Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

Kostja 21.05.2015; 18. ja 26.06.2015 seisukohtade kohaselt on kostja nõus tasuma oma võlgnevuse ja selle kulud põhisumma ulatuses, kokku koos kõigi kuludega 200 eurot ning seda siis, kui käimasolev täitemenetlus on lõppenud. Kostja on hetkel maksejõuetu ning elab elatusmiinimumist.

Kohtu põhjendused ja kohaldatud õigusaktid

Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja –kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob

tsiviilõiguste ja –kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 kohaselt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 3 p 1 tulenevalt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et 24.02.2014 esitas kostja veebikeskkonna www.minicredit.ee vahendusel laenutaotluse 100 euro saamiseks. 24.02.2014 sõlmisid pooled laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja hagejalt laenu summas 100 eurot. Kostjal tuli laen tagastada ja tasuda intressi hiljemalt 26.03.2014. Seega laenulepingust tulenevalt oli kostjal laenu tagastamise ja intressi tasumise kohustus. 23.04.2015 täpsustatud hagiavalduse kohaselt loobus hageja intressinõudest. Kohus leiab, et hageja nõue kostja vastu on põhjendatud ja tõendatud. Kostjal tuleb hagejale tagastada põhivõlgnevus summas 100 eurot. Laenulepingu punkti 8.7. kohaselt on iga väljastatud meeldetuletuse tasu 13 eurot. Hageja on edastanud kostjale 2 meeldetuletust, so 02.04.2014 ja 26.04.2014 (tl 74). Kostjal tuleb hüvitada hagejale meeldetuletus tasude edastamisega tekitatud kulu summas 26 eurot (2 x 13 eurot). Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 100 eurot ja meeldetuletustasu summas 26 eurot.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on palunud lisaks välja mõista viivised alates 02.04.2015 kuni põhinõude täieliku täitmiseni lepingus sätestatud viivisemääras 1,5% päevas võlgnetavalt laenusummalt, kuid mitte rohkem kui 100 eurot. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue alates 02.04.2015 põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja viiviste nõuded täies ulatuses ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised summas 100 eurot ja alates 02.04.2015 viivis 1,5% põhivõlgnevuselt 100 eurolt päevas kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 100 eurot. Kohus selgitab kostjale, et asjaolu, et kostjal on rahalised raskused, ei vabasta kostjat kohustuse täitmisest ning asjaolu, et kohustust ei saa täita enne kehtiva täitemenetluse lõppu, ei tulene saedusest. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda. Kostja sisulisi vastuväiteid hageja menetluskulude nimekirjale ei ole esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.