Narva linna avaldus vanemate hooldusõiguse peatamiseks ja lapsele eestkostja määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 9. mai 2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Narva linna määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Narva linn, volitatud esindaja Julia Forstiman
esindajad
Puudutatud isik (laps): P.T. (isikukood XXX), esindja riigi õigusabi korras advokaat Deniss Matvejev Puudutatud isik (ema): I.T. (isikukood XXX) Puudutatud isik (isa): J.T. (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 9. mai 2017 määrus ja saata Narva linna avaldus maakohtule uueks läbivaatamiseks.
Narva linn (avaldaja) esitas 10. novembril 2016 Viru Maakohtule avalduse, milles palus piirata I.T. (puudutatud isik, ema) ja J.T. (puudutatud isik, isa) isikuhooldusõigust P.T. (puudutatud isik, laps) suhtes igapäevaelu korraldamise ja viibimiskoha määramise osas ning varahooldusõigust lapsele ettenähtud toetuste saamise osas ja määrata lapse eestkostjaks Narva linna. Samuti palus avaldaja piirata menetluse ajaks vanemate hooldusõiguse esialgse õiguskaitse korras. Avaldaja täpsustas 25. aprillil 2017 oma taotlust ning palus peatada vanemate hooldusõiguse kuni lapse põhihariduse omandamiseni ja määrata selleks ajaks lapse eestkostjaks Narva linna. Avalduse kohaselt alates 2013. aastast on lapse perekond arvel riskiperena Narva linna sotsiaalabiameti lastekaitseosakonnas, kuna vanemad ei suuda tagada lapse koolikohustuse täitmist. Lapse ema kasvatab last üksinda, isa elab perest eraldi ega osale lapse kasvatamises. 2014. aastal pöördus Narva linn kohtusse vanematele ettekirjutuse tegemiseks, kuid loobus avaldusest, sest ema lubas täita oma vanema kohustusi edaspidi nõuetekohaselt. Kolme õppeaasta jooksul ei ole midagi muutunud, laps ei käi koolis, teda on jäetud klassikursust kordama, on õppeainetes maha jäänud ning tal on pidevad kaebused halvast enesetundest. Ema ei suuda oma lapse käitumist mõjutada ega sundida teda koolis käima. Lastekaitseosakond on kasutanud erinevaid abinõusid: kodukülastused, vestluste läbiviimine vanematega ja lapsega, psühholoogiline nõustamine, tugiisiku määramine, lapse paigutamine Narva Sotsiaaltöökeskuse turvakodusse, pöördumine kohtusse vanematele ettekirjutuste tegemiseks, lapse panemine Narva Paju kooli õpilaskodusse, juhtumiplaani koos tegevuskavaga koostamine, võrgustiku ümarlaudade läbiviimine, kuid need ei ole tulemusi andnud.
2.Maakohus rahuldas 11. novembri 2016 määrusega esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse ning piiras menetluse ajaks vanemate hooldusõiguse esialgse õiguskaitse korras ja määras lapse ajutiseks eestkostjaks Narva linna.
3.Lapse esindaja leidis, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. Esindaja hinnangul on lapse ema võimeline tagama lapse arenguks ja kasvatamiseks vajaliku turvalise elukeskkonna. Pole välistatud, et emal võib olla toimetulematus ja ükskõikne suhtumine lapse koolikohustuse täitmisesse, kuid lähtudes perekonna autonoomia põhimõttest tuleks enne vanemate hooldusõiguse piiramist eelistada muid toetavaid abinõusid.
4.Lapse ema avaldas 27. aprilli 2017 kohtuistungil, et ta soovib last kasvatada ja, et laps elaks kodus.
5.Lapse isa avaldas, et ta ei ole suuteline last mõjutama.
MAAKOHTU SEISUKOHT
6.Viru Maakohus jättis 9. mai 2017 määrusega avalduse rahuldamata. Menetlusosaliste menetluskulud jäid nende endi kanda ja lapsele osutatud riigi õigusabi tasu riigi kanda. Maakohus viitas Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-13-11 ja leidis, et vanemalt lapse suhtes isikuhooldusõiguse äravõtmine on äärmuslik meede. Kuigi antud juhul ei nõua avaldaja vanematelt isikuhooldusõiguse täielikku äravõtmist, hõlmab lapse igapäevaelu korraldamise ja viibimiskoha määramise õigus isikuhooldusõiguse suuremat osa. Kohus tuvastas, et vanemate kasvatustöös oli aastatel 2013 - 2016 puudusi, kuid samas tuleb vanematele anda võimalus oma last kasvatada ja suunata. Ka laps ise avaldas kohtuistungil, et
nimetatud perioodil oli ta vanuses, kus ta ei tahtnud kedagi kuulata, ta soovib elada perekonnas koos emaga ning lubas jätkata kooliskäimist. Kohus arvestas määruse tegemisel ema ja lapse kiindumussuhet ning lapse eluhoiakute muutumist, samuti on lapsel kodus võimalused elamiseks ja õppimiseks.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
7.Narva linn esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus millega avaldus rahuldada. Määruskaebuse järgi on kohus rikkunud kohtumääruse põhjendamise kohustust ning kohtu järelduste kujunemine ei ole jälgitav. Samuti on kohus jätnud tõendid analüüsimata. Asja materjalidega on tõendatud, et vanemad on võimetud lapsega tegelema tema tervise huvides ja koolikohustuse täitmise osas, mistõttu lapse põhiõigused ei ole vanemate poolt kaitstud. Kohus ei lähtunud lahendit tehes lapse parimatest huvidest, kuna tegemist on erivajadusega lapsega, kes ei saa oma puude tõttu hinnata enda võimeid ja arengu iseärasusi. Kohus on alusetult tuginenud vanemate paljasõnalistele ja korduvalt täitmata jäetud lubadustele. Laps ei ole saanud kolme aasta jooksul regulaarset raviteenust ega tervist toetavaid rehabilitatsiooniteenuseid ning kooliharidus on omandamata. Ema poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et ta ei osanud selgitada, miks lastekodus olles laps käib koolis ja tal pole hüsteeriahoogusid, kuid kodus elades lapse üle kontroll sisuliselt puudub. Samuti ei teadnud ema, missugune diagnoos lapsel on ning ema tunnistas, et laps ei võta ravimeid. Lapse isa ei ole last külastanud lastekodus ega ole enda sõnul võimeline last mõjutama. Hooldusõiguse peatamine kuni lapse põhihariduse omandamiseni ei riiva oluliselt vanemate õigusi ning lapse heaolu oleks pikemas perspektiivis tagatud. Lapsele jääb võimalus suhelda oma perega ning ta saab lahkuda ajutiselt lastekodust ja viibida kodus koolivaheajal või nädalavahetusel.
PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED
8.Puudutatud isikud ei ole kohtule vastanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada, kuna kohus ei ole teinud lapse huvidest juhinduvat lahendit. Narva linna avaldus tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
10.Määruskaebuses heidab avaldaja maakohtule ette seda, et antud juhul on rikutud oluliselt lapse huve ja heaolu, kuna lapse põhiõigused tervisele ja haridusele ei ole kaitstud. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja kaebus on selles osas põhjendatud.
11.Perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki vanema õigusi ja kohustusi puudutavates asjades esmajoones laste huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Kuna hooldusõiguse küsimus on hagita perekonnaasi ja kohus võib PKS § 134 lg 4 järgi rakendada isikuhooldusõiguse asjades vajalikke abinõusid ka omal algatusel, tuleb kohtul asja lahendades teha kõik endast olenev, et lahend vastaks kõiki asjaolusid ja vanemate õigustatud huve arvestades lapse huvidele PKS § 123 lg 1 tähenduses. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole vanemad võimelised tagama lapse koolikohustuse täitmist, samuti seda, et laps võtaks korrapäraselt vajalikke ravimeid. Järelikult on lapse areng ja heaolu ohus ning olukorra reguleerimata jätmine ei ole ringkonnakohtu hinnangul lapse huvides.
Vastavalt PKS § 116 lg-le 2 on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku ja vara eest ning otsustada lapsega seotud asju. Isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda (PKS § 124 lg 1). Kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas § 134 lg-s 3 ning PKS §-des 135 ja 136 loetletuid (PKS § 134 lg 1). Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul sobiva meetme rakendamiseks välja selgitada, milline oht last ähvardab vanema juures kasvades ning milliste abinõudega on seda võimalik ära hoida. Hagita perekonnaasjas ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi üldjuhul seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega. TsMS § 5 lg 3 järgi selgitab kohus hagita asjas üldjuhul ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid.
12.Vaidlusaluses asjas on maakohus küll menetlenud vanemate hooldusõiguse muutmise küsimust, kuid asja materjalidest ei nähtu, et kohus oleks juhtinud avaldaja tähelepanu võimalusele kasutada muid vähem piiravaid abinõusid. Samuti ei ole kohus lapse huvide tagamiseks rakendanud meetmeid ka omal algatusel. PKS § 134 lg 3 järgi võib kohus lapse heaolu ohustamise korral teha vanema asemel lapse kohta hooldusõigusest tulenevaid otsuseid, teha hoiatusi ja ettekirjutusi ning kehtestada keelde, samuti kohustada vanemaid järgima kohtu määratud asutuse hooldusjuhiseid. Selle asemel tegi maakohus määruse, millega jättis avalduse täielikult rahuldamata. Maakohus on lahendi tegemisel rikkunud seaduses sätestatud kohustust teha kõik endast olenev, et lapse huvid ja heaolu oleksid tagatud.
13.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuna lapse ja ema vahel on väga tugev kiindumussuhe, on edaspidine suhete säilitamine ja toetamine perekonnaga lapse huvides. Seda ei toeta olukord, kus laps eraldatakse perekonnast ja ta elab igapäevaselt asenduskodus. Samas asjaolu, et vanemad ei suuda tagada lapse koolikohustuse täitmist, on aluseks vanemate suhtes muude abinõude rakendamiseks. Vaid siis, kui erinevad meetmed ei anna tulemusi ja lapse heaolu on jätkuvalt ohus, saab rakendada hooldusõiguse piiramist või äravõtmist kui äärmuslikku abinõu.
14.Määruskaebuse esitaja on palunud hooldusõiguse peatada PKS § 140 lg 1 järgi, kuivõrd vanem on kestvalt võimetu lapse hooldusõigust teostama. Ringkonnakohus selgitab, et hooldusõiguse peatamine ei ole meede, mida rakendatakse lapse heaolu ohustamisel vanema poolt. See on ajutine abinõu, mida kasutatakse eesmärgiga kaitsta lapse õigusi ja huve ajal, mil tema hooldusõiguslik vanem ei saa oma eemaloleku tõttu hooldusõigust teostada (vt Riigikohtu 14. novembri 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-12, p 14). Olukorras, kus laps on jäetud hooletusse või lapse heaolu on ohustatud vanema suutmatuse tõttu täita oma kohustusi lapse vastu, ei ole õige vanema hooldusõigus peatada. Selliste asjaolude ilmnemisel peab kohus kohaldama ohu ärahoidmiseks PKS § 134 lg 1 järgi vajalikke abinõusid vastavalt sellele, milline oht last ähvardab.
15.Kuivõrd maakohtu määrus tühistatakse eespool nimetatud põhjustel, ei analüüsi ringkonnakohus määruskaebuse muid väiteid.
16.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ning saadab tsiviilasja maakohtule uueks läbivaatamiseks, määrab menetluskulud TsMS § 173 lg 3 ja § 174 lg 6 kohaselt maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.
17.Kui ringkonnakohus tühistab hagita asjas tehtud menetlust lõpetava lahendi ja saadab asja maakohtule uuesti lahendada, siis ei saa ringkonnakohtu määruse peale kaevata (vt Riigikohtu 28.mai 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-14, p 11).
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.