Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. detsember 2017, Tartu
Tsiviilasja number
2-16-13697
Tsiviilasi
V.Z. ja M.Z. hagi I.G. vastu isaduse tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
990 eurot+ 990 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
I.G. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): I.G. (ik: XXX), esindaja advokaat Andrei Matvejev Vastustajad (hagejad): V.Z. (ik: XXX) ja M.Z. (ik: XXX), seaduslik esindaja T.Z., lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilya Zuev
esindajad
Viru Maakohtu 20. septembri 2017 otsus
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
lg 1). PKS § 101 lg 1 järgi ei või elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäära, s.o alates 01.01.2017. a 235 eurot kuus. Maksu- ja Tolliameti teatisest nähtub, et kostjale on perioodil 01.01.–31.07.2017 tehtud väljamakseid 2742,75 eurot, s.o keskmiselt 391,82 eurot kuus. Kostja pangakonto jääk oli 07.02.2017. a 2,47 eurot. Kostjale kuulub sõidukite registri andmetel kaks sõidukit: Honda HRV (XXX) ja Volkswagen Golf (XXX). Elatise väljamõistmisel tuleb lähtuda eelkõige laste põhjendatud vajadustest, tagamaks lapse arenguks piisavad vahendid. Riigikohus on leidnud, et tulenevalt PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et ühe lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär. Riigikohus on ka rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Asjaolu, et kostja ametlik töötasu on väike, ei ole piisav põhjus elatise vähendamiseks. Kostja pole tuginenud töövõimetusele. Kostja on vastuses hagile märkinud, et tema töötasu OÜ-s L. on väiksem kui palga alammäär. Kohus leidis, et kostjal tuleb leida võimalus sissetuleku teenimiseks määras, mis tagab kõikidele tema lastele vajaliku ülalpidamise, samuti tuleb kasutada laste ülalpidamiseks oma varast saadavat tulu. Vajadusel on võimalik suurema töötasuga tööd leida ka mujal. Elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 järgi mõjuv põhjus, nt vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuivõrd kostja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, mil määral täidab kostja ülalpidamiskohustust temaga koos elava lapse suhtes, ei saa eeldada, et see laps jääb hagejate kasuks miinimummääras elatise väljamõistmisel varaliselt vähem kindlustatuks kui hagejad. Kohtul tuleb elatise suuruse määramisel arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega. Riiklike peretoetuste seaduse § 16 lg 4 järgi on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 50 eurot. Kuivõrd elatis mõistetakse välja hagejate kasuks ja see ei ole käsitletav hagejate seadusliku esindaja tuluna, ei oma asjas tähtsust hagejate seadusliku esindaja tulumaksuseaduse § 231 lg 1 alusel saadav võimalik täiendav maksuvaba tulu. Menetluskulud tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega kostja kanda. Kostjalt kuulub riigituludesse väljamõistmisele DNA ekspertiisi kulu ja kostjale antud riigi õigusabi kulu.
Ülaltoodud arvestusest on selge, et kui kostja maksab elatist suuremas määras, siis laekub kostja teisele lapsele vähem raha ja seega teine laps osutuks varaliselt vähem kindlustatuks. Riigikohus on leidnud, et PKS § 102 lg 2 puhul on tegemist näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. RAKE uuringu kohaselt oli aastatel 2010–2012 keskmine lapse ülalpidamiskulu 280 eurot. Kuna eeldatakse, et vanemad peavad andma lastele ülalpidamist võrdselt, tähendab see, et elatise summa ei või ületada 90 eurot lapse kohta (280 ÷2 – 50).
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.