Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Xxxesitas Harju Maakohtule 07.03.2017.a hagiavalduse Xxxvastu elatise vähendamise nõudes. Harju Maakohtu 18.02.2014.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-13-42612 on hagejalt kostja ülalpidamiseks välja mõistetud elatis seaduses sätestatud miinimumsummas. 21.10.2016.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-6928 Harju Maakohus kinnitas poolte kompromissi, milles pooled olid kokku leppinud, et hageja kohustub tasuma alates 02.05.2016.a kuni 01.03.2017.a elatist lapse ülalpidamiseks summas 70 eurot ja alates 01.03.2017.a igakuiselt elatist seaduses sätestatud elatise miinimumsummas kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt puudub hagejal töökoht, ta hooldab kahte väikest last xxx.a sündinud xxx ja xxx.a sündinud xxx. Mõistlikke jõupingutusi tehes on piisava sissetuleku leidmine keeruline. Takistavaks asjaoluks on kriminaalkorras karistatavus (kriminaalasi nr 2-15-5421 Xxxsüüdistus KarS § 169 järgi) ja lapsed. Oma õpitud erialal ei saa hageja iial enam töötada (riigisektor). Ka erasektoris ei soovita kriminaalkorras karistatuid tööle võtta, sest nad ei ole tööandja silmis usaldusväärsed. Hagejale on seatud erinevad tõkendid (2-aastane katseaeg, mis hõlmab endast regulaarset kohtumist kriminaalhooldusametnikuga, Eestist ja kodukohast lahkumise keeld jms). Hageja on teinud enda poolt kõikvõimaliku töö hankimiseks ja on ka töötukassas arvel. Siiani on pingutused tulemusteta. Tekkinud olukord suurte võlgade ja majanduslikult kehval järjel olemisega on hageja viinud suurtesse majanduslikesse raskustesse (võlad, arestimised), sest puuduvad võimalused regulaarseteks makseteks nii suurtes summades. Sissetulek kuni aprill 2017.a oli töötutoetus 136,71 eurot. Hageja võlgnevused kokku on umbes 10 000 eurot (ning suurenevad). Kontod on arestitud suure elatisvõlgnevuse tõttu, täiteasjas nr 048/2014/99 on seisuga 27.04.2016.a tasumata nõudeid koos kohtutäituri tasuga kokku summas 9231,32 eurot. Menetluskulud 1509 eurot (xxx algatatud kriminaalasi nr 1-15-5421) tähtajaga 26.04.2017.a, mille tasumine parimagi tahtmise juures ei ole võimalik ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile, millele lisanduvad jällegi kohtutäituri tasud. Hageja on teavitanud oma olukorrast lapse isa ja pakkunud välja kompromissettepaneku, mille kohaselt hageja annaks lapsele ülalpidamist vahetult, kuid Xxxon sellest keeldunud. Hageja palub vähendada elatisraha maksmist 70 euro peale kuus, sest hageja pangaarvele toimub laekumine 4,41 eurot päeva kohta, mais laekumine 13,23 eurot, juunis laekumine 136,71 eurot. Seega on hagejale endale, tema lapsele, kes on alla 3-aastane ja lapsele, kellele määratud elatisraha maksta, reaalne summa kasutamiseks töötutoetuse täissumma korral 136,71 eurot kuus. Arvutades 70 eurot elatiseks esimesele lapsele, siis hagejale ja teistele lastele jääb 66,71 eurot (ühele inimesele 22,23 eurot), mistõttu on elatist saav laps juba paremas olukorras. Elatise maksmine seadusega sätestatud miinimumsummas toob reaalselt kaasa olukorra, kus hageja teised lapsed osutuvad varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps ning kahjustab hageja enese ülalpidamist. Lisaks ähvardaks hagejat vangiminek ja hagejast eraldi elav laps ei saaks sel juhul üldse mingisugustki elatisraha. Kostja vastuväited Alates 18.02.2014.a kohtuotsusest pole hageja praktiliselt midagi lapsele maksnud ja võlad sellest ajast on kuhjunud juba üle 10000 euro. Alles pool aastat tagasi hageja esitas kohtusse hagi elatise vähendamise nõudes, saavutati kompromiss 6 kuuks, kus hageja pidi leidma töö ja 2(5)

tema laste isa samuti. Hageja ilmus tookord kohtusse korraliku autoga, mille ta on kellegi teise nimele vormistanud. Hagejal tuleb luksusest loobuda ja lastele panustada. Kostja seaduslikul esindajal ei ole ühtegi autot ja ta peab last üksinda üleval, kui vaja liigub trammi ja bussiga. Soovitab hagejal ka auto maha müüa ja sellest oma võlad ära tasuda. Näiteks lapse trennile kulub 50 eurot kuus ja kui hageja tahab maksta 70 eurot, siis söögiks jääks tema poolt 20 eurot, mis oleks summas 0,6 eurot päev. Selle raha eest ei ole võimalik tänapäeval isegi 1l piima osta. Kahjuks pole hageja oma last ka vaatamas käinud. Kostja esitas eeltoodule lisaks 16.05.2016.a allkirjastatud vastuse tsiviilasjas nr 2-16-6928 ning avaldas, et tal pole käesoleva aja seisuga sellele midagi lisada. Kostja on arvamusel, et kohtusse hagide esitamisega hoiab hageja kõrvale oma lapsele elatusraha maksmisest. Hageja ei ole teinud mõistlike jõupingutusi, et minna tööle või leida endale töö. Olles oma teise lapsega lapsehoolduspuhkusel loobus hageja talle makstavast emapalgast, võttis töölt palgata puhkuse, kandis oma kontodelt rahad ja ka varad teise/teiste isikute arvele/nimele, seega loobus ta igasugusest sissetulekust. See kõik toimus kiiresti peale kohtuotsuse väljakuulutamist tsiviilasjas nr 2-13-42612, millega määrati talle elatusraha maksmine esimesele lapsele xxx. Põhja Ringkonnaprokuratuur on hagejale kriminaalasjas andnud hoiatuse seoses lapsele elatusraha mitte maksmisega, kriminaalasi nr 14730000385, millega määrati menetluse lõppedes talle ühiskondlik töö. Kuid ka see ei ajendanud hagejat lapsele igakuiselt elatusraha maksma. Selle tulemusel algatati uus kriminaalasi hageja suhtes, kriminaalasi nr 1-15-5421. Uues algatatud kriminaalasjas hoidus hageja sihilikult kohtuistungitest kõrvale, mis olid seotud elatusraha maksmata jätmisega oma esimesele lapsele ja seoses sellega varjas ta end politsei eest. Harju Maakohtu kriminaalasjas nr 1-155421 määrusega 04.11.2015.a kuulutati hageja tagaotsitavaks. Seega leidis tema endine tööandja Politsei- ja Piirivalveamet, et ta ei ole oma töökoha vääriline. Harju Maakohus kriminaalasjas nr 1-15-5421 otsusega 27.04.2016.a on kohustanud hagejat maksma oma esimesele lapsele väljamõistetud elatusraha iga kuu. Hageja on elatusraha Xxxüle kandnud ebapiisavalt s.t väga väikeseid summasid, mis on jäänud alla 5 euro. Hageja teised lapsed ei saa olla kuidagi kehvemas seisus, kui on tema esimene laps. Hageja hooldab oma teisi lapsi koos lapse isaga xxx. Kostja on seisukohal, et laps ei ole süüdi oma ema tekitatud võlgade ees ja laps ei peaks seepärast puudust kannatama ning jätma end oma õigustest ilma. Kostja esindajana ei pea mõistlikuks Xxxväljamõistetud elatusraha vähendada. Hageja poolt tehtud ettepanek vähendada elatusraha oma esimesele lapsele 70-le eurole on ebamõistlikult väike. See ei kata lapse igakuiseid vajadusi. (eluasemekulud, kommunaalkulud, üürikulu, koolikulud, huviringid, söök, riided/jalanõud). Hageja ei ole teinud mõistlikke ettepanekuid oma esimesele lapsele elatusraha maksmise osas muul viisil. Need ettepanekud ei ole kuidagi kooskõlas lapse huvidega. Hageja pole oma esimese lapse vastu huvi tundnud ega kohtunud temaga üle 3 (käesolevaks juba üle 4) aasta. Lapse isa Xxxpole saanud olla siin takistuseks. Harju Maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-11-44128 on määratud suhtluskord lapsega xxx, seda võimalust pole ema kasutanud. Kohtuotsuse põhjendused

maksmisest. 21.10.2016.a on kohus kinnitanud lapse Xxx vanemate kokkuleppe, mille kohaselt hageja maksab lapse ülalpidamiseks elatist 70 eurot kuus kuni 01.03.2017.a. Käesolevalt taotleb hageja ka edaspidi jätta elatise suuruseks 70 eurot.

tütre Xxx ülalpidamiseks 17.02 eurot, detsembris 1.83 eurot, jaanuaris 2015.a 1,74 eurot jne. 27.04.2016.a kohtuotsuses Xxxsüüdi tunnistamises ja karistamises on kohus jõudnud järeldusele, et kriminaalmenetluse menetlusdokumendid iseloomustavad Xxxkui isikut, kes oma käitumisega näitab oma süsteemset allumatust kehtestatud korrale ja jõustunud kohtuotsusega pandud kohustustesse ning oma järjekindlat õigusvastast suhtumist lapsevanema kohustusse oma last ülal pidada. Inkrimineeritud süüteo toimepanemine on olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu Kohtunik 5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.