2-13-50493/19 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Hagiavalduse kohaselt teavitas OÜ Narsil 13. oktoobril 2013 UÜ Neeva Ehitus (pankrotis) pankrotihaldurit, et vastavalt VÕS § 78 lg 1 kavatseb ta täita kolmanda isikuna Maksu- ja Tolliameti nõude UÜ Neeva Ehitus (pankrotis) vastu summas 55989,06 eurot osaliselt või täies ulatuses. 13. oktoobril 2013 teatas UÜ Neeva Ehitus (pankrotis) pankrotihaldur, et „käesoleval ajal on UÜ Neeva Ehitus (pankrotis) pankrotimenetluses üks nõue, mis kuulub Maksu- ja Tolliametile. UÜ Neeva Ehitus (pankrotis) pankrotihaldur ei ole vastu, et kolmas isik rahuldaks Maksu- ja Tolliameti nõude“. OÜ Narsil täitis 15. oktoobril 2013 UÜ kolmanda isikuna Maksu- ja Tolliameti nõude UÜ Neeva Ehitus (pankrotis) vastu osaliselt - summas 89,06 eurot. 17. oktoobril 2013 teatas OÜ Narsil UÜ Neeva Ehitus (pankrotis) pankrotihaldurile, et täitis ta kolmanda isikuna Maksu- ja Tolliameti nõude UÜ Neeva Ehitus (pankrotis) vastu osaliselt - summas 89,06 eurot. Vastavalt VÕS § 1018 ja § 1023 omab OÜ Narsil õigust nõuda, et soodustatu (st UÜ Neeva Ehitus (pankrotis ) hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused. 17. oktoobri 2013 nõudes palus OÜ Narsil UÜ Neeva Ehitus (pankrotis) pankrotihalduril hüvitada talle asjaajamisel tehtud kulutused summas 89,06 eurot. Samal päeval, 17. oktoobril 2013, teatas UÜ Neeva Ehitus (pankrotis) pankrotihaldur, et tema arvates on soodustatud isikuks selles asjas mitte UÜ Neeva Ehitus (pankrotis), vaid EMTA. Sisuliselt keeldus ta OÜ-le Narsil asjaajamisel tehtud kulutuste hüvitamisest. Hageja leiab, et vastavalt VÕS § 1018 ja § 1023 omab OÜ Narsil õigust nõuda, et soodustatu (st UÜ Neeva Ehitus (pankrotis) hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ulatuses, milles need on mõistlikult vajalikud. 17. oktoobri 2013 nõudes palus OÜ Narsil UÜ Neeva Ehitus (pankrotis) pankrotihalduril hüvitada talle asjaajamisel tegelikult tehtud kulutused summas 89,06 eurot. Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks hüvitis summas 89,06 eurot ning menetluskulud jätta täies ulatuses UÜ Neeva Ehitus (pankrotis) pankrotihalduri kanda. Kostja ei tunnista hagi ja vaidleb sellele vastu. Kostja leiab, et hageja poolt esitatud andmed on ekslikud ja esitatud tõend on fabritseeritud. Kostja ei ole antud asjas soodustatud isik. Nagu nähtub hagiavaldusest, tasus hageja kolmanda isikuna Maksu ja Tolliametile 89,06 eurot. VÕS § 1019 järgi kui käsundita asjaajaja ei tea, kes on soodustatu, või kui ta peab soodustatuks ekslikult vale isikut, tulenevad asjaajamisest õigused ja kohustused tegelikult soodustatule. Makstes EMTA-le nende nõude summa tegutsete EMTA aga mitte Neeva Ehituse UÜ(pankrotis) huvides ja kasuks. Soodustatuks isikuks on EMTA. Esitades hagiavalduse Maksu ja Tolliametile makstud summa väljamõistmisest UÜ-lt Neeva 2(8)

2-13-50493 Ehitus käitub hageja hea usu põhimõtete vastuolus ja pankrotimenetluse eesmärkide vastu. Pankrotiseaduse § 2 kohaselt pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel käesolevas seaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Hageja nõude rahuldamisel UÜ Neeva Ehitus vara väheneb hageja poolt nõutud summa ulatuses. Seega, hageja tegevuse on suunatud kostja tegelikku tahte vastu. Kostja leiab, et Maksu ja Tolliametile makstud nõude summa ei ole asjaajamisel tehtud kulud. Nimetatud summa on Maksu ja Tolliameti nõude UÜ Neeva Ehitus (pankrotis) pankrotimenetluses. Kellegi nõude pankrotimenetlusest rahuldamist ei saa käsitleda käsundita asjaajamisena. Hageja käsundita asjaajamist kostja kasuks ei ole tõendatud. Ei ole tõendatud ka kulutuste tegemist kostja kasuks. Hageja jättis esitamata tõendid, millega on tõendatud väidetavate kulude mõistlikus ja vajalikus. Ei saa lugeda mõistlikuks ja vajalikuks kolmandana isikuna võlausaldaja nõude osalist rahuldamist pankrotimenetluses, kui nõude rahuldatud isik nõuab sama summa hüvitamist pankrotivõlgniku käest. Kostja leiab, et hageja tegevus on pahatahtlik ja on suunatud pankrotimenetluse venitamisele. Eksisteeriva hagimenetluse puhul halduril puudub võimaluse lõpparuanne esitamiseks. Seega, hageja tegevus on pahatahtlik. Ülaltoodu alusel palub kostja jätta hagiavalduse rahuldamata ja kohtukulud panna hagejale kanda. Hageja 29. novembri 2013 seisukoha kostja vastuse kohta kohaselt arvab hageja, et kostja vastus hagiavaldusele on vastuoluline, ei vasta tegelikele asjaoludele ja ei põhine seadustel. UÜ Neeva Ehitus (pankrotis) on korduvalt väljendanud oma tahet, et keegi kolmas isik rahuldaks tema võlausaldajate nõude ja andis selleks nõusoleku. Nii näiteks kiitis UÜ Neeva Ehitus (pankrotis) pankrotihaldur heaks selle, kui A. F täitis 13. juunil 2013 kolmanda isikuna OÜ Narsil nõude UÜ Neeva Ehitus vastu. Pankrotihaldur ise väidab, et andis nõusoleku selleks ka OÜ-le Joaorg. Kui täna hakkab pankrotihaldur väitma, et ta ei anna OÜ-le Narsil samasugust võimalust kui teistele, siis see on seadusvastane tegu. Ei ole mingit seaduslikku alust või põhjust selleks, et piirata just OÜ Narsil õigust täita kolmanda isikuna nõudeid UÜ Neeva Ehitus (pankrotis) vastu. Pankrotihaldur peab eristama oma isiklikud eelarvamused ja huvid UÜ Neeva Ehitus (pankrotis) ja tema võlausaldajate huvidest. Hageja arvates käitub kostja pahatahtlikult, kui vaikib maha OÜ Narsil 13. septembri 2013 avalduse ja moonutab sellega asja tegelikku käiku. Hageja vastuse kohaselt kehtib praktika, mille kohaselt soodustatud isikuks tunnistatakse see isik, kes säästis seetõttu, et käsundita asjaajaja kandis kulutused tema eest. Hageja juhtumi puhul säästis just UÜ Neeva Ehitus seetõttu, et OÜ Narsil kandis tema eest kulud seoses Maksu- ja Tolliameti nõude osalise rahuldamisega. Ja lähtuvalt sellest on antud asjas soodustatuks isikuks kindlasti UÜ Neeva Ehitus (pankrotis). Kostja leiab, et pankrotimenetlus venib just pankrotihalduri ebaprofessionaalse tegevuse tõttu. Kui pankrotihaldur oleks rahuldanud OÜ Narsil seadusliku nõude ja oleks hüvitanud talle asjaajamisel tehtud kulutused, sh kulutused, mida soodustatu säästis seetõttu, et käsundita asjaajaja kandis need tema eest, siis ei oleks käesolevat hagi üldse tekkinudki. Kostja 30. detsembri 2013 arvamuse kohaselt puudusid UÜ-l Neeva Ehitus (pankrotis) rahalised kohustused Maksu ja Tolliameti eest enne jaotusettepaneku kinnitamist. OÜ Narsil maksis Maksu ja Tolliametile nõudesumma enne kohustuste tekkimist UÜ-l Neeva Ehitus. Tsiviilasja nr. 2-13-50493 raames nõuab hageja kostjalt väidetava käsundita asjaajamise raames Maksu ja Tolliametile tasutud summa hüvitamist olukorras, kui UÜ Neeva Ehitus (pankrotis) rahalised kohustused Maksu ja Tolliameti eest ei ole veel sissenõutavaks muutunud. Arvestades 3(8)

2-13-50493 asjaoluga, et Maksu ja Tolliameti nõue osalise rahuldamise hetkel UÜ-l Neeva Ehitus (pankrotis) puudusid kohustused maksta ükskõik millised summad Maksu ja Tolliametile, OÜ Narsil poolt Maksu ja Tolliameti nõude täitmist oli tehtud Maksu ja Tolliameti kasuks aga mitte UÜ Neeva Ehitus (pankrotis) kasuks. UÜ Neeva Ehitus(pankrotis) rahalised kohustused Maksu ja Tolliameti eest tekkivad alles pärast jaotusettepaneku kinnitamist jaotusettepanekus märgitud suuruses. Pärast jaotusettepaneku kinnitamist tasub UÜ Neeva Ehitus Maksu ja Tolliametile jaotises maksmisele ettenähtud summad. Kostja leiab, et ei ole hageja kohtule informeeritud, mis eesmärgiks nõuab hageja kostjalt Maksu ja Tolliametile makstud summad. Hageja oli teadlik asjaolust, et UÜ Neeva Ehitus(pankrotis) on maksejõuetu äriühing. Täites UÜ Neeva Ehitus (pankrotis) rahalised kohustused OÜ Narsil kavatses esitada nõude UÜ Neeva Ehitus (pankrotis) vastu nõudes sama summa hüvitamist. VÕS §-s 128 lõige 2 ja 3 on sätestatud kahju mõiste. Kahju mõiste on otsene varaline kahju, mis hõlmab kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, ning saamata jäänud tulu. UÜ Neeva Ehitus vara on OÜ Narsil tegevuse tulemusena vähendatakse. Seega, hageja tegevuse on suunatud kahju tekitamisele pankrotis äriühingule. Riigikohtu lahendist 3-2-1-116-04 p 47 tuleneb, et võlausaldaja huvi pankrotimenetluses on nõude võimalikult suures ulatuses rahuldamine. Näiteks, kui võlausaldaja nõue on täies ulatuses rahuldatud, puudub võlausaldajal õigustatud huvi edasiseks pankrotimenetluses osalemiseks. Rahuldades võlausaldaja nõude tegutseb hageja otse võlausaldaja huvides. Ülaltoodu alusel palub kostja jätta hagiavalduse rahuldamata, sest hageja ei ole tõendanud, et Maksu ja Tolliameti nõuete rahuldamist toimus UÜ Neeva Ehitus(pankrotis) huvides ja hageja tegutses heauskselt kostja kasuks käsundita asjaajamise käigus. Hageja 24. jaanuari 2014 seisukoha kostja arvamuse kohta kohaselt on kostja 30. detsembri 2013 arvamus vastuoluline, ei vasta tegelikele asjaoludele ja ei põhine seadustel. Kostja esitab UÜ Neeva Ehitus võlausaldajatele (sh Maksu – ja Tolliametile) selle kohustuste kohta tahtlikult ebaõigeid andmeid ja püüab kohut pankrotiseaduse omavolilise tõlgendamisega eksitada. Rahalised kohustused Maksu- ja Tolliameti eest summas 56308,75 eurot tekkisid UÜ-l Neeva Ehitus veel enne pankrotti minekut 2003. aastal. 19. juunil 2007 toimunud UÜ Neeva Ehitus nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati: teisel järgul Maksu- ja Tolliameti nõuet summas 880669 krooni (56308,75 eurot). Pankrotihaldur oli sellega nõus. Pankrotihaldur ise esitas 09. septembril 2013 jaotusettepaneku, kus oli kirjas: „15. augustil 2008 kolmas isik maksis Maksu- ja Tolliameti arvele 5 000 krooni (319,56 euro). Seega, jaotusettepaneku esitamise hetkel Maksu ja Tolliameti nõude moodustab 55965,45 euro.“ Käesolevaks ajaks jaotusettepanek on jõustunud. Kostja 08. juuli 2014 taotluse hagi läbivaatamata jätmisest kohaselt leiab kostja, et hagejal puudub õiguse nõuda tasutud summa hagimenetluses, mille tõttu tema hagi peab olema jäetud TsMS § 423 lg 3 alusel läbi vaatamata. Kostja arvamusel annab PankrS § 44 lg 1 aluse jätta hagi läbi vaatamata olukorras, kus võlausaldaja on esitanud pärast pankroti väljakuulutamist oma nõude võlgniku vastu hagimenetluses. Kehtiva kohtupraktika kohaselt ei võimalda pankrotiseadus lugeda enne pankroti väljakuulutamist tekkinud kohustusi massikohustuseks (RKTKm nr 3-2-1-59-12, p 10). Kostja on seisukohal, et hageja nõude puhul ei ole tegemist PankrS § 46 lg-s 6 ja PankrS § 148 lg-s 1 sätestatud massikohustusega, mille täitmist võib hageja PankrS § 149 lg 1 alusel nõuda üldkorras ehk hagimenetluses. PankrS § 46 lg 6 kohaselt on massikohustus lepingu teise poole selline nõue võlgniku vastu, mis on tekkinud kohustuse täitmisest pärast seda, kui haldur on teiselt poolelt nõudnud kohustuse täitmist. Käesoleval juhul ei ole hageja nõude puhul tegemist massikohustusega. Eeltoodu alusel leiab kostja, et hageja esitatud nõue ei ole massikohustus ning hageja ei saa nõuda selle täitmist hagimenetluse korras. Kostja seisukohalt esitatud hagi tuleb jätta läbivaatamata TsMS § 423 lg 3 ja PankrS § 44 lg 1 alusel. 4(8)

17.oktoobril 2013 UÜ-le Neeva Ehitus (pankrotis) pankrotimenetluse kaudu nõude palvega hüvitada talle asjaajamisel tehtud kulutused summas 89,06 eurot. Hageja arvab küll, et käesoleva nõude puhul võib tegemist olla massikohustusega, mis on tekkinud pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingute ja muude toimingute tõttu (PankrS § 148 lg 1 p 1). Hageja on seisukohal, et tema nõude puhul ei ole mingit seost PankrS § 46 lg 6, millele viitab kostja, kuna massikohustused võivad tekkida mitte ainult poolte vahel sõlmitud lepingute, vaid ka halduri toimingute tagajärjel, nagu hageja juhtumi puhul. Hageja arvab, et kostja taotlus hagi läbivaatamata jätmisest PankrS § 44 lg 1 ja TsMS § 423 lg 3 alusel on absoluutselt alusetu ja ei kuulu rahuldamisele. 19. juuli 2014 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on hageja nõue kostja vastu täielikult põhjendatud ja nõude olemasolu tuleks tunnistada. Samal ajal, arvestas kostja pankrotiseisu, tekib hagejal küsimus nõude rahuldamise viisist. Pankrotiseaduse sätetest ei selgu ühemõtteliselt, kas käesolevat nõuet tuleb käsitleda: - kui pankrotivõlausaldaja nõuet, mis rahuldatakse vastavalt jaotusettepanekule pankrotivarast. Kuna hageja rahuldas just osaliselt pankrotivõlausaldaja nõude ja pankrotihaldur vähendas selle pankrotivõlausaldaja nõuet, siis oleks loogiline, et sama summa võrra tunnistatakse hageja nõue kui pankrotivõlausaldaja nõuet; - kui võlausaldaja nõue täita kostja (pankrotis) kohustus kui massikohustus, mis on tekkinud pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest (PankrS § 148 lg 1p1). Nõusoleku andmine kohustuste täitmiseks – see on toiming (TsÜS § 67 lg1 mõistes), mille pankrotihaldur tegi pankrotimenetluse ajal oma ülesannete täitmisel; - kui võlausaldaja nõue, mida saab tunnistada sõltumata kostja pankrotiseisust, kuid mis ei kuulu rahuldamisele pankrotimenetluse käigus, vaid kuulub sellele pärast pankrotimenetluse lõppemist. Hageja palub seoses eespool tooduga: 1) tunnistada hageja nõuet summas 89,06 eurot kui kostja massikohustust ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis summas 89,06 eurot, 2) alternatiiv 1 tunnistada hageja nõuet summas 89, 06 eurot kui pankrotivõlausaldaja nõuet ja rahuldada see pankrotiseaduses ettenähtud koras; 3) alternatiiv 2 - tunnistada hageja nõuet summas 89, 06 eurot kui võlausaldaja nõuet, mis kuulub väljamõistmisele pärast pankrotimenetluse lõppemist.

2-13-50493 (pankrotis) pankrot ning pärast UÜ Neeva Ehitus (pankrotis) pankroti väljakuulutamist 15. oktoobril 2013 on hageja tasunud ühele võlausaldajale s.o Maksu- ja Tolliametile 89,06 eurot. Hagiavalduses palub hageja tunnistada hageja nõuet summas 89,06 eurot kui kostja massikohustust ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis summas 89,06 eurot, alternatiivselt tunnistada hageja nõuet summas 89,06 eurot kui pankrotivõlausaldaja nõuet ja rahuldada see pankrotiseaduses ettenähtud korras ning alternatiivselt tunnistada hageja nõuet summas 89, 06 eurot kui võlausaldaja nõuet, mis kuulub väljamõistmisele pärast pankrotimenetluse lõppemist. (t.l.-77-78). PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara ja hagejal kui pankrotivõlausaldajal on õigus esitada oma nõuded võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. PankrS § 44 lg 1 kohaselt võivad pankrotivõlausaldajad pärast pankroti väljakuulutamist esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. Nõuete rahuldamine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras. PankrS § 46 lg 6 kohaselt on massikohustus lepingu teise poole selline nõue võlgniku vastu, mis on tekkinud kohustuse täitmisest pärast seda, kui haldur on teiselt poolelt nõudnud kohustuse täitmist. PankrS § 148 lg 1 p 1 alusel on massikohustused pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustused. PankrS § 149 lg 1 esimese lause alusel võib massikohustuse täitmist võlgnikult pankrotimenetluse kestel nõuda üldkorras. Kohus leiab, et hagejal puudub õiguse nõuda tasutud summat hagimenetluses. Hageja nõude puhul ei ole tegemist PankrS § 46 lg-s 6 ja PankrS § 148 lg-s 1 sätestatud massikohustusega, mille täitmist võib hageja PankrS § 149 lg 1 alusel nõuda üldkorras ehk hagimenetluses. PankrS § 46 lg 6 kohaselt on massikohustus lepingu teise poole selline nõue võlgniku vastu, mis on tekkinud kohustuse täitmisest pärast seda, kui haldur on teiselt poolelt nõudnud kohustuse täitmist. Käesoleval juhul ei saa lugeda halduri vastust, et ta ei ole vastu kolmanda isiku poolt kohustuse täitmisele, halduri nõudeks, millest tekiks massikohustus PankrS § 46 lg 6 või PankrS § 148 lg 1 mõttes. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole hageja nõude puhul tegemist massikohustusega ja hageja ei saa nõuda selle täitmist hagimenetluse korras. Kohus tuvastas, et praegusel juhul on hageja esitanud nõude pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist ning kohaldamisele kuulub PankrS § 44 lg 1. PankrS §-s 44 viidatud norm reguleerib imperatiivselt kõigi võlausaldajate nõuete esitamist pankrotivõlgniku vastu. Seega PankrS § 44 lg 1 annab aluse jätta hagi läbi vaatamata olukorras, kus võlausaldaja on esitanud pärast pankroti väljakuulutamist oma nõude võlgniku vastu hagimenetluses. Lähtuvalt eeltoodust tuleb hageja nõuded, mis on esitatud kohtule võlgniku vastu pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist, jätta läbi vaatamata. Hageja nõudeks on tunnistada hageja nõuet summas 89,06 eurot kui kostja massikohustust ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis summas 89,06 eurot. Kohus tuvastas, et hageja nõue 89,06 euro väljamõistmiseks ei tulene massikohustusest ning seega ei saa hageja kostja pankrotimenetluses nõuda selle rahuldamist hagimenetluses. Hageja saab oma nõude esitada vaid üldkorras vastavalt PankrS § 44 lg 1 viidatud korras vastavalt PankrS 5. peatüki 1. jao sätetele. Hageja alternatiivse nõude tunnistada hageja nõuet summas 89,06 eurot kui võlausaldaja nõuet, mis kuulub väljamõistmisele pärast pankrotimenetluse lõppemist osas on kohus seisukohal, et hagi ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, kuna hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 6(8)

2-13-50493 Lähtuvalt PankrS § 167 lg 1 ja lg 4, võivad võlausaldajad pärast pankrotimenetluse lõppemist esitada nõuded, mille võis esitada pankrotimenetluses, kuid mis on selles jäänud esitamata, samuti nõuded, mis küll esitati, kuid mis jäid rahuldamata ja millele võlgnik vastu vaidles, võlgniku vastu üldises korras. Sel juhul pankrotimenetluse aja eest intresse ja viiviseid ei arvestata. Üldises korras võib võlgniku vastu esitada samuti nõudeid, mis on tekkinud pankrotimenetluse ajal ja mida ei saanud pankrotimenetluses esitada. Sel juhul algab aegumistähtaeg pankrotimenetluse lõpetamisest. Kuna kostja pankrotimenetlus ei ole lõppenud, ei saa hageja pankrotimenetluse ajal esitada kostja vastu nõuet, mille täitmine toimuks peale pankrotimenetluse lõppemist. Pankrotimenetluse ajal tuleb kõik nõuded võlgniku vastu esitada PankrS § 44 lg 1 sätestatud korras. Nõudeid, mida võis esitada pankrotimenetluses, kuid mis on selles jäänud esitamata ning nõuded, mis küll esitati, kuid mis jäid rahuldamata ja millele võlgnik vastu vaidles ja samuti nõudeid, mis on tekkinud pankrotimenetluse ajal ja mida ei saanud pankrotimenetluses esitada on õigus esitada üldises korras vaid peale pankrotimenetluse lõppemist. Vastavalt TsMS § 423 lg 2 p 2 võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Lähtuvalt PankrS § 44 lg 1, TsMS § 423 lg 2 p 2 ja lg 3 jätab kohus läbivaatamata hageja nõude tunnistada hageja nõuet summas 89,06 eurot kui kostja massikohustust ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis summas 89,06 eurot, alternatiivse nõude tunnistada hageja nõuet summas 89,06 eurot kui pankrotivõlausaldaja nõuet ja rahuldada see pankrotiseaduses ettenähtud korras ning alternatiivse nõude tunnistada hageja nõuet summas 89,06 eurot kui võlausaldaja nõuet, mis kuulub väljamõistmisele pärast pankrotimenetluse lõppemist. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 426 lg 1, hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse peale pankrotimenetluse lõppemist. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 esimese lause alusel märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagimenetluse avaldus jäetakse läbi vaatamata. Vastavalt TsMS § 168 lg 2, hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata Kohus leiab, et kõik menetluskulud täies ulatuses tuleb jätta hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 176 lg 2 alusel kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalisele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. 7(8)