eestkostetava huvides, kuna korteri väljaüürimine tagab korteriga seotud igakuiste kulude katmise ja suurendab eestkostetava tulusid. Kaasatud eestkosteasutus leiab, et avaldus kohtule on esitatud eestkostetava huvides ning võimaldab Xxxx vara säilitada. Samuti võimaldab saadav kasu täita vara valitsemisega seotud kulud ning võimaldaks eestkostetavale pakkuda täiendavaid hüvesid ning tasuda talle osutatavate teenuste eest. Xxxx soovib Xxxx asuva korteri anda üürile minimaalselt 310 euroga. Tutvudes kahetoaliste korterite üüri suurustega Mustamäe linnaosas, siis nähtub, et keskmine turuhind Mustamäe üüriturul on kõrgem, kui Xxxx poolt osundatud. Eestkosteasutuse arvates peab olema üüri suurus seotud turusituatsiooniga ning üür ei või olla alla keskmiste turuhinna. Ühtlasi juhib eestkosteasutus tähelepanu sellele, et VÕS § 308 lg 2 kohaselt tuleb tagatisraha hoiustada krediidiasutuses Xxxx varast eraldi vähemalt kohaliku keskmise intressiga, eeldusel, et üürnikult võetakse lepingust tulenevate kohustuste tagamiseks tagatisraha kuni kolme kuu üüri ulatuses. Samuti tuleb saadud üüritulu eestkostjal eestkostetava nimel deklareerida. Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja on omapoolse seisukoha esitanud 04.01.2018.a. Eestkosteasutus Tallinna linna Mustamäe Linnaosa Valitsuse esitas kohtule 28.12.2017.a seisukoha, milles leiab, et turihind on Mustamäe üüriturul on kõrgem ning üür ei või olla alla keskmise turuhinna. Samuti avaldab eestkosteasutus, et saadud üüritulu tuleb hoiustada eraldi vähemalt keskmise intressiga. Esindaja kirjeldab, et ta suhtlesin avaldajaga - korteriomand Tallinnas Akadeemia teel on tema ema Xxxxja isa Xxxx(eestkostetav, kelle nimele kinnistusraamatus korteriomand registreeritud) ühisomand, kus nad elasid kuni 2014. aastani. Alates sellest elavad nad Tallinnas, Xxxx. Korteriomandil lasub hüpoteek Danske Bank AS kasuks summas 64 0000 eurot. Alates aastast 2014 on vanemad varem kasutatud korterit välja üürinud, et vähendada kulusid ning saada täiendavat tulu. Korter on kahetoaline suurusega 47,2 m2, remontimata, eriliselt vananenud on köök. Avaldajale teadaolevalt ei ole eestkosteasutuse esindaja vaidlusaluse eluruumi seisundi ja omandiõigusega tuttav. Varasemalt on isa läbi kinnisvaramaakleri eluruumi välja üürinud ning ka hetkel pöördus avaldaja maakleri poole, et selgitada üüri suurust ja võimalusi üüriturul. Maakleri arvates on sellise eluruumi üürimine ja veel kõrgema hinnaga hetkel problemaatiline. Hetkel eluruumi kasutav üürnik on korralik, tasub üüri, tasub teenuste eest korrektselt ning on ilmselt sellistel tingimustel nõus üürisuhet jätkama. Seega oleks põhjendamata lõpetada üürisuhe ning kanda teadmata aeg ka eluruumi kulusid eestkostetaval. Käesoleval ajal on Xxxx tervislik seisund halvenenud sedavõrd, et ta asub hooldekodus xxxx või vahelduvalt haiglas tervisliku seisundi tõttu. Hooldekodu tasu ainuüksi on igakuuliselt 900 eurot.
2-17-7276 Lisaks muu vajalik ning kulutused igapäevaselt. Xxxxigakuine sissetulek on pension 400 eurot. Esindaja leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele, tehing oleks eestkostetava huvides ega riku tema ega abikaasa Xxxxõigusi ning oleks neile majanduslikult vajalik. Esindajana leiab, et eestkosteasutuse nõue hoiustada saadav üüritulu on põhjendamata ning vastuolus eestkostetava huvidega. Arvestades Xxxxvanust, tervislikku seisundit ja vajalikke kulutusi hoolduseks ja raviks, on üüritulu vajalik talle kohe ja praegu.
Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Kohus lahendab käesolevat tsiviilasja TsMS § 475 lg 1 p 8 ja § 550 lg 1 p 6 alusel hagita menetluses. Perekonnaseaduse (PKS) § 202 järgi kohaldatakse täisealise eestkostele lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. PKS § 206 lg 1 esimese lause kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Harju Maakohus seadis 22.06.2017.a määrusega (tsiviilasjas nr 2-17-7276) Xxxxüle eestkoste ning määras tema eestkostjaks avaldaja tähtajaga 22.06.2022.a. Kohus on määranud seada eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks. Eestkostja ülesandeks on kaitsta eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, eestkostetavat esindada ning hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest, pidades silmas eestkostetava igakülgset heaolu. Lisaks on kohus tuvastanud, et puudutatud isikule on ühisomandina kuulumas korteriomand asukohaga Xxxx (kinnistusraamatu registriosa nr xxxx). Avalduses taotleb avaldaja saada nõusolekut puudutatud isikule kuuluva korteri väljaüürimiseks. PKS § 187 lg 1 p 5 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Kohus on hinnangul, et avaldaja poolt plaanitav tehing ei ole vastuolus eestkostetava huvidega. Käesoleval juhul on avaldaja kohtule usutavaks teinud asjaolu, et eestkostetavale kuuluv korteriomand on perspektiivikas välja üürida. Esindaja on kohtule kirjeldanud, et tegemist on kahetoalise remontimata korteriga, mille suuruseks on 47,2 m2. Eriliselt vananenud on köök. Korteri seisukorda arvesse võttes on selle väljaüürimine igakuise 310 euro suuruse miinimumhinnaga eestkostetava huvides. Kohtu hinnangul omab antud juhul väärtust ka asjaolu, et hetkel eluruumi kasutav üürnik on korralik, tasub üüri, tasub teenuste eest korrektselt ning on ilmselt sellistel tingimustel nõus üürisuhet jätkama. Asjaoludest nähtuvalt on Xxxx käesoleval ajal viibimas hooldekodus xxxx. Võttes arvesse menetlusosaliste seisukohti, siis on ebatõenäoline, et eestkostetav hakkaks kõnesolevat korterit taaskord oma elukohana kasutama. Hooldekodu tasu on igakuuliselt 900 eurot, millele lisanduvad muud igapäevaselt vajalikud kulutused. Samas on Xxxx igakuiseks sissetulekuks pension 400 eurot. Kohus leiab, et korteri üürimisest saadavad rahalised vahendid aitaksid tagada eestkostetava ülalpidamiskulude katmise ning seeläbi tema tavapärase elustandardi ning vajaliku hooldamise jätkuvuse. Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja on leidnud, et saadava üüritulu hoiustamine on põhjendamata ning vastuolus eestkostetava huvidega. Kohus märgib siinkohal, et eestkosteasutus on omapoolses seisukohas viidanud tagatise hoiustamise regulatsioonile. Nimelt näeb võlaõigusseaduse § 308 lg 2 ette, et tagatisraha peab üürileandja (s.o eestkostetav) hoiustama krediidiasutuses oma varast eraldi vähemalt kohaliku keskmise intressiga. Intress kuulub üürnikule ja suurendab tagatisraha. Eeltoodust nähtub, et kõnesolev säte ei nõua eestkostetava üüritulu hoiustamist vaid näeb üürileandjale ette üürniku tagatisraha hoiustamise kohustuse.
2-17-7276 Tutvunud esitatud avaldusega ning tuginedes tuvastatud asjaoludele, leiab kohus, et antud juhul on PKS § 202 ja § 187 lg 1 p 5 koosmõju alusel põhjendatud anda avaldajale nõusolek sõlmida eestkostetava nimel üürileping, mille sisuks on üürile anda eestkostetavale ühisomandina kuuluva korteriomandi (asukohaga Xxxx; kinnistusraamatu registriosa nr xxxx) elu –ja hoiuruumid. Kohtu nõusolek kehtib eeldusel, et igakuine saadav üürisumma ei ole väiksem kui 310 eurot. Korteri üürimisest saadavad rahalised vahendid tuleb kanda eestkostetava arvelduskontole ning rahalisi vahendeid tuleb kasutada eestkostetava hoolduskulude eest tasumiseks. Kohus hoiatab, et tulenevalt PKS § 179 lg-st 5 peab eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. Menetluskulude jaotuse osas näeb kohus ette, et eestkostetavale riigi kulul määratud esindaja tasu ja kulud tuleb jätta riigi kanda (TsMS § 172 lg 3). Muud menetluskulud jätab kohus aga menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 172 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.