Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lea Pavelson
Otsuse avalikult teatavaks- 13. detsember 2017, Rapla tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-17-17261
Tsiviilasi
K L hagi K L vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2 115 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja K L (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xx, xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx), seaduslik esindaja L L (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht sama, e-post). Kostja K L (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xxx xx-x, xxxxx xxxx, xxxx xxxx, xxxxx, xxxxx xxxxxxx, e-post).
Kohtuistungi toimumise aeg
07.12.2017
Välja mõista K L alates 01.01.2018 elatis K L ülalpidamiseks igakuiselt 120 eurot, ehk 48% poolest Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast kuni tütre, K, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni. Kui muutub Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär, siis kohustub K L tasuma K L elatist kuus 48% poolest Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. K L kohustub tasuma elatise K L ülalpidamiseks iga kuu 7. kuupäeval L L arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Jätta K L hagi K L vastu elatise väljamõistmiseks kauem, kui täisealiseks saamisel jätkab õpinguid, kuid mitte kauem, kui 21-aastaseks saamiseni rahuldamata. Menetluskulud jätta K L kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil, see ei välista menetlustähtaja ennistamist. K L võib esitada kohtuotsuse peale Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kaja 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Hageja nõue Hageja esindaja palub kostjalt välja mõista lapsele K L elatis alates 01.11.2017 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alammääras kuni lapse täisealiseks saamiseni või kauem, kui täisealiseks saanuna jätkab õpinguid, kuid mitte kauem, kui 21-aastaseks saamiseni. 07.12.2017 toimunud kohtuistungil nõustus vähendama väljamõistetava elatise suurus 120 euroni alates 01.01.2018 ning edaspidi siduda kostja poolt elatise maksmine selliselt, et kostja tasub elatist igakuiselt 48% kehtivast miinimummäärast, ka juhul, kui muutub Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäär. Kostja seisukoht 30.11.2017 kirjalikus seisukohas kohtule on kostja märkinud, et ei soovi kirjalikku menetlust. Kostja nõustus 2017 aasta novembri- ja detsembrikuu eest tasuma elatist K L ülalpidamiseks 100 eurot kuus. Kostja kohustus ilmuma 07.12.2017 toimuvale kohtuistungile, kuid kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kostjale oli kohtuistungi toimumise aeg teatatud e-posti teel märkega, et menetlusdokument loetakse saatmisest 3 päeva möödumisel kätte toimetatuks, kuna kostja on samas kohtumenetluses (2-17-17261) kohtule kinnitanud oma e-posti aadressiks. Seega kostja oli istungi toimumise ajast teadlik ja teadlik ka istungile ilmumata jätmise tagajärgedest. Kohtuotsuse põhjendus Perekonnaseaduse § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Perekonnaseaduse § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Seega on kostja, kui lapse K L isa, kohustatud teda ülal pidama. Perekonnaseaduse § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Perekonnaseaduse § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav
vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, s.o alates 01.01.2018 250 eurot. Hageja taotleb elatise väljamõistmist alla miinimummäära, seega puudub tal kohustus tõendada ülalpidamisele tehtavaid kulutusi. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks töövõimetu. Kostja ei ole tõendanud, et tal puudub sissetulek või tema varaline olukord ei võimalda lapse ülalpidamist toetada hagetud määras. Kostja ei ole hagile kirjalikult vastanud. Seega leiab kohus, et kostja on töövõimeline. Lähtudes lapse vajadustest, leiab kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis miinimummääras igas kuus alates 17.03.2017. Perekonnaseaduse § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustustest. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega ning on võimalik hagi rahuldada tagaseljaotsusega TsMS § 413 lg 1 ja § 444 lg 3 alusel. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 2 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Lea Pavelson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.