lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-10508/17

Perekonnaõigus › Abielulahutus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 28.12.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-10508/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Abielulahutus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.12.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1150
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtukoosseis

Piret Randmaa

Otsuse avalikult teatavaks

28.12.2017.a. avatud-e-toimiku kaudu

tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-16-10508

Tsiviilasi

XXX hagi XXX `i vastu abielu lahutamiseks ja abielu ajal soetatud vara lahusvaraks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

73.500.- eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja: XXX (isikukood XXXXX, elukoht XXXXX-XXXX jaXX,XXXX) Hageja lepinguline esindaja: XXXXXX XXXXXX (füüsilisest isikust ettevõtja, registrikood XXXXX, asukoht XXXX XXXX ) Kostja: XXX (sünd.XX.XX.XXXX, Eesti Vabariigi isikukood XXXXXXXX, elukoht teadmata)

esindajad

Menetluse liik

Asja arutamine kohtuistungil 07.12.2017.a.

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Lahutada XXX ja XXX i abielu, mis on sõlmitud XX.XX.XXXX Tallinna Perekonnaseisuametis, kanne nr XXX.
3.Tuvastada, et korteriomand XXXXX-XXXXXX X-XX, Tallinnas, koos selle osaks oleva mõttelise osaga maatükist ja oluliseks osaks olevast ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks (registriosa nr XXXXXXX), on XXX lahusvara. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 08.09.20262-26-15051/13Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 08.09.20262-25-22997/49Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 04.09.20262-26-113624/8Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.09.20262-26-15077/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
4.
Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda, v.a. riigilõiv, mille tasumisest kohus hageja oma 10.08.2016.a. määrusega vabastas ning mis jääb Eesti Vabariigi kanda.
5.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud.
1.XXX ja XXX sõlmisid oma teise abielu XX.XX.XXXX.a. (tõendab abielutunnistus t/l 10). 2.XXXsõlmisXX.XX.XXXX.a.ostu-müügilepingu RAS Ehitajate Ekspluatatsioonivalitsusega ja erastas sellega eluruumi XXX X-XX, Tallinnas (tõendab ostu-müügileping 17-18).
3.XXX kanti kinnistusraamatusse korteriomandi XXX X-X, Tallinnas omanikuna XX.XX.XXXX.a. (tõendab kinnistusraamatu väljavõte t/l 11). Hageja nõue ja nende põhjendused.
4.08.07.2016.a. esitas XXX Harju Maakohtule hagi, milles ta palub lahutada tema ja XXX i vahel XX.XX.XXXXsõlmitud abielu ning tuvastada, et korteriomand XXX X-XX, Tallinnas on hageja lahusvara, mis küll omandati poolte abielu ajal, kuid pärast abieluliste suhete lõppemist nende vahel. Hageja sõnul lõppesid tema ja kostja abielulised suhted 1992. aasta lõpus, mil kostja lahkus Eestist elamast Venemaale ning pärast seda puudub hagejal kostjaga igasugune kontakt.
5.Oma nõude tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena abielutunnistuse, korteri XXX X-XX, Tallinnas ostumüügilepingu, sama korteri hoolduslepingud ning kinnistusraamatu väljavõtte sama korteriomandi kinnistusraamatusse kandmise kohta. Hageja taotles kohtuistungil end vande all üle kuulata. Kostjate seisukohad esitatud hagi suhtes.
6.Kostja hagile vastuväiteid ei esitanud ega kohtuistungile ei ilmunud.

Lk (4)

Kohus kutsus kostja kohtusse kohtukutse Ametlikes Teadaannetes avaldamisega XX.XX.XXXX.a., sest muul viisil ei õnnestunud kohtul kostjale menetlusdokumente kätte toimetada.

7.Kostja ei esitanud kohtule ka ühtegi tõendit. Kohtuotsuse põhjendused.
8.Hageja nõudes lahutada poolte abielu, juhindub kohus Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 67 lg 1 sätestatust, mille kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohus asub seisukohale, et käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist hageja vande all antud ütlustega, et poolte abielusuhted on lõppenud 1992. aasta lõpust ehk juba 25 aastat tagasi, mistõttu neid ka taastada ei ole võimalik. Eeltoodust tulenevalt tuleb poolte abielu ka lahutada.
9.Varalises vaidluses poolte vahel juhindub kohus kõigepealt PKS § 210 lg 2 sätestatust, mille kohaselt tuleb alates kehtiva perekonnaseaduse jõustumisest 01.07.2010.a. esitatud nõude korral ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel lähtuda vara omandamise ajal kehtinud seadusest, ehk enne 1. juulit 2010 kehtinud perekonnaseadusest, sest korteriomand, mille lahusvaraks olemist hageja käesoleva hagi esitamisega tuvastada palub, omandati vallasvarana hageja poolt erastamise teel XXXX aastal (t/l 17) ning XXXX kanti hageja korteriomandi omanikuna esmakordselt kinnistusraamatusse (t/l 11). Sellele seisukohale asus Riigikohus nii lahendis nr 3-2-1-31-14 p 12 kui ka tsiviilasjas nr 3-2-1-42-13 p 9.
10.Tulenevalt sellest, et enne 1. juulit 2010.a. kehtinud PKS § 15 lg 1 sätestas, et abikaasade lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist, ning kohtu hinnangul leidis asja sisulise arutelu käigus vande all antud ütlustega tõendamist, et ajal, mil XXX omale XXX X-XX, Tallinnas korteri ostis ja see kinnisasjana kinnistusraamatusse kanti, olid tema abielulised suhted XXX iga lõppenud, sest viimane oli lahkunud Eestist elamast Venemaale juba 1992. aasta lõpus, on kohtu hinnangul leidnud nimetatud tõenditega tõendamist, et XXX ostis omale korteri XXX X-XX, Tallinnas XXXX . aastal ning selleks ajaks oli poolte abielusuhted lõppenud. Tulenevalt eeltoodust kuulub ka hageja see nõue rahuldamisele ja kohtuotsusega tuleb tuvastada, et korteriomand XXX X-XX, Tallinnas, koos selle osaks oleva mõttelise osaga maatükist ja oluliseks osaks olevast ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks (registriosa nr XXXXX), on XXX lahusvara. Tõendid mida kohus jätab käesoleva kohtuotsuse tegemisel arvestamata.
11.Juhindudes TsMS § 238 lg 5 jätab kohus kohtuotsuse tegemisel arvestamata vaidlusaluse korteriomandi hoolduslepingud, sest need ei ole asjakohased tõendid käesolevale hagile esitatud vastuväidete tõendamisel. Nimetatud tõenditega tõendatavad asjaolud ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel õiguslikku tähendust. Menetluskulude jaotamine.

Lk (4)

12.Menetluskulude jaotamisel poolte vahel peab kohus põhjendatuks juhinduda TsMS §-st 164, mis on erinormiks sama seaduse §-le 163. TsMS § 164 lg 1 sätestab üldreegli, mille kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lõikes 2 märgitust võib kohus jagada kulud erinevalt lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemäära ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd käesoleva vaidluse näol on tegemist abielulahutuse hagiga ja sisuliselt tegemist ka abielu varavahekorral põhineva vaidlusega, tuleb menetluskulud jagada vastavalt TsMS §-le 164 lõikes 1 sätestatule, s.o. iga menetlusosalise menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Kuna kohus jätab menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda, puudub vajadus kohtuotsuses menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks määrata. Kuna kohus vabastas hageja hagi esitamisel riigilõivu tasumisest oma 03.08.2016.a. määrusega, jääb see hageja menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. Tsiviilasja hinna määramine.
18.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus Tsiviilkohtumenetluse (edaspidi TsMS) § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 123 sätestatust, mille kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg, TsMS § 125 sätestatust määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral ja TsMS § 132 lg 1 sätestatust, mille kohaselt eeldatakse, et mittevaralise nõude puhul on hagihind 3500.- eurot. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas kohtusse hagi abielu lahutamiseks, mis on mittevaraline nõue, on hageja selle nõude hinnaks 3500.- eurot. Kuna hageja palub esitatud hagis tuvastada, et ka korteriomand XXX X-XX, Tallinnas on tema lahusvara ning hageja on hagivalduses märkinud korterimandi hinnaks 70.000.- eurot, on käesoleva tsiviilasja hind 73.500.- eurot (70.000 + 3500). /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik

Lk (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.09.20262-26-13086/11Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 02.09.20262-26-12506/11Tartu Maakohus Tartu kohtumaja