Apellant (hageja): J.J. (isikukood XXX), lepinguline esindaja Morris Laanemäe Vastustaja (kostja): S.J. (isikukood XXX), seaduslik esindaja K.I. (isikukood XXX), lepinguline esindaja advokaat Lily Sandel
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 30. mai 2017 otsus osaliselt hagi täielikult rahuldamata jätmise osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega muuta Tartu Maakohtu 6. veebruari 2013 otsusega väljamõistetud elatise suurust ning mitte siduda igakuulist elatist seadusjärgse
elatise miinimummääraga, rahuldada J.J. hagi S.J. vastu osaliselt ning lugeda väljamõistetuks J.J. lt S.J. kasuks elatis 170 eurot kuus alates 15. märtsist 2017 kuni S.J. täisealiseks saamiseni 4. august 2027.
2.Muus osas jätta Tartu Maakohtu 30. mai 2017 otsus muutmata.
Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „3.1. Hagi rahuldada osaliselt.
3.2.Muuta Tartu Maakohtu 6. veebruari 2013 otsusega väljamõistetud igakuulise elatise suurust ning mitte siduda igakuulist elatist seadusjärgse elatise miinimummääraga.
3.3.Lugeda väljamõistetuks J.J. lt S.J. kasuks elatis märtsist 2017 kuni S.J. täisealiseks saamiseni 4. august 2027.“
170 eurot kuus alates 15.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Võtta asja materjalide juurde J.J. taotlusel Eesti Töötukassa 03.07.2017 otsus ja Sotsiaalkindlustusameti 05.07.2017 otsus.
6.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.J.J. (hageja, isa) esitas 15. märtsil 2017 Tartu Maakohtule S.J. (kostja, laps) vastu hagi elatise vähendamiseks 100 euroni kuus. Hagiavalduse kohaselt mõisteti Tartu Maakohtu 6. veebruari 2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-45450 hagejalt kostja kasuks välja igakuine elatis 160 eurot, kuid mitte vähem kui seadusjärgne elatise miinimummäär. Hageja palus elatise suurust muuta, kuna pärast elatise väljamõistmist on hageja majanduslik olukord oluliselt halvenenud. Hageja on elatist korrektselt tasunud alates töötuks jäämisest 13. juulist 2016 oma säästude arvelt, kuid säästud on otsas ning tervisliku seisundi tõttu on hagejal raske leida tööd. Arstid on hagejal tuvastanud mediaalse meniski tagasarves rebendi, mis põhjustab pidevat valu ning planeeritud on põlveoperatsioon 11. septembril 2017. Samuti on hagejal parema puusaliigese artroos, mis põhjustab pidevat valu ja mille tõttu on välistatud töötamine sundasendis ning liikumine treppidel. Hagejale oli varem määratud 40% ulatuses töövõimetus, hagi esitamise ajal tegeles hageja töövõime hindamise taotlemisega uue süsteemi järgi.
Hageja keskmiseks igakuiseks sissetulekuks hagi esitamise ajal oli 269 eurot 90 senti. Hageja on saanud regulaarseid sissetulekuid Eesti Töötukassast ja Sotsiaalkindlustusametist viie kuu jooksul kokku 1349 eurot 40 senti. Töötukassa hagejale toetust enam ei maksa, samuti ei saa hageja enam töövõimetuspensioni kuni uue töövõime hindamiseni. Hageja on suuteline maksma kostja ülalpidamiseks edaspidi 100 eurot. Elatise vähendamisel tuleks arvestada kostjale makstavate riiklike toetustega. Kostja saab peretoetust 50 eurot ning puudetoetust 80 eurot 55 senti, kokku summas 130 eurot 55 senti. Seega tuleks kummagi vanema ülalpidamiskohustusest lahutada 65 eurot 30 senti.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja on erivajadustega, tal on diagnoositud autism, aktiivsus-tähelepanuhäire, mõõdukas vaimne mahajäämus ja epilepsia. Kostja igakuised kulutused on suuremad kui tavalisel 7-aastasel lapsel. Tema ravimitele kulub igakuiselt vähemalt 30 eurot ning kostjaga on vaja käia 1-2 korda kuus Tartus arsti vastuvõtul, millega kaasnevad lisakulud transpordile. Kostja ei ole võimeline käima iseseisvalt koolis, ema peab teda igapäevaselt viima kooli ja sealt tagasi koju tooma. Lisaks on kostja puhul suuremad kulutused nt riietele, kuna autismist tingituna lõhub kostja nii enese riideid kui ka muid esemeid majapidamises. Kostja seaduslikul esindajal on takistatud sissetuleku hankimine, kuna kostja vajab oma erivajadusest tingituna pidevat järelevalvet. 2017 aprillist alustas kostja seaduslik esindaja käsunduslepingu alusel töötamist tugiisikuna ning tema igakuine sissetulek on ca 200 eurot. Alusetu on hageja väide, et X lasteaed-algkoolis on kostjal võimalik viibida hommikust õhtuni ja vanem võib lapsele järgi minna vabalt valitud ajal. Kostja saab viibida koolis hommikul kella 8-st kuni 16-ni ning selle ajavahemiku sees on kostjale tagatud üks söögikord päevas, mille maksumus on 30 eurot kuus. Kostja emal on lisaks üheaastane laps. Seega esineb ka kostja seadusliku esindaja puhul alus ülalpidamiskohustuse vähendamiseks ning vastavas osas hageja ülalpidamiskohustuse suurendamiseks. Juhul, kui kohus vähendab hagejalt väljamõistetud elatist, suureneksid oluliselt kostja seadusliku esindaja kulutused kostjale, millisel juhul jääks kostja seadusliku esindaja teine laps vähemkindlustatuks. Puudetoetus 80 eurot 55 senti on mõeldud katma puudest tingitud lisakulusid, mistõttu ei saa seda arvata maha hageja ülalpidamiskohustusest ning toetus katab lisakulud vaid minimaalselt. Ei ole teada, kas hagejale uue hindamise alusel töövõimekaotus üldse määratakse ja millises ulatuses. Töövõime hindamine, mille kohaselt on hagejale määratud 40%-line töövõimetus, kaotas kehtivuse 28. veebruaril 2017. Hagejal on jätkuvalt kohustus otsida endale töökoht ning tagada enese ja oma lapse mõistlik ülalpidamine.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 30. mai 2017 otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jäid hageja kanda ning temalt mõisteti kostja kasuks välja esindajatasu 192 eurot. Maakohtu põhjenduste kohaselt on väljamõistetud elatise suurust võimalik muuta, kui lapse vajadused ja/või vanema varaline seisund on kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega võrreldes muutunud (TsMS § 459 lg 1 p 1). Maakohus tuvastas, et vana töövõime hindamise süsteemi järgi oli hagejal 40%-line töövõimetus kuni 28. veebruarini 2017. Eesti Töötukassa 4. mai 2017 otsusest nr TVH/17/017838 nähtub, et hagejal on osaline töövõime ning töövõime vähenemise kestuseks on määratud 6 kuud (10.01.2017 - 09.07.2017). Samas otsuses on märgitud, et hageja tervislik seisund on ravi tulemusena tõenäoliselt paranev. Seega võib pärast 11. septembri 2017 operatsiooni hageja täielik töövõime taastuda ning hageja töötustaatus on ajutine. Samuti ei ole antud otsusele märgitud töövõimetuse protsenti, vaid töövõime ulatusena on märgitud „osaline töövõime“. Kohus järeldas
sellest, et hagejal on siiski võimalik leida tööd ning hankida enda ja oma lapse ülalpidamiseks vajalik sissetulek ulatuses, milles tema töövõime ei ole piiratud. Maakohus viitas Riigikohtu
24.oktoobri 2012 lahendile nr 3-2-1-118-12 (p 15) ja leidis, et kui hageja sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma tema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab lapsevanem oma vajadusi piirama ning kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt või leidma uue tasuvama töökoha.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada Tartu Maakohtu 30. mai 2017 otsus ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti kohaldanud PKS § 102 lg-t 2, rikkunud menetlusnorme ning hinnanud tõendeid valesti. Vaidlust ei ole selles, et hagejale on määratud osaline töövõimetus ning antud fakt on Riigikohtu praktikast tulenevalt aluseks vähendada elatist alla seaduses sätestatud alammäära. Kohtu arvamus, et pärast 11. septembri 2017 operatsiooni võib hageja töövõime taastuda täielikult, on oletuslikku laadi ja vastuolus asjas kogutud tõenditega. Kohus on jätnud tähelepanuta, et hagejal esineb probleeme nii puusa kui põlvega. Hagejale on määratud põlveoperatsioon, seega võib tema tervislik seisund paraneda põlvest tulenevate vaevuste võrra, kuid puusaga seotud vaevused ei ole paranevad. Kuna hagejal on tuvastatud puusa kulumist, siis puusaliiges ei taastu. Samuti kestab operatsioonist taastumine kaua. Hageja kindlaks sissetulekuks on töövõimetoetus 198 eurot 71 senti kuus, toimetulekutoetus on igakuiselt kõikuv. Seega saab hageja igakuiselt kätte 350 - 400 eurot. Kui hageja peaks maksma elatist 235 eurot kuus, jääks talle endale elamiseks ca 165 eurot, mis ei võimalda säilitada hageja minimaalset vajalikku elatusstandardit. Hageja on teinud endast kõik oleneva töökoha leidmiseks. Isegi, kui hageja töötustaatus oleks ajutine, ei välista see hageja osalist töövõimetust. Kohus on valesti hinnanud TsMS § 459 lg 1 punkte 1 ja 2 ning jätnud arvestamata, et eelmise kohtuotsuse tegemise ajal ei olnud hageja töövõimetu ja tal oli olemas töökoht. Ainuüksi asjaolu, et hageja tervislik seisund võib paraneda, ei anna alust jätta elatist vähendamata. Maakohus on jätnud arvestamata ka lapsele makstavad riiklikud toetused. Riigikohus on hiljutises lahendis nr 3-2-1-174-16 p-s 14 leidnud, et seadusandja peaks kaaluma PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise alammäära vähendamist. Sama lahendis märkis Riigikohus, et PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad. Samuti ei ole iseenesest välistatud arvesse võtta ka seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on tegelikult kaetud nt riiklike toetustega.
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel Tartu Maakohtu 30. mai 2017 otsuse osaliselt hagi täielikult rahuldamata jätmise osas ja teeb tühistatud osas uue otsuse, millega muudab Tartu Maakohtu
6.veebruari 2013 otsusega väljamõistetud elatise suurust, rahuldab hageja hagi kostja vastu osaliselt ning loeb hagejalt väljamõistetuks kostja kasuks elatise 170 eurot kuus alates 15. märtsist
2017 kuni kostja täisealiseks saamiseni 4. august 2027. Seoses hagi osalise rahuldamisega tuleb muuta menetluskulude jaotust. Muus osas tuleb jätta Tartu Maakohtu 30. mai 2017 otsus muutmata.
7.Hagejalt on Tartu Maakohtu 6. veebruari 2013 otsusega välja mõistetud elatis kostja ülalpidamiseks seadusjärgses miinimummääras (praegu 235 eurot). Hageja esitas maakohtule 15.03.2017 hagi, milles taotleb jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud elatise vähendamist kuni 100 euroni kuus, kuna ta on osaliselt töövõimetu ning seetõttu on kohtuotsuse tegemise seisuga võrreldes asjaolud muutunud. Menetluslikult annab aluse nõuda kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 p-d 1 ja 2, mille järgi on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-127-09 p-s 10 asunud seisukohale, et elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Seega peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ning tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Asja materjalide kohaselt on hageja püsiva töövõimetuse tekkimise ajaks on 11. veebruar 2015 (tl 9), s.o püsiv töövõimetus on tekkinud ajal, mil hagejalt oli kostja ülalpidamiseks kohtuotsusega välja mõistetud elatis seadusjärgses miinimummääras. Iseenesest töövõime osaline kaotus on selline asjaolu, mis on TsMS § 459 lg 1 järgi aluseks kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmisele. Seega tuleks kindlaks teha, kas hageja varanduslik olukord on osalise töövõime kaotuse tõttu muutunud sedavõrd, et see annab alust muuta jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust.
8.Ringkonnakohtu arvates arvestades hageja osalist töövõimetust on ta kaotanud võimaluse saada sissetulekut ulatuses, mis võimaldab tal tasuda kostjale elatist seaduses sätestatud miinimummääras, s.o praegu 235 eurot. Hagejal oli vana töövõime hindamise süsteemi järgi 40%-line töövõime kaotus kuni
28.veebruarini 2017. Eesti Töötukassa 4. mai 2017 otsusest nr TVH/17/017838 nähtuvalt on hagejal osaline töövõime ning samas otsuses on märgitud, et hageja tervislik seisund on ravi tulemusena tõenäoliselt paranev. Eesti Töötukassa 3. juuli 2017 töövõime hindamise otsuse (tl 87) kohaselt on hagejal osaline töövõime ning töövõime vähenemise periood on 10.07.2017 – 09.01.2018. Viidatud otsuses on märgitud, et hagejal on tõenäoliselt paranev seisund planeeritava/määratud ravi tulemusena. Ringkonnakohus leiab, et hagejal on võimalik leida tööd ning hankida enda ja oma lapse ülalpidamiseks vajalik sissetulek ulatuses, milles tema töövõime ei ole piiratud. Ringkonnakohtu hinnangul on võimalik hagejal leida täiendav sissetulek (lisaks sotsiaaltoetusele), mis võimaldab tal tasuda kostjale elatist 170 eurot kuus. Hageja osalisest töövõimetusest ei tulene, et ta ei suuda üldse sissetulekut teenida, vaid osalise töövõime langus võib olla aluseks, et hageja ei suuda teenida sellist sissetulekut, nagu ta sai enne Tartu Maakohtu 6. veebruari 2013 otsust. Lisaks eeltoodule nähtub, et hageja osalise töövõimetuse tekkimise ajaks on 11. veebruar 2015, samas on hageja töötuna arvele võetud alles 13. juulist 2016 (tl 10). Seega saab järeldada, et selle ajani (s.o ca poolteist aastat) sai hageja töötada vaatamata osalisele töövõimetusele ning saada sissetulekut. Kuna hageja töövõime kaotuse ulatus ei ole alates 11.02.2015 kuni käesoleva ajani
toimiku materjalide põhjal muutunud, saab järeldada, et hagejal on võimalik töötada ka praegu ja saada sissetulekut, millest oleks tal võimalik maksta kostjale igakuiselt elatist 170 eurot.
9.PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 järgi arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 1 järgi vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus.
10.Ringkonnakohus vähendab hagejalt väljamõistetud elatist alla miinimummäära ja seetõttu ei arvesta elatise suuruse määramisel riikliku lapsetoetusega. Samuti ei arvesta ringkonnakohus elatise suuruse määramisel kostja (lapse) puudetoetusega, kuna toetus on määratud puudest tulenevate kulutuste katmiseks ning eelduslikult vajab kostja puude tõttu ülalpidamiseks enam rahalisi vahendeid kui puudeta laps. Eeltoodu alusel tuleb hagejalt Tartu Maakohtu 6. veebruari 2013 otsusega kostja kasuks väljamõistetud elatist vähendada selliselt, et elatise suuruseks on 170 eurot kuus.
11.Hageja on esitanud 16. augustil 2017 ringkonnakohtule Eesti Töötukassa 03.07.2017 otsuse ja Sotsiaalkindlustusameti 05.07.2017 otsuse. Ringkonnakohus võtab esitatud tõendid TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel asja materjalide juurde.
12.Arvestades hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatust (hageja soovis väljamõistetud elatist vähendada 135 euro võrra, kohus vähendab 65 euro võrra) jäävad menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.