nende Hageja Xxxx(isikukood xxxx), seaduslik esindaja xxxx (isikukood xxxx) Kostja Xxxx(isikukood xxxx)
Asja läbivaatamise kord
Kirjalik lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Muuta Tallinna Linnakohtu 01.11.2005 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/27-23267/05 välja mõistetud elatise suurust.
3.Mõista Xxxx Xxxx kasuks välja alates 29.09.2017 elatis 235 eurot igas kuus kuni Xxxx täisealiseks saamiseni, s.o 21.08.2022. Elatise suurus muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega.
4.Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette, st hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks. Elatis tuleb maksta xxxx arveldusarvele xxxxxxxxxxxx, selgitusega „elatis xxxx“.
Jätta menetluskulud Xxxxkanda. Xxxxmenetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (23.11.2017). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Xxxx(hageja) esitas 29.09.2017 maakohtule hagi (täpsustus 02.10.2017) Xxxx vastu elatise suurendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt ei täida kostja tahtlikult ülalpidamiskohustust, s.o kohtu kaudu määratud elatise tasumise nõuet, mis on oluliselt väiksem, kui hetkel kehtiv Vabariigi Valitsuse kehtestatud elatise miinimumsumma. Kosja elab ja töötab aastaid varjatult välisriikides ning saab tehtud töö eest töötasu. Seetõttu on hageja seisukohal, et elatise kohustuse täitmine on kostjale igati jõukohane. Hagiavalduse juurde on lisatud Tallinna Linnakohtu 01.11.2005 otsus tsiviilasjas nr 2/2723267/05, millega on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis alates 31.10.2005 kuni hageja täisealiseks saamiseni 2000 krooni kuus. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis poole Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja vastuväited hagile
2.Kostja palub jätta hagiavalduse rahuldamata. Kostja märgib, et kostjal pole lubatud hagejaga juba aastaid kohtuda. Kui kostja saaks hageja seadusliku esindajaga kokkuleppele hagejaga regulaarsetes kokkusaamistes, siis võiks hagiavaldus olla põhjendatud. Maakohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
4.Hageja on esitanud elatise suurendamise hagi. 01.11.2005 kohtuotsusega on kostjalt välja mõistetud elatis summas 127,82 eurot (2000 krooni) kuus. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis poole Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 järgi on võimalik esitada kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmiseks hagi, kui maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, on oluliselt muutunud ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Kohtupraktikas on leitud, et elatise suuruse muutmise aluseks võib olla ka ainuüksi see, kui muutunud on miinimumelatise suuruse arvestamise aluseks olev Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-35-17, p 34). Sel juhul saab eeldada, et muutunud on ka laste vajadused ja seda ei ole vaja eraldi tõendada.
6.Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 järgi on töötasu alammäär 01.01.2017 470 eurot kuus, millest 1/2 on 235 eurot.
7.Puudub vaidlus, et hageja seadusliku esindaja ja kostja ühine laps on Xxxx (tl 6). Puudub vaidlus, et Tallinna Linnakohtu 01.11.2005 otsusega tsiviilasjas nr 2/27-23267/05 mõisteti kostjalt välja hageja kasuks elatis alates 31.10.2005 kuni hageja täisealiseks saamiseni 127,82 eurot (2000 krooni) kuus (tl 3-4). Kostja ei ole esitanud hageja nõudele sisulisi vastuväiteid. Kostja esitatud seisukohad on seotud vanema ja lapse vahelise suhtluskorraga (tl 20). Kohus on kostjale 08.11.2017 elektronkirjas selgitanud, et suhtluskord ei ole seotud elatise maksmise kohustusega ning käesolevas menetluses ei saa suhtluskorra küsimust lahendada. Kohus määras
kostjale täiendava tähtaja hagile sisulise vastuse esitamiseks (tl 21). Kostja ei ole sisulisi vastuväiteid elatise nõude osas esitanud.
8.Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras. Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid elatise suurusele. Kohus on seisukohal, et sellises suuruses elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, et tulenevalt PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 17) ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-21-15, p 14).
9.Kohus peab selguse huvides vajalikuks kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra (TsMS § 445 lg 1). PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Menetluskulud
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõuta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu.
11.Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Menetluskulud jäävad kostja kanda. Kuna toimikumaterjalide järgi ei saanud hagejal tekkida menetluskulusid, siis kohus ei määra kindlaks menetluskulude suurust. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.