2-17-18023/8 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, põhjendused (t/l 13-15) Hageja on esitanud kostja vastu elatise nõude, milles palub kostjalt elatise välja mõista alates 30.11.2017.a kuni hageja täisealiseks saamiseni ehk kuni 06.02.2020.a. Hageja soovib elatise väljamõistmist summas, mis vastab 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale. Hageja palub elatisraha üle kanda xxx arvelduskontole nr nr xxx (Swedbank AS), selgitusega „Xxxelatisraha“. Hagiavalduse kohaselt ei ole hageja isa (kostja) lapse kasvatamises osalenud ja rahaline toetus ei ole olnud piisav teismelise poja kasvatamisel. Hagiavalduse kohaselt on lapse igakuised vajadused (kulud) kokku 665 eurot. Kostja seisukoht (t/l 22, 26-29) Kostja võtab hagi omaks, tunnistab hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid täies mahus. Kostja nõustub elatise maksmisega alates hagi esitamisest 30.11.2017.a kuni hageja täisealiseks saamiseni PKS § 101 lg 1 sätestatud määras. Kostja palub kindlaks määrata menetluskulud ja jätta need hageja kanda. Kohtu põhjendused TsMS § 4 lg 3 II lause kohaselt hageja võib esitatud nõudest loobuda ja kostjal on õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Pooled käesolevas tsiviilasjas kompromissi ei sõlminud. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ning laps. PKS § 99 lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 169 alusel on alates 01.01.2012 palga alammäär 290.00 eurot kuus, millest 1⁄2 on 145.00 eurot. Vabariigi Valitsuse 10.01.2013 määruse nr 6 alusel on alates 01.01.2013 töötasu alammäär 320.00 eurot kuus, millest 1⁄2 on 160.00 eurot. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määruse nr 166 alusel on alates 01.01.2014 töötasu alammäär 355.00 eurot kuus, millest 1⁄2 on 177.50 eurot, ning alates 01.01.2015 on töötasu alammäär 390.00 eurot, 2 (4)

millest 1⁄2 on 195.00 eurot. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 alusel on alates 01.01.2016 töötasu alammäär 430.00 eurot kuus, millest 1⁄2 on 215.00 eurot, ning alates 01.01.2017 on töötasu alammäär 470.00 eurot kuus, millest 1⁄2 on 235.00 eurot. Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 alusel on alates 01.01.2018 palga alammäär 500.00 eurot kuus, millest 1⁄2 on 250.00 eurot. Eeltoodust ja PKS § 97 p 1, § 99 lg 1-2, § 100 lg 2, § 101 lg 1 tulenevalt ning kuivõrd kostja on hagi tunnistanud, leiab kohus, et vaidlust pole selles, et kostjal on hageja suhtes ülalpidamiskohustus, mistõttu peab kohus hageja esitatud hagi põhjendatuks. Kuivõrd kostja esitas kohtule 03.01.2018.a hagi õigeksvõtmise avalduse (t/l 26-29) ning ei esine TsMS § 440 lg 4 nimetatud alust õigeksvõttu mitte vastu võtta ning kohus peab hageja esitatud hagi põhjendatuks, siis tuleb hagi täies ulatuses rahuldada ning kostjalt hageja kasuks välja mõista alates 30.11.2017.a kuni 31.12.2017.a elatis summas 235 eurot kuus. Samuti tuleb välja mõista kostjalt Xxxhageja Xxxkasuks alates 01.01.2018.a kuni Xxxtäisealiseks saamiseni (so kuni 06.02.2020.a) igakuine elatis, mille suurus on käesoleva hetkel 250 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Lisaks tuleb määrata kindlaks otsuse täitmise kord, mille kohaselt xxx tuleb tasuda elatis iga kalendrikuu eest ette xxx arveldusarvele xxx (Swedbank AS) selgitusega „Xxxelatisraha“, vastavalt hageja taotlusele, nõudele. Menetluskulude jaotus, menetluskulude kindlaksmääramine TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 162 lg 1 ja 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. TsMS § 164 lg 3 kohaselt võib kohus ülalpidamisasjas menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab kohe hagi õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kuigi kostja on küll võtnud koheselt hagi omaks, kuid ei ole enne hagi esitamist oma kohustust korrektselt täitnud, siis oli hagejal õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et menetluskulud käesolevas tsiviilasjas tuleb seega jätta kostja kanda TsMS § 162 lg 1 ja TsMS § 164 lg 3 alusel. Eeltoodu tõttu ei määra kohus kindlaks kostja menetluskulude suurust. Kuivõrd hageja ei ole käesolevas tsiviilasjas esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotlust ning menetluskulude nimekirja ning kohtule nähtub kohtutoimiku materjalidest, et hagejal puuduvad menetluskulud, jätab kohus tsiviilasjas nr 2-17-18023 menetluskulud kindlaks määramata.