Margo Klaar (eesistuja), Indrek Parrest, Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
08.07.2015, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-60781
Tsiviilasi
EK hagi Julianus Inkasso OÜ vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.02.2015 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
990 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
EK apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): EK (isikukood XXXXXXXXX, elukoht Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Enno Heringson Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553, asukoht Tallinn), lepinguline esindaja Ene Solovjev
Kohtuistungi toimumise aeg
10.06.2015
Istungil osalenud isikud
Hageja EK ja tema esindaja vandeadvokaat Enno Heringson
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 27.02.2015 otsus tühistada.
2.Hagi rahuldada.
3.Välja mõista Julianus Inkasso OÜ-lt EK kasuks 990 eurot.
5.EK kantud menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldada osaliselt. Määrata EK menetluskulude vajalikuks ja põhjendatud rahaliseks suuruseks 1894,40 eurot.
5.1.Välja mõista Julianus Inkasso OÜ-lt EK kasuks kantud menetluskulud 1894,40 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude
1(9)
suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.2.EK menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jätta 985,60 euro osas rahuldamata.
6.Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.13.11.2014 esitas EK (hageja) maakohtule Julianus Inkasso OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus välja mõista kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitise 990 eurot.
2.Hageja ja Elisa Eesti AS vahel oli sõlmitud mobiilteenuste leping, mis lõppes 2010. aasta augustis. Arvet hagejale ei saadetud, kuid telefoni teel teatati võlgnevusest. Hageja jäi heauskselt ootama arvet. 2013. aasta septembris, hageja pöördumisel krediidiasutuse poole tehingu tegemiseks, selgus, et Krediidiinfo AS avalikust andmebaasist nähtub hageja maksehäire. Hageja tasus talle meenunud võlgnevuse 10,19 eurot Elisa Eesti AS-le 25.09.2013 ning nõudis Krediidiinfo AS-lt ja kostjalt maksehäire kuvamise lõpetamist. Kostja teatas hagejale 30.09.2013 maksehäire kuvamise peatamisest. Kostja on avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid. Hagejal ei ole kunagi kostja ees võlgnevust olnud. Kuna valeandmete kuvamine lõpetati alles hageja esindaja sekkumisel, siis on esindajale makstud tasu õigusabi eest 990 eurot hageja otsene kahju, mille põhjuseks oli kostja õigusvastane tegevus. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja ei tasunud ka pärast maksehäirest teada saamist kogu võlgnevust. AF Võlamenetlus OÜ omandas 28.05.2012 Elisa Eesti AS-lt nõude hageja vastu, mille sissenõudmisega tegeleb kostja vastavalt AF Võlamenetlus OÜ volitusele. Kostja edastas hagejale korduvalt võlateatisi, mis sisaldasid muu hulgas infot nõude loovutamise kohta. Kostja sai nõude vaidlustamisest teada esimest korda 27.09.2013 AS-lt Krediidiinfo ja lõpetas kohe maksehäire avaldamise. Kuni 10,19 euro tasumiseni ei saanud kostja teada, et hageja on asunud mingis osas oma kohustust täitma. Kuna hagejal oli maksehäire avaldamisel tasumata kohustus, ei ole kostja põhjustanud hagejale õigusvastaselt kahju, mis kuuluks hüvitamisele. Andmete avaldamine ei olnud õigusvastane, sest avaldatud andmed ei olnud ebaõiged. Maksehäire kustutati 30.09.2013, s.o 5 päeva pärast võla
2(9)
tasumist valele isikule, endisele võlausaldajale. Hageja käitumine on pahatahtlik. Hageja ei ole tõendanud 990 euro maksmist. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
4.Harju Maakohus 27.02.2015 otsusega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1050 eurot ning otsustas, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
5.Pooled ei vaidle, et - hageja ja Elisa Eesti AS vahel oli sõlmitud mobiiliteenuste leping, mis lõppes 2010. aasta augustis, - Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimuste punkti 7.7 kohaselt ei vabasta arve mittekättesaamine klienti arve tasumise kohustusest (tl 102-113), - vastavalt lepingu tingimustele arvestatakse maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist 0,15% päevas arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast võlasummalt iga viivitatud päeva eest, - 2013. aasta septembris avalikustati Krediidiinfo AS andmebaasis hageja kohta maksehäire, - hageja tasus 25.09.2013 Elisa Eesti AS-le 10,19 eurot, - 26.09.2013 nõudis hageja Krediidiinfo AS-lt maksehäire kohest eemaldamist (tl 1013), millele 27.09.2013 vastati, et andmed on sisestatud Julianus Inkasso OÜ poolt (tl 14-15), - 27.09.2013 nõudis hageja Krediidiinfo AS-lt ja kostjalt maksehäire kuvamise lõpetamist tähtajaks 30.09.2013 (tl 16-17), - kostja sai esimest korda info selle kohta, et hageja esitas pretensiooni vaidlustamaks kostja poolt sisestatud andmeid maksehäire registris, 27.09.2013 AS-lt Krediidiinfo - pretensiooni saamisest järgmisel tööpäeval, s.o 30.09.2013, peatas kostja 30.09.2013 maksehäire avalikustamise (tl 18-20), - 02.10.2013 edastas kostja hageja esindajale e-kirjaga Elisa Eesti AS ja hageja vahel sõlmitud liitumislepingu, hagejale esitatud 06.09.2010 mobiilteenuste arve ning 02.10.2013 hagihoiatuse teksti, kust nähtub, et hageja võlgneb Elisa Eesti AS ja hageja vahel sõlmitud tehingust võlgnevuse Aktiva Finants OÜ-le, kelle esindajaks on kostja, 51,11 eurot (tl 21-28), - AS-le Elisa Eesti võlgnevuse 10,19 euro tasumisest 25.09.2013 sai kostja teada alles 07.10.2013.
6.Kuna kostja on esitanud dokumendid, millega Elisa Eesti AS on 18.12.2014 ja 15.01.2015 kinnitanud, et nõue hageja vastu on loovutatud OÜ-le AF Võlamenetlus 28.05.2012, siis nõude loovutamine on kehtiv hageja suhtes (VÕS § 170). Asjaolu, et varasemalt, s.o 15.10.2013, on Elisa Eesti OÜ kinnitanud (tl 29-32), et on Elisa Eesti AS ja hageja vahel sõlmitud mobiilsideteenuste kasutamise lepingust tuleneva nõude loovutanud kostjale, ei sea kahtluse alla, et nõue on loovutatud siiski OÜ-le AF Võlamenetlus, sest Elisa Eesti AS on 18.12.2014 teatanud, et nimetas 15.10.2013 kinnituskirjas võlanõude omandajana ekslikult kostjat (tl 68-69). Elisa Eesti AS 15.01.2015 kinnituskirjaga on tõendatud, et Elisa Eesti AS on loovutanud põhinõude koos kõrvalnõuetega. OÜ AF Võlamenetlus 15.01.2015 kinnituskirjaga on tõendatud, et kostja on volitatud tegutsema OÜ AF Võlamenetlus esindajana (tl 100-101).
3(9)
7.Arvestades, et hagejal oli võlgnevus Elisa Eesti AS ees, mis loovutati 28.05.2012 OÜle AF Võlamenetlus, siis oli kostja tulenevalt OÜ AF Võlamenetluse 15.01.2015 kinnituskirjast õigustatud esindama OÜ-d AF Võlamenetlus võlanõudes hageja vastu ning avaldama võlgade kohta andmeid AS Krediidiinfo poolt peetavas maksehäireregistris. Hageja väide, et maksehäiret ei oleks tohtinud avalikustada seetõttu, et Elisa Eesti AS ei ole temale kunagi esitanud arvet võla tasumiseks, ei ole veenev. Hageja enda poolt hagiavalduses kirjeldatu kohaselt oli hagejale teada, et tal on võlgnevus Elisa Eesti AS ees, milline võlgnevus meenus talle ka kohe, kui selgus, et hageja võlgnevuse kohta on avaldatud maksehäireregistris teade.
8.Kostja on veenvalt põhistanud, et on võlanõude menetluses edastanud hagejale korduvalt võlateatisi, mis kajastuvad ka kostja andmebaasi väljatrükist (tl 114-118). Kostja on usutavalt kirjeldanud, et on hagejale 30.07.2012 ja 03.10.2012 nii tavaposti kui ka e-posti teel edastatud võlateatised ja hagihoiatuse teksti ning 26.10.2012 ja 24.01.2013 e-posti teel meeldetuletused võla kohta (tl 70-76). Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et võlateatised on võltsitud. Ei ole põhjust kahelda, et kostja on saatnud kõik posti teel edastatud teatised hagejale aadressil XXXXXX, XXXXX XXXX, XXXXX XXXXX XXXX, XXXXX maakond, millise aadressi on hageja märkinud Elisa Eesti AS-ga sõlmitud lepingul oma postiaadressina ning e-posti teel edastatud teatised on saadetud Elisa Eesti AS-ga sõlmitud lepingus hageja märgitud e-maili aadressile XXX@XXX. Kostja andmebaasi väljatrükist nähtub ka, et hagejale on helistatud mobiiltelefonile numbril XXXXXXXX 26.03.2013 kell 16.00 ning vastuseks kostja võlanõudele on hageja teatanud, et võlanõue on kostja mure.
9.Kostja, lõpetades koheselt maksehäire avaldamise hageja esimese pretensiooni peale, on käitunud igati mõistlikult, s.t sellisest käitumisest ei saa tuvastada kostja soovi hagejale kahju tekitada. Samas ei olnud kostjale teada, et hageja on tasunud AS-le Elisa Eesti võlgnevuse. Kuna hageja võlgnevuse tasumisest 25.09.2013 Elisa Eesti AS-le ei saanud kostja varem teada kui 07.10.2013, siis on tõendatud, et kuni 30.09.2013, mil lõpetati maksehäire avalikustamine kostja 27.09.2013 pretensiooni alusel, ei olnud kostja teadlik, et avaldatud andmed võiksid olla ebaõiged, sest hageja tasus 25.09.2013 võlgnevuse isikule, kes oli nõude loovutanud, samas jättes võlgnevuse tasumisest kostjat teavitamata. Lähtudes eeltoodust ei ole kostja esitanud ebaõigeid andmeid selle kohta, et hagejal oli maksehäire. Kuna hagejal oli täitmata kohustus maksehäire avaldamise ajal, siis oli kostja õigustatud avaldama hageja kohta infot võlglasena maksehäireregistris kohustuse täitmise tagamiseks, mistõttu andmete avaldamine hageja võlgnevuse kohta ei olnud õigusvastane.
10.Elisa Eesti AS arve maksetähtaeg oli 20.09.2010. Selleks ajaks, mil hageja arve tasus, s.o. 25.09.2013, oli hageja olnud viivituses 1100 päeva. Lepinguga on ette nähtud, et tasumata arve sissenõudmisega seotud kulud kannab võlgnik. Võlausaldaja oli arvestanud võla sissenõudmisel kohtuväliselt kantud mõistlike kuludena 24 eurot ning vastava nõude ka võlgnikule kirjalikult esitanud esmakordselt 30.07.2012 võlateatisega.
11.Hageja ei ole veenvalt tõendanud, et õigusabi tasu 990 eurot (tl 46-47, 84-85) on põhjuslikus seoses hageja kohta andmete esitamisega maksehäireregistris. Kostja väide, et tema mõistliku isikuna kuulab alati ära võlgniku pretensiooni ja otsib mõistlikku lahendust koostöös võlgnikuga, on vägagi veenev.
4(9)
12.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on tal tekkinud menetluskulu 1050 eurot, s.o õigusabikulu. Kostja esindaja poolt menetluses tehtud toimingud ning nendele kulunud aeg olid menetluskulude nimekirja kohaselt järgmine: 1) hagiavaldusega tutvumine, analüüs ja kostja vastuse koostamine hagile 8 h; 2) hageja arvamuse ja taotlusega tutvumine, analüüs ja kostja seisukohtade koostamine 6 h. Märgitud ajakulu kokku on 14 tundi. Märgitud ajakulu on proportsionaalne asja mahukuse ja keerukusega, arvestades, et kostja on esitanud hagile põhjaliku vastuse, hageja arvamuse ja taotluse mahtu ja et kostja seisukoht hageja arvamusele ja taotlusele on koostatud põhjalikult. Õigusteenus tunnihinnaga 75 eurot (ilma käibemaksuta) ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, mistõttu tuleb seda pidada põhjendatuks ja vajalikuks. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
13.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.
14.Maakohus ei tuvastanud, et nõue oleks kuulunud kostjale andmete avaldamise ajal. Maakohus oleks pidanud tuvastama, kellele kuulus nõue 2013. aasta septembris, s.t kahju tekitamise ajal. Maakohus ei rahuldanud ega lahendanud hageja taotlust nõude loovutamise 28.05.2012 lepingu välja nõudmiseks, rikkudes TsMS § 442 lg 5. Kostja käitumine oli õigusvastane üksnes seetõttu, et kostja avaldas Krediidiinfo AS vahendusel nõude, mida tal ei olnud.
15.Maakohus on jätnud tähelepanuta hageja väited selle kohta, et kostja on nõuet paisutanud hagejale kahju tekitamise eesmärgil. 10,19 euro suuruse nõude avaldamine ei oleks Krediidiinfo AS kodulehel olnud võimalik. Maakohus ei ole analüüsinud, kas väidetav nõue põhisummat ületavas osas eksisteeris. Kostja ei ole menetluse jooksul kordagi esitanud viivise arvestust ega avaldanud, millest võla sissenõudmise kulu koosneb. Kõrvalnõuded peavad olema jälgitavad. Hageja väitis, et Elisa Eesti AS 18.12.2014 kinnituskiri ei sisalda õigust nõuda viiviseid tagasiulatuvalt. Viivise nõudmisega viivitamisel pika aja jooksul võib võlgnik mõistlikult arvata, et võlausaldaja on viivisenõudest loobunud. Ühegi tõendiga ei ole tõendatud, nagu oleks hagejale edastatud mõni dokument võla nõudmise kohta. Maakohtu teistsugune järeldus on üllatuslik ja vastuolus TsMS § 5 lg-ga 2. Maakohus ei ole põhjendanud, millele tuginedes on pidanud mõistlikuks võla sissenõudmise kulu suuruseks 24 eurot. Pelgalt kulu hüvitamise nõude suuruse põhjal kulu põhjendatuse üle otsustamine on subjektiivne.
16.Ebaõigete andmete avaldamisest tekkinud kahju on põhjuslikus seoses avaldamisega. Advokaadibüroo tegevus oli vajalik ka selleks, et tuvastada, millised olid andmete avaldamise alused. Ei ole eluliselt usutav, et kostja oleks üksnes hageja ärakuulamise järel andmed kustutanud. Kostja oleks andmete avaldamist jätkanud. Vastustaja seisukoht
17.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
18.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
5(9)
19.Hagiavalduse kohaselt jäi hagejal 2010. a Elisa Eesti AS-ga sõlmitud lepingu lõpetamisel tasumata 10,19 eurot. Septembris 2013 selgus, et Krediidiinfo AS avalikus andmebaasis oli avaldatud kostja poolt hageja kohta maksehäire. 25.09.2013 tasus hageja Elisa Eesti AS-le võla 10,19 eurot ja nõudis maksehäire kuvamise lõpetamist. Kostja teatas 30.09.2013 maksehäire kuvamise peatamisest. Neile asjaoludele ja ka sellele, et hageja sõlmis Advokaadibürooga Ahas & Heringson GLO lepingu tema esindamiseks maksehäire kuvamise lõpetamisega seonduvaks tegevuseks ja hagejat esindas vandeadvokaat Enno Heringson, kostja vastu ei vaielnud.
20.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja poolt maksehäire kuvamine Krediidiinfo AS andmebaasis oli õigusvastane ja kas kostja peab hagejale kahju, milleks on esindaja õigusabi tasu, hüvitama.
21.VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 1047 lg 1 kohaselt on isiklike õiguste rikkumine isiku tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamisega õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest ega pidanudki sellest teadma. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 5 kohaselt on isikuandmete avalikustamine isikuandmete töötlemine. IKS § 14 lg 1 p 4 kohaselt on isikuandmete töötlemine lubatud andmesubjekti nõusolekuta, kui isikuandmeid töödeldakse andmesubjektiga sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu täitmise tagamiseks. Selle sätte alusel võib lepingupoole isikuandmeid töödelda isik, kel on lepingust tulenev õigus või kohustus, või sellise isiku ülesandel isikuandmeid töötlev isik (IKS § 7 lg 1) või sellise isiku poolt volitatud isikuandmete töötleja (IKS § 7 lg 3). Hageja tugineb asjaolule, et hageja kohta maksehäire avalikustamine kostja poolt oli õigusvastane, sest tõendatud ei ole, et hagejal oli kostja või isiku, keda kostja esindab, ees võlg, mis oleks võimaldanud maksehäire avaldamist.
22.IKS § 10 lg 1 kohaselt on isikuandmete töötlemine lubatud üksnes andmesubjekti nõusolekul, kui seadus ei sätesta teisiti. IKS § 14 lg 1 punktis 4 nimetatud asjaolu, mis andnuks kostjale õiguse hageja isikuandmeid avalikustada, esinemist pidi tõendama kostja. Riigikohus on 25.09.2013 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-80-13 (p 43) asunud seisukohale, et kostja kui andmete avaldaja peab tõendama nii võlgnevuse olemasolu kui ka andmete avaldamise õiguspärasust. Kolleegium leiab, et kostja ei ole tõendanud hageja võlgnevuse fakti avaldamise õiguspärasust. Eelkõige ei ole kostja tõendanud, et kostja oleks andmete avaldamise ajal olnud võlausaldaja või võlausaldaja esindaja või võlausaldaja ülesandel IKS-s sätestatud korras tegutsenud isik, kel oleks olnud õigus hageja isikuandmeid avaldada.
23.Kostja väitis, et Elisa Eesti AS oli loovutanud nõude kostja vastu OÜ-le AF Võlamenetlus, keda esindas kostja. VÕS § 170 kohaselt loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, või võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. VÕS § 164 lg 3 kohaselt, kui sama võlausaldaja loovutab korduvalt sama nõude, loetakse kehtivaks varasem loovutamine. VÕS § 172 järgi võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Maakohtu seisukohad lepingust tulenenud
6(9)
väidetava nõude loovutamise kohta on ekslikud. Kostja ei ole tõendanud, et enne andmete avalikustamist oleks Elisa Eesti AS hagejale teatanud nõude loovutamisest või AF Võlamenetlus OÜ oleks hagejale esitanud nõude loovutamise kohta välja antud dokumendi. Kostja poolt kohtule esitatud võlateatis ega hagihoiatus (tl 70-76) ei ole Elisa Eesti AS poolt välja antud loovutamisdokument. Eeltoodust tulenevalt puudus kostjal õigus hageja kohta isikuandmeid avaldada.
24.Hageja ei ole esile toonud, et maksehäire oleks sisaldanud võlausaldaja isikut või võla suurust, mille ebaõige avaldamine võiks olla õigusvastane. Nimetatud asjaolud ei oma ka asjas tähtsust, sest kostja käitumine oli õigusvastane ülal toodud põhjusel. Samal põhjusel puudub vajadus hinnata, kas kostja kontrollis asjaolusid põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Käesoleval juhul oli hageja isikuandmete avaldamine isikuandmete kaitse seadusega vastuolu tõttu õigusvastane, sõltumata andmete õigsusest või ebaõigsusest. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Hagejal on õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist.
25.Vaatamata eelmises lõigus toodule märgib kolleegium, et apellandi väide selle kohta, et kostja ei ole tõendanud võla suurust, on iseenesest õige, kuna kostja andmetel oli nõude suuruseks 51,11 eurot ehk siis 40,92 eurot enam, kui hageja võlg Elisa Eesti AS ees. Kostja väitis, et hageja põhivõlale lisandus viivis ja võla sissenõudmise kulud, kuid kostja ei ole esitanud viivise arvestust ja samuti ei ole ta esile toonud, millest koosnevad võla sissenõudmise kulud.
26.Hageja poolt kohtule esitatud õigusteenuse arve ja spetsifikatsioon (tl 46-47) tõendab, et hagejale osutati perioodil 26.09.2013 – 19.02.2014 õigusabi E. Heringsoni poolt mahus 7,5 tundi tunnihinnaga 110 eurot, millele lisandub käibemaks: 3 h 40 min kohtumine kliendiga, pretensiooni (tl 40) koostamine ja esitamine AS-le Krediidiinfo, 20 min suhtlus kliendiga, 20 min e-kiri selgitustaotlusega kostjale, 10 min suhtlus kliendiga ja meeldetuletus kostjale, 10 min suhtlus kliendiga ja nõue kostjale korrektsel kujul dokumendi esitamiseks, 10 min vastuskiri kostjale, 20 min kostjale õiguslik selgitus e-kirja teel, 20 min päring Krediidiinfole, 20 min suhtlus kliendiga ja e-kiri kostjale nõuete puudumist kinnitamiseks ja 1 h 20 min pretensioon kostjale kahju hüvitamiseks. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju sellega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
27.Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja esile toodud kuni 30.09.2013 tekkinud kulud mahus 4 tundi tekkisid hagejal seoses kostja õigusvastase tegevusega ja õigusabi osutamisel tehtud toimingute sisu arvestades oli kulude suurus kostjale andmete õigusvastase avaldamise keelamise nõude esitamiseks (VÕS § 1055 lg 1) mõistlik.
28.Kostja käitumine maksehäire kõrvaldamisel ja sellele järgneval maksehäire kuvamise aluseks olnud asjaolude selgitamisel oli vastuoluline. Kostja 02.10.2013 hagihoiatuse kohaselt oli võlausaldaja Aktiva Finants OÜ, kellele Elisa Eesti AS loovutas nõude ja keda nõude sissenõudmisel esindab kostja (tl 21). Kostja 02.10.2013 e-kirja (tl 23) ja kostja 15.10.2013 e-kirjaga edastatud Elisa Eesti AS nimel välja antud 15.10.2013 kinnituskirja kohaselt (tl 30-31) loovutas Elisa Eesti AS nõude kostjale. Kostja kinnitas, et see kinnituskiri on õige (tl 35). Hagile esitatud vastuses on kostja väitnud, et võlausaldaja on AF Võlamenetlus OÜ, kes omandas nõude Elisa Eesti AS-lt ja keda
7(9)
esindab nõude sissenõudmisel kostja. Elisa Eesti AS on 18.12.2014 kinnituskirjas kinnitanud, et nõuet ei ole omandanud kostja, vaid Elisa Eesti AS loovutas nõude AS Võlamenetlus OÜ-le (tl 68). Ringkonnakohus on seisukohal, et ajavahemikul 02.10.2013 kuni 17.12.2013 tekkinud kulud mahus 2 h 10 min tekkisid hagejal samuti seoses kostja õigusvastase tegevusega ja õigusabi osutamisel tehtud toimingute sisu arvestades olid kulud kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõude esitamisega seotud, vajalikud ja mõistlikud.
29.Ringkonnakohus on seisukohal, et ka 19.02.2014 pretensiooni esitamise kulud mahus 1 h 20 min tekkisid hagejal seoses kostja õigusvastase tegevusega ja dokumendi sisu (tl 40-44) arvestades olid kulud kahju hüvitamise nõude esitamiseks mõistlikud.
30.Seega on hagejal on õigus nõuda kostjalt kokku 990 euro (sh käibemaks) hüvitamist.
31.Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
32.Hageja esitas maakohtus kantud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja lepingulise esindaja ajakulu 10 h 20 min, lepingulise esindaja kulud 1364 eurot (sh käibemaks) ja riigilõiv 175 eurot. Kostja vaidles hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele osaliselt vastu. Hageja esitas apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja lepingulise esindaja ajakulu 8 h 50 min, lepingulise esindaja kulud 1166 eurot (sh käibemaks) ja riigilõiv 175 eurot. Kostja vaidles hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele osaliselt vastu.
33.Ringkonnakohus on seisukohal, et arvestades hageja lepingulise esindaja toimingute sisu, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja ajakulu maakohtu menetluseks ettevalmistamiseks ja 15.08.2014 kuni 13.11.2014 hagi koostamiseks 6 h 10 min, 06.01.2015 hagi vastusega tutvumiseks 30 min ja 19.01.2015 kostja täiendava vastusega tutvumiseks 10 min. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks ega põhjendatuks 07.01.2015 kuni 08.01.2015 hageja arvamuse esitamisega seotud ajakulu 3 h 30 min, arvestades menetluslikku olukorda ja arvamuse sisu. Maakohtus kantud hageja menetluskulude vajalikuks ja põhjendatud rahaliseks suuruseks tuleb määrata 6,83 h x 110 €/h x 1,2 + 175 € = 1076,56 eurot. Maakohtus kantud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb jätta rahuldamata 1539 – 1076,56 = 462,44 euro osas.
34.Ringkonnakohus on seisukohal, et arvestades hageja lepingulise esindaja toimingute sisu, on ringkonnakohtu menetluses vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja ajakulu maakohtu otsuse analüüsiks 40 min, apellatsioonkaebuse koostamiseks ja esitamiseks 3 h ning kohtuistungi ettevalmistuseks ja istungil osalemiseks 1 h 12 min. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks apellatsioonkaebuse koostamise ja esitamisega seotud ajakulu 2 h 10 min osas ning kohtuistungi ettevalmistust ja istungil osalemist 1 h 48 min osas, arvestades apellatsioonkaebuse sisu, asjaolu, et lepinguline esindaja oli enne apellatsioonkaebuse koostamist maakohtu otsust põhjalikult analüüsinud, kohtuistung kestis 42 min ja mõistlik aeg ettevalmistuseks oli antud juhul 30 min. Apellatsioonimenetluses kantud hageja menetluskulude vajalikuks ja põhjendatud rahaliseks suuruseks tuleb määrata 4,87 h x 110 €/h x 1,2 + 175 € = 817,84 eurot. Ringkonnakohtus kantud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb jätta rahuldamata 1341 – 817,84 = 523,16 euro osas.
8(9)
35.Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 1894,40 eurot ja rahuldamata tuleb jätta hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 985,60 euro ulatuses.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.