Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ivika Sillaots
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
03.juuli 2015.a Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-14-1755
Tsiviilasi
Lindorff Eesti AS hagi M.V. vastu põhivõla kõrvalnõuete 2843.05 eurot ja edasise viivise nõudes
Tsiviilasja hind
3000.39 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Lindorff Eesti AS, reg.kood 10231048, asukoht Sakala 10/Kentmanni 4, Tallinn, lep.esindaja Madis Sirkel, epost [email protected] Kostja M.V., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Vahur Krinal, epost [email protected]
Asja lahendamise viis
Kirjalikus menetluses 1.Rahuldada Lindorff Eesti AS hagi.
Menetluskulude jaotus
ja
Jätta menetluskulud kostja M.V.`i kanda v.a. kostja riigi õigusabi kulu, mis jätta riigi kanda. Välja mõista M.V.`ilt Lindorff Eesti AS kasuks menetluskulud summas 240.40 (kakssada nelikümmend eurot ja nelikümmend senti) eurot.
Tsiviilasi nr 2-14-1755 Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Edasikaebamise kord
Hagiavalduse kohaselt AS Bigbank (endine võlausaldaja) ja M.V. (edaspidi kostja) vahel sõlmiti 21.07.2006 tarbijakrediidileping 0600179/14st, millega endine võlausaldaja andis kostjale krediiti 10 000 krooni. Endise võlausaldaja ja kostja vahel sõlmiti 7.06.2007 Lepingu muutmise kokkulepe nr. 1, millega endine võlausaldaja refinantseeris põhivõla summas 9184,56 krooni ning suurendas krediidisummat 10 000 krooni võrra, kokku jäi krediidisummaks 19184,56 krooni. Endise võlausaldaja ja kostja vahel sõlmiti 16.11.2007 Lepingu muutmise kokkulepe nr. 2, millega endine võlausaldaja refinantseeris põhivõla summas 19050,27 krooni ning suurendas krediidisummat 10 000 krooni võrra, kokku jäi krediidisummaks 29050,27 krooni. Endise võlausaldaja ja kostja vahel sõlmiti 20.10.2008 Lepingu muutmise kokkulepe nr. 3, millega endine võlausaldaja refinantseeris põhivõla summas 28704,86
krooni ning suurendas krediidisummat 3829,53 krooni võrra, kokku jäi krediidisummaks 32534,39 krooni. Kokkuleppe kohaselt tasus kostja krediidisummat suurendatud 3829,53 krooni arvelt endisele võlausaldajale tagasi lepingu nr 0600179/14st järgi sissenõutavaks muutunud intressi summas 807,35 krooni ning viiviseid summas 0,16 krooni, samuti nende vahel sõlmitud lepingust nr 0815904/96rk olnud põhivõla võlgnevuse summas 2984,87 krooni ning sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 37,71 krooni. Hageja arvestab kostjale Lepingu muutmise kokkuleppe nr 3 järgi intressi krediidisummalt järgmiselt: Kostja kohustus 17.11.2008 tasuma laenu põhiosa tagasimakse summas 45,11 krooni, intressimakse summas ((28704,86+2984,87)31689,73x25:100:365x28)607,75 krooni ning lepingtasu summas 400,00 krooni. 05.11.2008.a laekus kostjalt 1373,15 krooni. Kostjal tekkis ettemakse summas (1373,15-(45,11+607,75+400)1052,86)320,29 krooni. Kostja kohustus 15.12.2008 tasuma laenu põhiosa tagasimakse summas 46,40 krooni, intressimakse summas (31644,62x25:100:365x28)606,88 krooni. 05.12.2008 laekus kostjalt 975,87 krooni. Kostjal tekkis ettemakse summas (975,87-(46,40+606,88)653,28)322,59+320,29)642,88 krooni. Kostja kohustus 15.01.2009 tasuma laenu põhiosa tagasimakse summas 47,43 krooni, intressimakse summas (31598,22x25:100:365x31)670,92 krooni. 05.01.2009 laekus kostjalt 975,72 krooni. Kostjal tekkis ettemakse summas (975,72-(47,43+670,92) 718,35) 257,37+322,59+320,29)900,25 krooni. Kostja kohustus 16.02.2009 tasuma laenu põhiosa tagasimakse summas 49,09 krooni, intressimakse summas (31550,79x25:100:365x32)691,52 krooni. 05.02.2009 laekus kostjalt 975,72 krooni. Kostjal tekkis ettemakse summas (975,72(49,09+691,52)740,61)235,11+257,07+322,59 +320,29)1135,07 krooni. Kostja kohustus 16.03.2009 tasuma laenu põhiosa tagasimakse summas 50,50 krooni, intressimakse summas (31501,70x25:100:365x28)604,14 krooni. 05.03.2009 laekus kostjalt 975,72 krooni. Kostjal tekkis ettemakse summas (975,72-(50,50+604,14) 654,64) 321,08+235,11+257,07+ 322,59+320,29) 1456,14 krooni. Kostja kohustus 15.04.2009 tasuma laenu põhiosa tagasimakse summas 51,94 krooni, intressimakse summas (31451,20x25:100:365x30)646,26 krooni. 03.04.2009 laekus kostjalt 975,72 krooni. Kostjal tekkis ettemakse summas (975,72(51,94+646,26)698,20) 277,52+321,08+235,11+ 257,07+ 322,59+320,29) 1733,66 krooni. Kostja kohustus 15.05.2009 tasuma laenu põhiosa tagasimakse summas 53,43 krooni, intressimakse summas (31399,26x25:100:365x30)645,19 krooni. 05.05.2009 laekus kostjalt 975,72 krooni. Kostjal tekkis ettemakse summas (975,72-(53,43+645,19) 698,61) 277,10+277,52+321,08+235,11+257,07+322,59+320,29) 2010,76 krooni. Endise võlausaldaja ja kostja vahel sõlmiti 05.06.2009 Lepingu muutmise kokkulepe nr. 4, millega endine 2 (9)
Tsiviilasi nr 2-14-1755 võlausaldaja refinantseeris põhivõla summas 32190,19 krooni. 05.05.2009 laekus kostjalt 400 krooni kokkuleppe 4 lepingutasu katteks. Endise võlausaldaja ja kostja vahel sõlmiti 28.09.2009 Lepingu muutmise kokkulepe nr. 5, millega endine võlausaldaja refinantseeris põhivõla summas 32190,19 krooni ning suurendas krediidisummat 4501,78 krooni võrra, kokku jäi krediidisummaks 36691,97 krooni. Kokkuleppe kohaselt tasus kostja krediidisummat suurendatud 4501,78 krooni arvelt sissenõutavaks muutunud intressid summas 4501,78 krooni. Hageja arvestab kostjale Lepingu muutmise kokkuleppe nr 5 järgi intressi krediidisummalt järgmiselt: Kostja kohustus 16.11.2009 tasuma laenu põhiosa tagasimakse summas 38,11 krooni, intressimakse summas (32190,19-2010,76)30179,43x25,09:100:365x28)580,86 krooni ning lepingtasu summas 111,91 krooni. 06.11.2009 laekus kostjalt 1184,92 krooni. Kostjal tekkis ettemakse summas ((1184,92-(38,11+580,86+111,91)730,88) 454,04 krooni. Kostja kohustus 15.12.2009 tasuma laenu põhiosa tagasimakse summas 39,19 krooni, intressimakse summas (30141,32x25,09:100:365x28) 580,13 krooni ning lepingtasu summas 111,91 krooni. 06.11.2009 laekus kostjalt 1184,76 krooni. Kostjal tekkis ettemakse summas (1184,76-(39,19 +580,13+111,91)731,23)453,53+454,04) 910,57 krooni. Kostja kohustus 15.01.2010 tasuma laenu põhiosa tagasimakse summas 40,29 krooni, intressimakse summas (30102,13x25,09:100:365x31)641,45 krooni ning lepingtasu summas 111,91 krooni. 05.01.2010 laekus kostjalt 1184,92 krooni. Kostjal tekkis ettemakse summas (((1184,92-(40,29 +641,45+111,91)793,65)391,27+453,53+454,04) 1298,84 krooni. Kostja kohustus 15.02.2010 tasuma laenu põhiosa tagasimakse summas 41,43 krooni, intressimakse summas (30061,84x25,09:100:365x31)640,60 krooni ning lepingtasu summas 111,91 krooni. 05.01.2010 laekus kostjalt 1184,76 krooni. Kostjal tekkis ettemakse summas (1184,76-(41,43 +640,59+111,91)793,93) 390,83+391,27+453,53+454,04) 1689,67 krooni. Kostja kohustus 15.03.2010 tasuma laenu põhiosa tagasimakse summas 42,60 krooni, intressimakse summas (30020,41x25,09:100:365x28)577,80 krooni. 05.03.2010 laekus kostjalt 1072,89 krooni. Kostjal tekkis ettemakse summas (1072,89(42,60+577,80) 620,40) 452,49+390,83+391,27+453,53+454,04) 2142,16 krooni. Kostja kohustus 15.04.2010 tasuma laenu põhiosa tagasimakse summas 43,80 krooni, intressimakse summas (29977,81x25,09:100:365x31)638,80 krooni. 08.04.2010 laekus kostjalt 1072,89 krooni. Kostjal tekkis ettemakse summas (1072,89-(43,80+638,80)682,60) 390,29+452,49+390,83+391,27+453,53+454,04) 2532,5 krooni. Kostja kohustus 17.05.2010 tasuma laenu põhiosa tagasimakse summas 45,03 krooni, intressimakse summas (29934,01x25,09:100:365x32)658,44 krooni. 06.05.2010 laekus kostjalt 1072,89 krooni. Kostjal tekkis ettemakse summas (1072,89-(45,03+658,44)703,47) 369,42+390,29+452,49+390,83+391,27+453,53+454,04) 2901,87 krooni. Kostja kohustus 15.06.2010 tasuma laenu põhiosa tagasimakse summas 46,30 krooni, intressimakse summas (29897,98x25,09:100:365x29)596,00 krooni. 07.06.2010 laekus kostjalt 1072,89 krooni. Kostjal tekkis ettemakse summas(1072,89-(46,30+596,00)642,30) 430,59+369,42+390,29+452,49+390,83+ 391,27+453,53+454,04) 3332,46 krooni. Kostja kohustus 15.07.2010 tasuma laenu põhiosa tagasimakse summas 47,61 krooni, intressimakse summas (29851,68x25,09:100:365x30)615,59 krooni. 08.07.2010 laekus kostjalt 1072,89 krooni. Kostjal tekkis ettemakse summas (1072,89-(47,61+615,59)663,20) 409,69+430,77+369,42+390,29+452,49+390,83+391,27+453,53+454,04) 3742,33 krooni. Kostja kohustus 16.08.2010 tasuma laenu põhiosa tagasimakse summas 48,95 krooni, intressimakse summas (29804,07x25,09:100:365x32)655,59 krooni. 10.08.2010 laekus kostjalt 1072,89 krooni. Kostjal tekkis ettemakse summas (((1072,89-(48,95+655,59)704,54 368,35+409,87+430,77+369,42+390,29+452,49+390,83+391,27+453,53+454,04) 4110,86 krooni. Kostja kohustus 15.09.2010 tasuma laenu põhiosa tagasimakse summas 50,33 krooni, intressimakse summas (29755,12x25,09:100:365x30)613,60 krooni. 10.08.2010 laekus kostjalt 1073,04 krooni. Kostjal tekkis ettemakse summas (1073,04-(50,33+613,60)663,93) 409,11+368,35+409,87+ 430,77+369,42+390,29+452,49+ 390,83+391,27+453,53+454,04) 3 (9)
Tsiviilasi nr 2-14-1755 4519,97 krooni. Kostja kohustus 15.10.2010 tasuma laenu põhiosa tagasimakse summas 51,75 krooni, intressimakse summas (29704,79x25,09:100:365x30)612,56 krooni, kokku summas 664,31 krooni. 06.10.2010 laekus kostjalt 51,48 krooni. Kostja ettemakse vähenes (4519,97+51,84-664,31) 3907,50 kroonini. Kostja kohustus 15.11.2010 tasuma laenu põhiosa tagasimakse summas 53,21 krooni, intressimakse summas (29653,04x25,09:100:365x31) 631,88 krooni, kokku summas 685,09 krooni. Novembris 2010 laekus kostjalt 103,27 krooni. Kostja ettemakse vähenes (3907,50+103,27-685,09) 3325,68 kroonini. Kostja kohustus 15.12.2010 tasuma laenu põhiosa tagasimakse summas 54,71 krooni, intressimakse summas (29599,83x25,09:100:365x30)610,40 krooni, kokku summas 665,11 krooni. 03.12.2010 laekus kostjalt 99,98 krooni. Kostja ettemakse vähenes (3325,68+99,98-665,11) 2760,55 kroonini. Kostja kohustus 17.01.2011 tasuma laenu põhiosa tagasimakse summas 56,26 krooni, intressimakse summas (29545,12x25,09:100:365x33)670,20 krooni, kokku summas 726,46 krooni. 06.01.2011 laekus kostjalt 99,98 krooni. Kostja ettemakse vähenes (2760,55+99,98726,46) 2134,07 kroonini. Kostja kohustus 15.02.2011 tasuma laenu põhiosa tagasimakse summas 57,84 krooni, intressimakse summas (29488,86x25,09:100:365x29)587,85 krooni, kokku summas 645,69 krooni. 04.02.2011 laekus kostjalt 99,98 krooni. Kostja ettemakse vähenes (2134,07+99,98-645,14) 1588,36 kroonini. Kostja kohustus 15.03.2011 tasuma laenu põhiosa tagasimakse summas 59,47 krooni, intressimakse summas (29431,38x 25,09:100:365x28) 566,47 krooni, kokku summas 625,94 krooni. 04.03.2011 laekus kostjalt 99,98 krooni. Kostja ettemakse vähenes (1588,36+99,98-625,94 1062,40 kroonini. Kostja kohustus 15.04.2011 tasuma laenu põhiosa tagasimakse summas 61,15 krooni, intressimakse summas (29371,91x25,09:100:365x31)625,89 krooni, kokku summas 687,04 krooni. 05.04.2011 laekus kostjalt 99,98 krooni. Kostja ettemakse vähenes (1062,40+99,98-686,85) 475,34 kroonini. Kostja kohustus 16.05.2011 tasuma laenu põhiosa tagasimakse summas 62,88 krooni, intressimakse summas (29301,17x25,09:100:365x31)625,89 krooni, kokku summas 688,77 krooni. 05.05.2011 laekus kostjalt 99,98 krooni. Kostjal tekkis intressi võlgnevus summas (475,34+99,98-688,77) 113,45 krooni. Kostja kohustus 15.06.2011 tasuma laenu põhiosa tagasimakse summas 64,65 krooni, intressimakse summas (29238,29x25,09:100:365x30)602,95 krooni, kokku summas 667,60 krooni. 03.06.2011 laekus kostjalt 99,98 krooni. Kostjal tekkis intressi võlgnevus summas ((99,98-667,60) 567,62+113,45) 681,07 krooni. Kostja kohustus 15.07.2011 tasuma laenu põhiosa tagasimakse summas 66,47 krooni, intressimakse summas (29173,64x25,09:100:365x30)601,62 krooni, kokku summas 668,09 krooni. 12.07.2011 laekus kostjalt 99,98 krooni. Kostjal tekkis intressi võlgnevus summas (99,98- 668,09) 568,11+567,62+113,45) 1249,18krooni. Kostja kohustus 15.08.2011 tasuma laenu põhiosa tagasimakse summas 68,35 krooni, intressimakse summas (29107,17x25,09:100:365x31)620,25 krooni, kokku summas 688,60 krooni. 05.08.2011 laekus kostjalt 99,98 krooni. Kostjal tekkis intressi võlgnevus summas ((99,98688,60)588,62+568,11+567,62+113,45)1837,80 krooni. Kostja kohustus 15.09.2011 tasuma laenu põhiosa tagasimakse summas 70,27 krooni, intressimakse summas (29038,82x25,09:100:365x31) 618,80 krooni, kokku summas 689,07 krooni. 05.09.2011 laekus kostjalt 99,98 krooni. Kostjal tekkis intressi võlgnevus summas ((99,98689,07)589,09+588,62+568,11+567,62+113,45) 2426,89 krooni. Kostja kohustus 17.10.2011 tasuma laenu põhiosa tagasimakse summas 72,26 krooni, intressimakse summas (28968,55x25,09:100:365x32)637,21 krooni, kokku summas 709,47 krooni. 05.10.2011 laekus kostjalt 99,98 krooni. Kostjal tekkis intressi võlgnevus summas ((99,98709,47)609,49+589,09+588,62+568,11+567,62+113,45) 3036,38 krooni. Kostja kohustus 15.11.2011 tasuma laenu põhiosa tagasimakse summas 74,29 krooni, intressimakse summas (28896,29x25,09:100:365x29)576,03 krooni, kokku summas 650,32 krooni. 04.11.2011 laekus kostjalt 99,98 krooni. Kostjal tekkis intressi võlgnevus summas ((99,98-650,32) 550.34+609,49+589,09+ 588,62+568,11+567,62+113,45) 3586,72 krooni. Kostja kohustus 15.12.2011 tasuma laenu põhiosa tagasimakse summas 76,39 krooni, intressimakse summas 4 (9)
Tsiviilasi nr 2-14-1755 (28822,00x25,09:100:365x30)594,36 krooni, kokku summas 670,75 krooni. 12.12.2011 laekus kostjalt 99,98 krooni. Kostjal tekkis intressi võlgnevus summas ((99,98670,75)570,77+550.34+609,49+589,09+588,62+568,11+567,62+113,45) 4157,49 krooni. Endine võlausaldaja lõpetas lepingu ühepoolselt 02.01.20012. Kostja võlgnevus lepingu lõpetamise seisuga 02.01.2012 on põhiosa (36691,97-1433,59) 35258,38 krooni (2253,42 eur), intress 4157,49 krooni (265,71 eur) ja kirja saatmise kulu 32,86 krooni (2,1 eur). Pärast ülesütlemist on kostjalt laekunud 98,00 eurot (1533,37 kr), millest hageja on kinni katnud põhiosa võlgnevust. Hagi esitamise seisuga on põhiosa võlgnevus summas (2253,42-98) 2155,42 eurot. Hageja esitab kinnituskirja nõude loovutamise kohta. Hageja on arvestanud viivist 0,02 % (VÕS § 113 ja 94 alusel) päevas. Viivisearvestus perioodi 03.01.2012 03.09.2014 on järgnev: 2155,42x974 0,02:100=419,88 eurot. Hageja arvestab tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,02 % põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hageja palub mõista kostjalt M.V. hageja Lindorff Eesti AS kasuks välja põhinõue summas 2155,42 eurot, intress summa 265,71eurot, kirja saatmise tasu 2,10 eurot, seisuga 04.09.2014 sissenõutavaks muutnud viivis summas 419,88 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuv viivisenõue 0,02 % põhinõudelt päevas kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja kirjalik vastus hagile Kostja kirjaliku vastuse kohaselt AS-le Bigbank reaalselt raha tagastanud on kostja kokku 2209,86 eurot. AS Bigbank on loovutanud nõudeõiguse M.V. vastu AS-le Lindorff Eesti. Kostja esitab kohtule laenukonto väljavõtte, milledest nähtub, et reaalselt on kostja AS-le Bigbank tagastanud 2209,86 eurot. Seega on kostja raha tagastanud kokku juba kolm ja pool korda suuremas summas kui algne laenusumma seda oli. Seega on ilmselge, et tegemist on hageja õiguseelase poolt sõlmitud kliendivaenuliku lepinguga ja on ära kasutatud inimese teadmatust ja oskamatust lugeda lepinguid ja neist adekvaatselt aru saada. Muidu ei kirjutaks ju inimene alla laenulepingule, kus igakuiselt tuli tasuda laenu tagastamise maksena 72,26 krooni ehk 4,62 eurot ja intressimakse summas 709,47 krooni ehk 45,36 eurot. Nüüd, hagiavalduses leiab hageja, et kostja võlgneb hagejale veel põhinõude summas 2155,42 eurot, intressid summas 265,71 eurot, kirja saatmise tasu 2,10 eurot, seisuga 04.09.2014 sissenõutavaks muutunud viivise summas 419,88 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuv viivisenõue 0,02 % põhinõudelt päevas põhinõude tasumiseni. Leian, et selline leping on ebamõistlik ja hageja on lihtsalt kurjasti ära kasutanud vanema naisterahva rahalises kitsikuses olemist ja sõlminud kostjaga absoluutselt röövelliku laenulepingu, mida üks tavaline inimene täita ei suuda. Veel enam kostjaga, kes on raske puudega invaliidsuspensionär. Kostja esindajana leian, et kostja on igati oma kohustused hageja ees täitnud ja hagiavaldus tuleks jätta täies ulatuses rahuldamata. Kostja palub kohtukulud välja mõista täies ulatuses hagejalt. Menetluse käik Hageja kirjalikus arvamuses kostjate vastuse kohta leiab, et kostja vastuväited ei ole õiged. Hageja on seisukohal, et kostja on endiselt võlausaldajalt ASilt Bigbank saanud laenu kokku summas 38331,31 krooni (2449,82 eurot), millest 21.07.2006a. sõlmitud lepingu järgi laenu summas 10000,00 krooni; 7.06.2007.a sõlmitud kokkuleppe nr 1 järgi laenu summas 10000,00 krooni; 16.11.2007.a sõlmitud kokkuleppe nr 2 järgi laenu summas 10000,00 krooni, 20.10.2008.a sõlmitud kokkuleppe nr.3 järgi laenu summas 3829,53 krooni ning 28.09.2009.a sõlmitud kokkuleppe nr 5 järgi laenu summas 4501,78 krooni. 21.07.2006.a sõlmitud lepingu järgi sai kostja laenu 10000,00 krooni , millest 300,00 krooni tasaarvestati lepingutasu nõudega. Enne kokkuleppe 1 sõlmimist jõudis kostja laenu tagastada summas 815,44 krooni. Enne 07.06.2007 kokkuleppe sõlmimist võlgnes kostja laenu põhiosa summas 9184,56 krooni. 5 (9)
Tsiviilasi nr 2-14-1755 07.06.2007 kokkuleppe 1 järgi sai kostja laenu 10000,00 krooni , millest 200,00 krooni tasaarvestati lepingutasunõudega. Laenu jääk pärast kokkuleppe 1 sõlmimist oli summas 19184,56 krooni. Enne kokkuleppe 2 sõlmimist jõudis kostja laenu tagastada summas 134,29 krooni. Enne 16.11.2007 kokkuleppe 2 sõlmimist võlgnes kostja laenu põhiosa summas 19050,27 krooni. 16.11.2007 kokkuleppe 2 järgi sai kostja laenu 10000,00 krooni , millest 300,00 krooni tasaarvestati lepingutasu nõudega. Laenu jääk pärast kokkuleppe 2 sõlmimist oli summas 29050,27 krooni. Enne kokkuleppe 3 sõlmimist jõudis kostja laenu tagastada summas 345,41 krooni. Enne 20.10.2008 kokkuleppe 3 sõlmimist võlgnes kostja laenu põhiosa summas 28704,86 krooni. 20.10.2008 kokkuleppe 3 järgi sai kostja laenu 3829,53 krooni. Laenu jääk pärast kokkuleppe 3 sõlmimist oli summas 32534,39 krooni. Enne kokkuleppe 4 sõlmimist jõudis kostja laenu tagastada summas 344,20 krooni. Enne 05.06.2009 kokkuleppe 4 sõlmimist võlgnes kostja laenu põhiosa summas 32190,19 krooni. 05.06.2009 kokkuleppe 4 järgi kostjale laenu lisaks ei antud. Laenu jääk pärast kokkuleppe 4 sõlmimist oli summas 32190,19 krooni. 28.09.2009 kokkuleppe 5 järgi sai kostja laenu 4501,78 krooni. Laenu jääk pärast kokkuleppe 5 sõlmimist oli summas 36691,97 krooni. Enne lepingu ülesütlemist jõudis kostja laenu tagastada summas 1433,59 krooni. Lepingu kehtivuse ajal jõudis kostja laenu põhiosa tagastada kokku summas (815,44+134,29+345,41 +344,20+1433,59) 3072,93 krooni. Lepingu ülesütlemise seisuga võlgnes kostja laenu põhiosa summas (38331,31- 3072,93)35258,38 krooni (2253,42 eurot). Pärast lepingu ülesütlemist laekus kostjalt laenu põhiosa katteks 98,00 eurot. Laenu tagastamata põhiosa jääk hagiavalduse esitamise seisuga on summas (2253,42-98) 2155,42 eurot. Kostja on seisukohal, et laen on antud ebamõistlikel tingimustel ning laenu andmisel kostjale on ära kasutades tema rahalist kitsikust, teadmatust ja oskamatust lugeda lepinguid ja neist adekvaatselt aru saada. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga. Kostja toob laenu tingimuste ebamõistlikkuse näiteks laenu põhiosa tagasimakse ja intressimakse suuruse ebaproportsionaalsuse: laenu põhiosa makse summas 4,62 eurot, samas kui intressimakse on summas 45,36 eurot. Kuid maksete selline diferents ongi omane annuiteedi põhimõttel (võrdse suurusega tagasimaksed) koostatud maksegraafikutele, kus graafiku alguses on põhiosa tagasimaksed võrreldes intressimaksetega väiksemad, graafiku keskpaigas on maksed enamvähem võrdsed ning graafiku lõpu poole on põhiosa tagasimaksed võrreldes intressimaksetega suuremad. Krediidi kulukuse määr kostjale laenu andmisel ei ole ühelgi juhul ületanud Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kostja täiendavas vastuses hagile märgib, et kostja on tagasi maksnud 34 562 kr. Sisuliselt põhivõlg on kostja poolt tasutud. Kostja on sõlminud mitu laenulepingut, milledega on reaalselt talle raha antud 30 000 krooni. Hilisemate lepingutega refinantseeris eelmised võlad ning sai juurde laenu. 20 10 2008 leping on heade kommete vastane. Selle puhul jäeti arvestamata eelmised tagastatud summad ja sõlmiti uus, kliendi huvide vastane leping. Kostja oli töötu ja ei olnud võimeline tagastama laenu nõutud summas. Võlg kogu aeg kasvas. Seadusega on kooskõlas see, et võetakse laen, millega refinantseeritakse eelmine laen. Laen on antud nii suure intressiga ,et kogu varasem refinantseeritu osutus laenu võtjale ebamõistlikult kalliks. 4 a on ta regulaarselt tagasimakseid teinud, aga laenusumma ei ole vähenenud. Kõikide lepingute intress on ebamõistlikult suur. Kõik krediidilepingud on sõlmitud laenuvõtjale ebasoodsa intressiga. Maksegraafik on koostatud nii, et laenusumma tagastamisel on intressi osa suurem ja laenu kustutamise osa väiksem. Heade kommete vastane on kokkulepitud intressi määr kõikide lepingute puhul. Lisaks krediidi tagastamise maksegraafik on koostatud keskmise intressi määra tasandil selliselt, millest esmalt tasutakse suurem osa intressi ja väiksem osa laenumakset, mis ei olnud laenuvõtjale jõukohane. Esimene leping on sõlmitud aastal 2006. Selle lepingu puhul oli intressi määr 29,22 % aastas. Mõistlik oleks olnud mitte üle 7% aastas. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
6 (9)
Tsiviilasi nr 2-14-1755 Kohtu seisukohad Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus tutvunud kõigi menetlusosaliste seisukohtadega ja asjas kogutud kirjalike materjalidega leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja ja Balti Investeeringute Grupi Pank AS ja M.V. vahel sõlmiti 21.07.2006 tarbijakrediidileping 0600179/14st, millega endine võlausaldaja andis kostjale krediiti 10 000 krooni (tl.31-37). Balti Investeeringute Grupi Pank AS ja kostja vahel sõlmiti 7.06.2007 Lepingu muutmise kokkulepe nr. 1, millega Balti Investeeringute Grupi Pank AS refinantseeris põhivõla summas 9184,56 krooni , annulleeris intressi 8365.24 krooni ning suurendas krediidisummat 10 000 krooni võrra, kokku jäi krediidisummaks 19184,56 krooni (tl.39-40). Balti Investeeringute Grupi Pank AS ja kostja vahel sõlmiti 16.11.2007 Lepingu muutmise kokkulepe nr. 2, millega laenuandja refinantseeris põhivõla summas 19050,27 krooni, annulleeris intressi 44174.25 krooni ning suurendas krediidisummat 10 000 krooni võrra, kokku jäi krediidisummaks 29050,27 krooni (tl.41-45). Balti Investeeringute Grupi Pank AS ja kostja vahel sõlmiti 20.10.2008 Lepingu muutmise kokkulepe nr. 3, millega laenuandja refinantseeris põhivõla summas 28704,86 krooni, annulleeris intressi 63 690.44 krooni ning suurendas krediidisummat 3829,53 krooni võrra, kokku jäi krediidisummaks 32534,39 krooni (tl.46-53). BIGBANK AS (end ärinimi Balti Investeeringute Grupi Pank AS) ja kostja vahel sõlmiti 05.06.2009.a. lepingu muutmise kokkulepe nr.4, millega laenuandja refinantseeris põhivõla 32190.19 krooni ja annulleeris intressi 67333.76 krooni (tl. 54-60). BIGBANK AS ja kostja vahel sõlmiti 28.09.2009.a. lepingu muutmise kokkulepe nr.5, millega laenuandja refinantseeris põhivõla 32190.19 krooni, annulleeris intressid 75 038.76 krooni ja suurendas krediidisummat 4501.78 krooni (tl.61-65). Kostjal tekkis võlgnevus alates 16.05.2011.a. ja seisuga 12.12.2011.a. oli võlgnevus summas 4157.49 krooni (tl.28-29). AS BIGBANK ütles laenulepingu üles 02.01.2012.a. (tl.66). AS Bigbank loovutas nõudeõiguse hagejale Lindorff Eesti AS-le ( tl.68-69). VÕS § 164 lg.1 järgi võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna v. osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 396 lg.1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma v. asendatava asja (laen) , laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma v. tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 402 järgi tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab v. kohustub andma tarbijale krediiti v. laenu. Vastavalt poolte vahel sõlmitud laenulepingule ja nende lisadele on kostja laenu saanud kokku summas 10000+10 000+ 10000+3829.53+4501.78 = 38 331.31 krooni s.o. 2449.82 eurot. Lepingu kehtivuse ajal tagastas kostja põhilaenu 3072.93 krooni s.o. 196.40 eurot ja peale lepingu ülesütlemist veel 98 eurot. Seega on laenu põhiosa tagastatud kokku 294.40 eurot ja tagastamata laen 2155.42 eurot (tl.154-155). Seadusega ei ole vastuolus laenu saamisel refinantseerida eelmine laenuvõlgnevus. Seadusega ei ole vastuolus võtta laen ja saadud 7 (9)
Tsiviilasi nr 2-14-1755 laenuga tasuda ära eelmine laen v. tasumata intressid. Samuti on pooled lepingu muutmisel kokku leppinud lepingu muutmise tasu, mis ei ole samuti seadusega vastuolus. Krediidiasutustes on tavapärane praktika lepingu muutmise eest võtta tasu. Laenulepingus oli kokku lepitud, et lisaks põhisumma, s.o laenusumma tagasimaksmise kohustusele, peab kostja tasuma ka lepingujärgset intressi ja lepingujärgsete maksete tasumisega viivitamise korral kokkulepitud viivist. VÕS § 94 lg.1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele v. lepingule tasuda intressi , on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduse v. lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. 21.07.2006.a. sõlmitud tarbijakrediidilepingus 0600179/14 oli kokku lepitud intressimäär 58,14 % krediidisummalt aastas. 07.06.2007.a. sõlmitud kokkuleppes nr.1 oli kokku lepitud intressimäär 24,62% krediidisummalt aastas, 16.11.2007.a. sõlmitud kokkuleppes nr.2 oli kokku lepitud intressimäär 24,98 % krediidisummalt aastas, 20.10.2008.a. sõlmitud kokkuleppes nr.3 oli kokku lepitud intressimäär 25% krediidisummalt aastas. 05.06.2009.a. sõlmitud kokkuleppes nr.4 oli kokku lepitud intressimäär 40,27% krediidisummalt aastas. 28.09.2009.a. sõlmitud kokkuleppes nr.5 oli kokku lepitud intressimäär 25,0911% krediidisummalt aastas. Kostja esialgses vastuses hagile leidis, et sõlmitud leping on kliendivaenulik ja röövellik. Hilisemas täienduses kostja selgitab et sõlmitud leping on heade kommetega vastuolus, kuna intressimäär on üleliia suur. Mõistlik intress oleks 7% aastas. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Kostja ei ole ka täiendavalt põhjendanud miks intressimäär ei tohi olla suurem kui 7% aastas. Rohkem vastuväiteid ei ole kostja hagile esitanud. TsÜS § 86 lg.1 järgi heade kommetega v. avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Lg.2 järgi tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab v. peab teadma tehingu tegemise ajal , et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest v. muust sellisest asjaolust, ja kui : 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel v. 2)pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Lg.3 järgi kui sama paragrahvi lõike 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas , siis eeldatakse , et pool teadis v. pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest v. muudest asjaoludest. Tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse , et pooltele tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuse poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud krediidi kulukuse määra igakuise avaldamise korraldab Eesti pank oma veebilehel. VÕS § 406 lg.1 järgi krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale , mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast v. krediidi ülempiirist, eeldusel, et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel. Antud lepingu ja selle muutmise kokkulepete järgi on krediidi kulukuse määr 58.14%, 39,79%, 40,02%, 41,21%, 40.27% ja 40,24% aastas. Krediiti on algselt antud 4 aastaks ja hilisemate lepingu muutmise kokkulepete järgi 10 aastaks. Eesti Panga poolt avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikule antud tarbimislaenude kulukuse määr juunis 2007.a. 20.19%; novembris 2007.a.24,02%; oktoobris 2008.a.27.51%; juunis 2009.a.25.15% ja septembris 2009.a.28.27 %.
8 (9)
Tsiviilasi nr 2-14-1755 Seadus ei sätesta maksimaalset intressimäära. Hageja on arvestanud ja nõuab kostjalt intressi vähem, kui on kokku lepitud lepingu lisaks olevas maksegraafikus. Kohtu arvates poolte vahel kokkulepitud ja hageja poolt kostjalt nõutud intressimäärad ei ole liiga kõrged, mis annaksid aluse väita , et tehing on heade kommete vastane. Seadusega ei ole vastuolus ka hageja poolt koostatud maksegraafik, mille järgi esimestel laenu tagasimaksmise aastatel on intressimakse suurem ja põhiosa makse väiksem ja hiljem vastupidi. Samuti ainuüksi liigkõrge intress ei anna alust pidada laenulepingut heade kommete vastaseks ja TsÜS § 86 alusel tühiseks. Liigkasuvõtmise olemasoluks peab olema tuvastatud veel laenuandja poolt teise poole raske olukorra ärakasutamine, mida kostja ei ole tõendanud. Seega kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista tasumata laenusumma 2155.42 eurot , tasumata intress 265.71 eurot ja kirja saatmise kulu e. võla sissenõude kulu 2.10 eurot. Intressiarvestust ei ole kostja vaidlustanud. VÕS § 113 lg.1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) , arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § -s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. VÕS § 94 lg.1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele v. lepingule tasuda intressi , on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduse v. lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja nõuab kostjalt viivist 0,02% tasumata põhivõlalt päevas (s.o. 7,3% aastas) , mis on väiksem kui seadusjärgne viivis (käesoleval ajal seadusjärgne viivis 0,05% + 8% s.o. 8,05% aastas). Kui seadusjärgne viivis oleks 8% , siis viivis päevas 0,0219%. Seega viivisenõue on põhjendatud alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest s.o. 13.01.2012.a. (lepingu ülesütlemisel antud tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 12.01.2012.a.) – otsuse tegemiseni 03.07.2015.a. Seega viivis aastas 7,3% tasumata põhivõlalt 2155.42 eurot s.o. 157,34 eurot. 3 aasta ja 172 päeva eest 3x157.34 = 472.02 eurot+ 172 x 0,43 = 73.96 eurot = 545.98 eurot. Lisaks juba eelviidatud VÕS § 113 lg 1 sätetele (viivist võib nõuda kuni kohustuse kohase täitmiseni) on ka TsMS § 367 märgitud, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni selle täitmiseni. Kohus leiab, et seaduses sätestatud madalamas määras s.o. 0,02% päevas edasise viivise väljamõistmise nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg.1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja palub kostjalt välja mõista hagilt tasutud riigilõivu 225 eurot ja lepingulise esindaja sõidukulu kohtuistungile s.o. bussipiletid 8,40 eurot + 7 eurot s.o. kokku 240.40 eurot. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kuluga vastavalt TsMS § 138 lg.2 ja § 144 p.1, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kostjale on menetluses antud riigi õigusabi ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulu. Seega jääb kostja riigi õigusabi kulu riigi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik 9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.