2-14-30602/26 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud Hageja on Harju Maakohtule esitanud hagiavalduse XXXOÜ vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt alustasid pooled koostööd aprillist 2014, mille käigus on kostjat ja tema esindajat nõustatud erinevates valdkondades- äriõigus, maksundus, raamatupidamine, äriaadressi teenus jne. Esimene arve kostjale osutatud teenuse eest sai kostja poolt tasutud enamvähem viisaka aja jooksul, kuid järgnevaid arveid kostja tasuda ei tahtnud, arveid tuli pidevalt muuta ning anda kostjale täiendavaid tähtaegu. Kostja andis pidevalt lubadusi tasumise osas, kuid lubadused jäid lubadusteks ning ilma pideva nõudmise ja meeldetuletuseta arveid ei tasutud. Kuna tasumiste osas muutus kostja käitumine juba patoloogiliseks, kuid samas soovis ta pidevalt lisateenuseid ning kõike tema poolt soovitut oli tavaliselt kohe vaja, samas hageja arvete tasumisega tundus aega küll olevat, siis lõpetati kostjale teenuste osutamine ning sai selgitatud, et Eestis ei ole sellist tava, mille kohaselt võib kogu aeg nõuda tasuta teenuseid, omapoolseid kohustusi täitmata jättes. Kostjaga on korduvalt suheldud nii telefoni, meili kui sõnumite teel, et saaks arved tasutud, kuid kostja poolt tegevust väga ei paistnud. Tavaliselt oli vastus selline, et ta on arved ära kaotanud ning palus väljastada korduvalt uued arved. Peale viimast hoiatust, et kui raha arvete eest ei laeku, siis annab hageja asja kohtusse, tasus kostja mõned arved, kuid jättis siiski osa tasumata. Hageja oli sunnitud raha saamiseks pöörduma kohtu poole. Kostja on oma vastuväites teatanud, et ta ei tunnista hageja nõudeid, kuid vastupidiselt oma esitatud seisukohale lisas vastuväitele ka terve rea võlgnetud arvete tasumise maksekorraldusi. Osad maksekorraldused ei ole seotud hageja nõudega, kuid sisult kajastavad väga selgelt kostja käitumise tavapraktikat, sest maksekorraldused arvete tasumise osas on kõik tehtud hilinemisega, kuigi erinevatele ettevõtetele. Hageja põhinõue kostja vastu on 1 863,80 eurot. Kostjal on hagi esitamise seisuga hagejale tasumata arve nr 23-102 summas 1 560 eurot ja osa arvest nr 23-030 summas 303,80 eurot. Arve nr 23-102 maksetähtaeg oli 22.09.2014 ja arve nr 23-030 maksetähtaeg oli 29.05.2014. Maksekäsu vastulausega esitatud maksekorraldustest selgus, et kostja on menetluse ajal tasunud hageja arve nr 23-100. Millega kostja tunnistas hageja nõuet ning millise tasumisega lükkas kostja ise ümber tema esindaja poolt saadetud seisukoha, mille kohaselt võlgnik tema vastu esitatud nõuet ei tunnista ja vaidleb sellele vastu täies ulatuses. Kostjal on hagejale tasumata arve nr 23-102, summas 1 560 eurot. Arve tasumise maksetähtaeg oli 22.09.2014. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja arve tasumisega viivitanud 45 päeva ning viivis 0,2 % tasumata summalt päevas on 3,12 eurot. Viivis arve tasumisega viivitamise eest on hagi esitamise päeva seisuga 140,40 eurot. Kostjal on hagejale tasumata osa arvest nr 23-030, summas 303,80 eurot. Arve tasumise maksetähtaeg oli 29.05.2014. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja arve tasumisega viivitanud 161 päeva ning viivis 0,2 % tasumata summalt päevas on 0,61 eurot. Viivis arve tasumisega viivitamise eest on 97,82 eurot. Viivised kokku 238,22 euros. Hageja palub kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus summas 1 560 eurot arve 23-102 eest ja 303,80 eurot arve nr 23-030 eest; viivised arve tasumisega viivitamise eest kuni hagiavalduse esitamiseni summas 238,22 eurot ning viivised jooksvalt kuni nõude täitmiseni alates 07.11.2014 arvestades viivist 0,2 % tasumata summalt päevas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi õigeks ei võtnud ja vaidles hagile vastu.

Kostja ei nõustu hagis esitatud väitega, et arve nr 23-030 on osaliselt summas 303,80 eurot kostja poolt tasumata. Kostja on arve nr 23-030 tasunud täies ulatuses kahes osas. 06.06.2014 tasus kostja 1 500 eurot otse hageja pangakontole ning 12.06.2014 tasus kostja 303,80 eurot hageja esindaja pangakontole, kokku seega 1 803,80 eurot. Hageja esindaja XXX palus ise, et 303,80 eurot kantaks tema pangakontole ning andis selleks kostjale oma isikliku pangakonto numbri. Seega on kostja hageja korraldusel täitnud kohustuse kolmandale isikule. XXX oli õigus hagejat esindada rahaasjades, mis nähtub asjaolust, et hageja esitatud arvete allkirjastajaks on märgitud XXX. Kostja on ka seisukohal, et kuna XXX ei ole tema pangakontole kantud rahasummat kostjale tagasi kandnud kui alusetult saadut, siis on ta nõustunud sellega, et raha tuli kanda hageja esindaja pangakontole ja sellega loeti kohustus kohaselt täidetuks. Seega on kostja täitnud täies ulatuses arves nr 23-030 kajastatud kohustuse ning seetõttu vaidleb kostja vastu arve nr 23-030 alusel esitatud hageja kõrvalnõudele (viivis). Kostja vaidleb täies ulatuses vastu arvele nr 23-102. Hageja ei ole oma nõuet põhjendanud ega tõendanud. Kuna arve ei ole kohustuse tekkimise aluseks, siis üksnes arve esitamine ei tõenda kohustuse tekkimist ega teenuse osutamist kostjale. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et pooled leppisid kokku teenuse osutamises, selle hinnas ning tasumise tingimustes. Samuti ei ole hagiavaldusele lisatud tõendeid, mis kinnitaksid, et hageja üldse oleks kostjale arves kajastatud teenust osutanud. Kindlasti ei nõustu kostja hageja esitatud arvetel oleva viivisemääraga, kuna kostja ei ole hagejaga sellises ebamõistlikult kõrges viivise määras kokku leppinud ja vastavat kokkulepet ei ole hageja ka kuidagi tõendanud. Viivisnõudega seoses ei ole selge ka see, millisel ajal hageja kohustused muutusid sissenõutavaks. Hageja ei ole millegagi tõendanud, millal ta oma nõudest üldse kostjale on teatanud (millal on arve kostjale kätte toimetatud). Juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et hageja esitatud nõue on põhjendatud ja tõendatud, taotleb kostja ebamõistlikult kõrge viivise määra vähendamist seaduses sätestatud viivise määrani ning ühtlasi selliselt, et kostjal ei ole kohustust tasuda viivist põhinõuet ületavas ulatuses. Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus järgmise asjaolu üle: • Hageja XXXOÜ esitas kostjale XXXOÜ-le osutatud teenuste eest arve nr 23-102 summas 1 560 eurot ja osa arvest nr 23-030 summas 303,80 eurot (tl 25, 26). Kohus loeb need asjaolud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-41-05 jõudnud seisukohale, et kohus ei ole seotud hageja poolt õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Seega on kohus asja lahendamisel seotud küll hageja esitatud asjaoludega, kuid mitte tema antud õigusliku kvalifikatsiooniga (lisaks Riigikohtu lahend 3-2-1-8004). Hageja on palunud kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 1 560 eurot arve 23-102 eest ja 303,80 eurot arve nr 23-030 eest. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista arvete tasumisega viivitamise eest viivise summas 238,22 eurot ning täiendavalt ka edasiulatuva viivise kuni nõude täitmiseni.

Hagiavalduse kohaselt alustasid pooled koostööd aprillist 2014, mille käigus on kostjat ja tema esindajat nõustatud erinevates valdkondades- äriõigus, maksundus, raamatupidamine, äriaadressi teenus jne. Hageja on täiendaval märkinud, et kostjal oli sõlmitud teenuse osutamise leping nr XXX hagejaga. Nimetatud lepingu sisuks oli äriaadressi teenuse osutamine. Lisaks oli sõlmitud veel raamatupidamise teenuse leping kostjaga. Poolte vahel oli sõlmitud ka käsunduslepingu kostja nõustamiseks. 04.02.2015 toimunud istungil selgitas hageja, et kirjalikku lepingut hagejal kostjaga sõlmitud ei olnud kokkulepitud teenuse osutamiseks. Kostja ei nõustu hageja paljasõnalise väitega, et poolte vahel on sõlmitud käsundusleping, mille eesmärgiks oli kostja nõustamine. Hageja viide sellele, et käsunduslepingu olemasolu on võimalik tõendada, on vastuoluline, sest hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tema väidet kinnitaksid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Käsunduslepingu olemuslikuks tunnuseks võib pidada seda, et teenuse osutaja, käsundisaaja, on kohustatud töö tegemiseks, teenuse osutamiseks. Pooltevahelisi suhteid reguleeritakse käsunduslepingu sätetega, kui lepingu objektiks on juriidilised teod (vt Riigikohtu lahendi 3-2-1-8997). VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Hageja kohtule kirjalikke tõendeid selle kohta esitanud ei ole, et poolte vahel oleks sõlmitud käsundusleping. Hageja on kohtule esitanud kostjale esitatud mitmesuguseid arveid teenuse osutamise eest ja nende tasumisi tõendavad maksekorraldused (tl 80-85, 87-88, 90). Kuna seadus ei sätesta käsunduslepingu puhul kirjalikku vorminõuet, on kohus seisukohal, et poolte vahel oli sõlmitud suuline käsundusleping teenusete osutamiseks. Kuigi kohus on seisukohal, et poolte vahel oli sõlmitud suuline käsundusleping, peab kohus hageja nõude analüüsimisel aluseks võtma esitatud arved nr 23-102 ja 23-030. Eelpool nimetatud arved on esitatud poolte vahel sõlmitud suulise käsunduslepingu alusel. Arve nr 23-030 kohaselt võlgneb kostja hagejale 1 803,80 eurot. Kostja vastuväiteid arvel nr 23-030 märgitud toimingute osas hagejale esitanud ei ole. Kostja on märkinud, et kostja ei nõustu hagis esitatud väitega, et arve nr 23-030 on osaliselt summas 303,80 eurot kostja poolt tasumata. Kostja on arve nr 23-030 tasunud täies ulatuses kahes osas. Toimiku materjalidest nähtuvalt on AR International-i vahendusel 06.06.2014 hagejale tasutud 1 500 eurot (tl 54) ja 12.06.2014 hageja lepingulisele esindajale XXX ́ile 303,80 eurot (tl 55). Kostja seisukoha järgi palus hageja esindaja XXX, et 303,80 eurot kantaks tema pangakontole ning andis selleks kostjale oma isikliku pangakonto numbri. Kostja on kohtule esitanud ka AR International-i kinnituskirja selle kohta, et tema tasus kostja eest/ nimel arve nr 23-030 täies ulatuses (tl 99-100). Kinnituse kohaselt kohustus AR International tasuma 12.06.2014 osamakse summas 303,80 eurot vastavalt hageja ja kostja suulisele kokkuleppele otse hageja esindaja isiklikule pangakontole.

Hageja on seisukohal, et kostja eelnimetatud väide on vale ning paljasõnaline. Hageja esindaja ei ole kunagi palunud kostjal tasuda hageja arveid hageja esindaja isikliku konto kaudu. Küll aga on hageja esindaja tasunud kostja eest hagejale arveid ning need on kostja poolt hiljem peale valetamisi ja venitamisi siiski hageja esindajale tasutud. Hageja on täiendavalt märkinud, et XXX ́ile tasutud summat ei saa lugeda kostja kohustuste katteks, kuna kostja seaduslik esindaja on XXX ́ile isiklikult võlgu ning see summa tuleb lugeda kostja seadusliku esindaja kohustuse täitmiseks XXX ́i ees. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. 12.06.2014 tehti hageja esindaja isiklikule pangakontole makse summas 303,80 eurot koos selgitusega „balance payment of invoice nr 23-030“. Kohus nõustub kostja seisukohaga, mille kohaselt kinnitab eelpool toodu, et kostja soovis ja tahtis tasuda hageja esindaja isiklikule pangakontole arve nr 23-030 tasumata osa summas 303,80 eurot. Kui sellist kokkulepet ei oleks eksisteerinud poolte vahel, ei oleks kostja hageja esindaja isiklikule pangakontole vastavat summat kandnud, vaid oleks selle otse tasunud hageja pangakontole. Seega on kostja hageja korraldusel täitnud kohustuse kolmandale isikule. XXX oli õigus hagejat esindada rahaga seotud asjades, mis nähtub asjaolust, et hageja esitatud arvete allkirjastajaks oli märgitud XXX. Samuti ei ole XXX tema pangakontole kantud rahasummat kostjale tagasi kandnud kui alusetult saadut. Seega on ta nõustunud sellega, et raha tuli kanda hageja esindaja pangakontole, millega loeti arvest nr 23-030 tulenev kohustus kohaselt täidetuks terves ulatuses. Lisaks nähtub Swedbank AS-i 27.05.2015 vastusest, et kostja seadusliku esindaja XXX poolt ei ole 2014. aasta jooksul makseid XXX ́i kontole tehtud (tl 123). Arve nr 23-102 kohaselt võlgneb kostja hagejale 1 560 eurot. Kostja on seisukohal, et hageja väide, et hageja müüs XXX OÜ kostjale, on väär ning kostjale esitatud arve nr 23-102 väidetavalt XXX OÜ müügi kohta alusetu. Hageja ei ole oma nõuet põhjendatud ega tõendanud. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et pooled leppisid kokku teenuse osutamises, selle hinnas ning tasumise tingimustes. Samuti ei ole hagiavaldusele lisatud tõendeid, mis kinnitaksid, et hageja üldse oleks kostjale arves kajastatud teenust osutanud. Hageja on märkinud, et arvetel on kõigil majandustarkvara poolt sundosana artikli alguses kiri „XXX Juriidiline konsultatsioon“ ning sellele järgneb kliendile osutatud teenuse sisu nt kohtumine panga esindajaga või sales of XXX OÜ (ettevõtte müük) jms. Kostja väide, et hageja ei ole kostjale OÜ-d XXX müünud, on asjakohatu, kuna XXXi müüki korraldas ning teostas hageja esindaja. Kostja ei nõustu hageja väitega, et kõigil arvetel on majandustarkvara poolt sundosana artikli alguses kiri „XXXJuriidiline konsultatsioon“. Hageja vastav väide on vastuoluline ning kohut eksitav. Hageja on kohtule esitanud arved nr 23-106062 ja nr 26-105435, kus hageja käsitlus automaatsest sundosast paika ei pea. Esitatud arvetel puudub täielikult väidetav automaatne sundosa „XXXJuriidiline konsultatsioon“. 04.02.2015 toimunud kohtuistungil selgitas hageja täiendavalt, XXX(kostja seaduslik esindaja) müüdi ettevõte XXXOÜ vahendusel. XXXOÜ tegeleb ettevõtete asutamise, vormistamise ja müügiga. Nagu XXXOÜ on XXXkaudu ostetud, ostis kostja seaduslik esindaja XXXhageja kaudu ka ettevõtte XXX OÜ. Ettevõtte eest esitati talle arve, arve on samas summas nagu teiste ettevõtete eest, hind oli 1 300 eurot. Konsultatsiooni sisuks oli ettevõtte müük. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida

tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt koostas ja tõestas 12.08.2014 Tallinna notar Priidu Pärna XXX OÜ osa müügilepingu (tl 105-109). Lepingu esemeks oli müüjale (XXX, keda esindas XXX) kuuluv XXX OÜ osa nimiväärtusega 2 500 eurot, mis moodustas 100 % osaühingu kapitalist. Ostjaks oli XXX. Nimetatud asjaolu kajastub ka äriregistris (tl 97-98). Kohus leiab, et hageja ei ole arvel nr 23-102 kajastatud nõuet tõendanud. Kohus leiab, et üksnes arve esitamine ei tõenda teenuse osutamist kostjale. Hageja ei ole kohtule esitanud dokumentaalseid tõendeid, millest nähtuks, et hageja lepinguline esindaja oleks korraldanud XXX OÜ osa müüki. Kohtule on esitatud ainult XXX OÜ osa 14.08.2014 müügileping. Müügilepingust nähtub, et müüjat XXX ́t on tehingu sõlmimisel esindanud XXX. Eelpool toodud müügilepingust ei saa järeldada, et kostjale oleks osutatud arvel nr 23-102 märgitud teenust, so teenust, mis seondus XXX OÜ müügiga. Ülalmärgitud põhjendustel on kohus kokkuvõtvalt kõiki eelmärgitud asjaolusid arvestades seisukohal, et hageja nõue ei ole põhjendatud ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Rahuldamata tuleb jätta ka hageja viivisenõuded kostja vastu, kuna kohus jättis hageja põhinõude rahuldamata. Menetluskulude jaotus Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluse kulud jätta täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 3 kohaselt kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse. Sama paragrahvi lõike 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 ja 2 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-125-14 jõudnud seisukohale, et kuna Riigikohtu üldkogu on 26. juuni 2014 lahendiga tunnistanud põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks TsMS § 175 lg 4 ning samuti Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määruse nr 137, tuleb menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise uuel läbivaatamisel maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.

15.06.2015 esitas kostja kohtule menetluskulude nimekirja. Kostja palus määrata kindlaks XXXOÜ poolt XXXOÜ-le hüvitatavad menetluskulud kokku summas 1 734,20 eurot (ilma käibemaksuta) ning otsustada, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepinguline esindaja sooritanud järgmised õigusabitoimingud: • 07.10.2014 1 h- Kliendinõupidamine ja tutvumine nõude aluseks olevate asjaoludega; • 17.10.2014 20 min- Vastuväite koostamine ja kohtule esitamine; • 19.11.2014 15 min- Menetlusdokumentide (kohtumäärus, hagi ja selle lisad) allalaadimine etoimikust; • 25.11.2014 1 h 20 min- Hagiavalduse analüüs ja positsiooni kujundamine, konsultatsioon kliendiga ja e-kirja edastamine tõendite saamiseks; • 04.12.2014 25 min- Menetlusliku olukorra analüüs, suhtlemine kohtuga ja tõendite saamise meeldetuletuse edastamine kliendile; • 05.12.2014 2 h 15 min- Vastuse koostamine, lisade komplekteerimine ja kohtule esitamine; • 03.02.2015 1 h 15 min- Valmistumine kohtuistungiks ja asjaolude täpsustamine kliendiga; • 04.02.2015 2 h 30 min- Osavõtt Harju Maakohtu korraldavast kohtuistungist; • 05.02.2015 20 min- Kohtuistungi protokolli kontroll ja protokolli parandamise vajaduse hindamine; • 12.02.2015 1 h 25 min- Tutvumine hageja menetlusdokumendi ja uute tõenditega, seisukoha kujundamine ja kliendile seisukoha edastamine, täiendavate tõendite küsimine kliendilt; • 02.03.2015 1 h 50 min- Tutvumine täiendavate tõenditega, kirjaliku seisukoha koostamine ja kohtule esitamine; • 03.03.2015 10 min- Tutvumine XXX OÜ osa müügilepinguga ja kohtule kaaskirjaga edastamine; • 12.06.2015 1 h 55 min- Tutvumine Harju Maakohtu 21.05.2015 ja 01.06.2015 määrustega, Swedbank AS 27.05.2015 vastusega ja kohtule kostja kirjalike lõplike seisuskohtade koostamine. Kokku 15 tundi. 01.06.2015 määras kohus tähtaja menetlusosalistele vastaspoole menetluskulude kohta kohtule seisukoha esitamiseks hiljemalt 22.06.2015. Hageja vastuväited kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele esitanud ei ole. Võttes arvesse kostja esindaja teostatud õigusabitoiminguid ning menetluse tulemuslikkust on õigusabi kokku 15 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitsel ning kuulub hüvitamisele. Õigusabi osutati tunnihinnaga 115 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et kostja esindaja poolt teostatud õigusabitoimingute puhul ei olnud teenuse hind (115 eurot/tund) ülemäära kõrge. Kostja menetluskuludeks on ka advokaadi sõidukulu 7 eurot (edasi-tagasi) ja parkimistasu 2,20 eurot. Kohus leiab, et tegemist on vajalike ja põhjendatud kuludega. TsMS § 174 lõige 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja lepinguline esindaja on kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduses kinnitanud, et kostja on käibemaksukohuslane ning saab tekkinud kuludel käibemaksu tagasi arvestada. Tuginedes TsMS § 174 lõikele 10 ning kostja lepingulise esindaja kinnitusele on kostjale hüvitamisele kuuluv lepingulise esindaja tasu käibemaksuta.