Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

1 (3)

2-17-15542 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused  Harju Maakohtu 22.04.2013. a kompromissi kinnitava kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-1249018 mõisteti XXXX ’lt välja elatis alates septembrikuust 2013. a XXXX ’i ülalpidamiseks 160 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni 09.10.2023. Hageja XXXX esitas 18.10.2017 hagi XXXX vastu elatise suurendamiseks, kuivõrd hageja on pikaajaliselt ja täielikult oma ema XXXX ’i ülalpidamisel, kelle majanduslik olukord on nõrk ja igakuised kulutused lastele on suured. Hageja taotles muuta Harju Maakohtu 22.04.2013. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-12-49018 kindlaksmääratud elatise suurust ja välja mõista kostjalt XXXX igakuine elatis XXXX kasuks 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses alates 18.10.2017 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o 09.10.2023.  09.01.2018 vastuses hagile võttis kostja hagi õigeks, tunnistades tema vastu esitatud nõuet (tl 35, tõlge tl 36). Kostjale on telefoni teel selgitatud asjaolu, et elatise suurus on alates 2018. aastast 250 eurot kuus. Kuna kostja võttis kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks ja talle on selgitatud elatise suuruse muutmisega seotud asjaolusid, siis vastavalt TsMS § 440 lg le 1 rahuldab kohus hagi. Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3), välja arvatud menetluskulude jaotust ja väljamõistmist puudutavas osas.  TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja TsMS § 168 lg 6 kohaselt menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. TsMS § 168 lg 4 järgi kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus märgib, et kostja on hagi võtnud kohe õigeks. Samas on hageja selgitanud hagiavalduses, et kostja on keeldunud maksmast elatist vabatahtlikult vastavalt Eesti Vabariigi perekonnaseadusele. Kuna kostja on nõus elatist vabatahtlikult maksma ja hagejal käesolevas asjas menetluskulud puuduvad, siis leiab kohus, et käesolevas asjas on põhjendatud jätta menetluskulud tulenevalt TsMS § 168 lg 4 poolte endi kanda.  Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks kostja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hagimaterjalidest ei nähtu, et pooled oleks menetluses kandnud kulusid. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille rahalist suurust peaks kohus kindlaks määrama.

2 (3)

2-17-15542  Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.