lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-8895/20

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 15.12.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-8895/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.12.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1284
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

Avalikult teatavakstegemine

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-17-8895 X.X:hagi X.X:vastu elatise nõudes 2115 (9x235) eurot

Hagihind Kohtukoosseis Asja lahendamine Hageja Hageja seaduslik esindaja Kostja Kostja esindaja

15. detsember 2017

kohtunik Silvi Maiste kirjalik menetlus alaealine X.X:(isikukood xxxxxxxxxx; aadress xxxxxx x-x, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxxxx) X.X:(isikukood xxxxxxxxxx; aadress xxxxxxx x-x, xxxxxxx xxxx, xxxxxxxxxx) X.X:(isikukood xxxxxxxxxx; aadress xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxx xxxx; e-post ) vandeadvokaadi abi Lily Sandel (Sikuti Advokaadibüroo; epost [email protected])

RESOLUTSIOON

1 Rahuldada hagi osaliselt. 2 Välja mõista X.X: (X.) X.X:(X.) kasuks elatis 100 eurot (kuid mitte vähem kui 21,28% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast) igakuiselt alates 15.12.2017 kuni X.X:täisealiseks saamiseni. 3 Välja mõista X.X:kasuks ühekordne elatis perioodi (alates hagi esitamisest) eest 07.06.2017 – 14.12.2017 summas 521,83 (viissada kakskümmend üks eurot ja kaheksakümmend kolm senti) eurot. 4 Jätta tagasiulatuv elatise nõue alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni rahuldamata. 5 Kohtuotsusega väljamõistetud elatise rahasumma kuulub igakuise maksena ülekandmisele X.X:X.X: arveldusarvele (arveldusarve nr EExxxxxxxxxxxxxx). 6 Määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval. 7 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisel arvestada kohtuotsuse täitmisel väljamõistetud elatis lapse kohta ümber uuele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast 21,28%-le. 8 Jätta rahuldamata kahju hüvitise tasumine tasumata elatise eest perioodil 01.05.2017 – 06.07.2017. 9 Jätta elatis Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast 21,28% ületavas osas rahuldamata. 10 Jätta menetluskulud poolte endi kanda. 11 Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 08.09.20262-26-15051/13Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 08.09.20262-25-22997/49Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 04.09.20262-26-113624/8Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.09.20262-26-15077/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Kohtu selgitus Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagi nõue Hageja on 07.06.2017 hagiga nõudnud kostjalt elatise väljamõistmist summas 235 eurot kuus. Elatis nõutakse alates 01.05.2017. Kostja vastus Kostja ei nõustu hagiga. Kostja palub jätta hagi esitatud kujul rahuldamata. Kostja avaldab, et lapsel on vahelduv elukoht ja laps viibib mõlema vanema juures sama suure osa ajast. Kostjale on määratud töövõimekaotus, ta on töötu ning tema sissetulekuks on töövõimepension, mille suurus on 267,93 eurot kuus. Kostja on nõus hagejale maksma elatist 100 euro kuus. Kohtu põhjendused

1.PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 p 1). Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lg 1). Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (PKS § 99 lg 2).
2.PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda elatist muul viisil. Seega on muul viisil kui raha perioodilise maksmise kaudu võimalik elatise maksmist nõuda ning kokkuleppe puudumisel lahendab seda puudutava vaidluse kohus. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, tuleb tal PKS § 100 lg 2 järgi täita ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes.
3.Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides (PKS § 100 lg 2). Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut (PKS § 100 lg 3). Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).
4.Kohus peab otsuse tegemisel lähtuma lapsevanema varalisest seisundist ning lapse vajadustest. Riigikohus on selgitanud, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (vt Riigikohtu 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15).
5.Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on

teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

6.Kuna mõjuv põhjus on PKS § 102 lg 2 neljandas lauses sätestatud näidisloeteluna, saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (vt nt Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Kolleegiumi arvates tuleb mõjuva põhjuse hindamisel arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Samas tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega (vt otsuse p-d 18 ja 21).
7.Kostja sissetulekuks on hetkel ainult töövõimetuspension 267,93 eurot, millest ta on nõus tasuma lapsele 100 eurot kuus. Kostja enda käsutusse jääb ühes kuus 167,93 eurot. Kostja vähene sissetulek on kohtu hinnangul mõjuv põhjus PKS §102 lg 2 alusel elatise vähendamiseks alla miinimummäära.
8.Pooled ei vaidle asjaolu üle, et hageja X.X:viibib õppeperioodil esmaspäevast reedeni Lahmuse koolis, mis on riiklikul ülalpidamisel. Koolist vabal ajal viibib X.X:nii isa kui ka ema juures. Kui suure osa koolivälisest ajast viibib laps emaga või isaga, ei ole pooled tõenditega tõendanud.
9.Kohus leiab, et lapse vajadused on koolis viibimise ajal osaliselt rahuldatud riiklikest vahenditest ning arvestades kostja varalist seisundit ja lapse viibimist mõlema vanema juures on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks elatis 100 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 21,28% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Antud summa tasumisega on kostja ka nõus (tl 46).
10.Õigustatud isik saab esitada kohtule hagi tulevikus sissenõutavaks muutuva ja aasta jooksul enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud ülalpidamiskohustuse täitmiseks (p 11). Kuna tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (p 13). PKS § 108 mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kohus saab seda asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (p 12). Elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb aga arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (p 14). (Riigikohtu 04. detsember 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13).
11.Kohus leiab, et ajavahemiku 07.06.2017 – 14.12.2017 (alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni) tuleb elatis jätta välja mõistmata. kuna kostja on osa võtnud lapse ülalpidamisest ning laps on viibinud koolist vabal ajal võrdselt mõlema vanema juures.
12.Kohus leiab, et hagiavaldus tasumata elatise tõttu kahju hüvitise nõudes perioodi 01.05.201706.06.2017 eest tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja esindaja ei ole põhjendanud, miks hageja ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes kostja vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi.
13.Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Silvi Maiste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.09.20262-26-13086/11Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 02.09.20262-26-12506/11Tartu Maakohus Tartu kohtumaja