Xxxxavaldus avaldaja ja Xxxxühise hooldusõiguse täielikuks lõpetamiseks alaealise Xxxxsuhtes ja hooldusõiguse avaldajale üleandmiseks
Menetlustoiming
Lõpplahendi tegemine hagita perekonnasjas
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja Xxxx(ik xxxx, elukoht xxxx) Puudutatud isik Xxxx(ik xxxx, elukoht xxxx) Xxxxlepinguline esindaja xxxx Puudutatud isik, alaealine, Xxxx(ik xxxx, registreeritud ja tegelik elukoht Xxxx) Puudutatud isiku Xxxxelukohajärgsed kohalikud omavalitsused Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu (aadress Pallasti 54, Tallinn 11413) ja Tallinna linn Mustamäe Linnaosa valitsuse kaudu (aadress Tammsaare tee 135, Tallinn 12915) Alaealisele riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Natalja Santaševa (Advokaadibüroo Clarus, Parda 12, Tallinn)
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Xxxx avaldus tema ja Xxxx ühise hooldusõiguse lõpetamiseks alaealise Xxxxsuhtes ja lapse ainuhooldusõiguse avaldajale üleandmiseks. Menetluskulude jaotamine.
2.Jätta Xxxxja Xxxx menetluskulud nende endi kanda.
3.Jätta Xxxxriigi õigusabi korras õigusabi osutanud advokaadi kulu Eesti Vabariigi kanda.
Jätta kindlaks määramata menetlusosaliste menetluskulude rahaline Xxxxmenetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks eraldi määrusega.
suurus.
Edasikaebamise kord. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest Xxxxja Xxxx(TsMS § 478 lg 4). Kohtumäärus jõustub kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata (TsMS § 478 lg 3 ja § 466 lg 3). Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus käesolevale kohtumäärusele Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Vaidlustamata asjaolud.
Xxxxja Xxxx abielust sündis xxxx.a. poeg Xxxx. Xxxxja Xxxxkooselu lõppes 2013.a. augustis ning nende abielu lahutati 2014. aastal. Pärast vanemate kooselu lõppu jäi Xxxxelama oma ema juurde.
21.mail 2017.a. kolis alaealine Xxxxelama oma isa Xxxxjuurde. Alates 2017. aasta oktoobri keskpaigast elab Xxxxtaas oma ema juures Xxxxja suhtleb isaga vastavalt kindlaks määratud suhtluskorrale.
Avalduste aluseks olevad asjaolud ja menetluse käik.
6.29.05.2017.a. esitas Xxxxkohtule avalduse, milles ta palus lõpetada tema ja Xxxxühine hooldusõigus nende alaealise poja Xxxxsuhtes ja anda lapse hooldusõigus täielikult üle avaldajale. Avaldust põhjendas Xxxxsellega, et poeg saatis talle 21.05.2017.a. telefoniga sõnumi, et isa talle ema juurde järele tuleks ning kui isa kohale jõudis oli poeg tänaval ning väitis, et ema oli teda solvanud ja ta tänavale visanud. Avaldaja võttis poja endaga kaasa oma koju ja poeg jäi tema juurde elama. Lapse sõnul on ta saanud ka nii emalt kui ka emaga koos elavalt täisealiselt poolõelt füüsiliselt karistada. Kuna laps ei soovi mingil tingimusel ema juurde tagasi minna ja kardab ema ning avaldajal on oma sõnul olemas kõik tingimused ja võimalused last kasvatada, palub avaldaja tema avalduse rahuldada.
7.01.11.2017.a. esitatud avalduses leiab Xxxx, et laps peaks siiski elama tema juures, sest just tema hoolitseb rohkem lapse vaimse ja füüsilise tervise eest, lapse ema seevastu töötab varajastest hommikutundidest hilisõhtuni, mistõttu ei jõua lapse õigeks ajaks kooli ja tema õppeedukus on langenud ning füüsiline aktiivsus vähenenud. Xxxxseisukoht esitatud avalduse suhtes.
8.Xxxxsõnul ei sobi Xxxxkindlasti last kasvatama, sest nende lahkumineku põhjuseks olid asjaolud, et Xxxxei pea töökohti ja liigtarvitab alkoholi. Ta ei olnud juba abielu ajal kohusetundlik vanem, ega ole seda ka käesoleval ajal.
9.21.mail 2017.a tekkis tal pojaga tüli sellelt pinnalt, et poeg ei tahtnud poodi kaasa tulla ja riideid selga proovida ning tüli kulmineerus sellega, et Xxxxütles, et läheb hoopis isa juurde elama ning kutsus isa omale järele. Alaealise Xxxxseisukoht.
10.Kohus kuulas Xxxxära kohtus 19.10.2017.a. ning alaealine avaldas kohtule, et ta läks viimasel nädalavahetusel ema juurde elama tagasi ning soovib sinna elama jäädagi. Küll 2 (4)
aga soovib ta isaga suhelda. Xxxxei soovinud selgitada põhjuseid miks ta nii otsustanud on, kuid väitis, et see on tema kindel soov ja otsus. Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse ja Mustamäe Linnaosa Valitsuse seisukohad.
11.Kohalikud omavalitsused asusid seisukohale, et Xxxxavaldus tema ja Xxxxühise hooldusõiguse lõpetamiseks alaealise Xxxxsuhtes ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu, sest selleks ei ole alust. Alaealistele riigi kulul määratud esindaja seisukoht.
12.Advokaat Natalja Santaševa ei pidanud vanemate ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist ja lapse ainuhooldusõiguse lapse isale üleandmist põhjendatuks ja leidis, et selleks ei esine käeoleval juhul aluseid. Käesoleval ajal elab alaealine Xxxxema juures ja kohtub isaga vastavalt kokkulepitule ning sellise lapse elukorralduse muutmiseks puudub alus. Kohtumääruse põhjendused.
13.Perekonnaseaduse (PKS) § 118 lg 1 järgi teostavad vanemad lapse suhtes hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. PKS § 145 lg 1 järgi ühist hooldusõigust omavad alaliselt lahus elavad vanemad otsustavad lapsega seotud olulisi asju ühiselt. PKS § 137 lg 1 sätestab, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtus hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antakse talle osaliselt või täielikult üle. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 järgi avaldust ei rahuldata, kui on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. PKS § 137 lg 3 kohaselt ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. PKS § 123 lg 1 järgi teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.
14.Käesoleva kohtumääruse p-s 13 märgitud seadusesätetest tulenevalt peab kohus hooldusõiguse lõpetamise ja hooldusõiguse üleandmise avalduse lahendamisel hindama esitatud asjaolusid ja kogutud tõendeid ning otsustama hooldusõiguse küsimuse võimalikult sel viisil ja ulatuses, et see oleks kooskõlas lapse huvidega ning arvestaks samal ajal ka teiste asjaomaste isikute õigustatud huve. Eelduslikult on lapse huvides see, et tema elu korraldaksid ka vanemate lahuselu korral mõlemad vanemad koos. Seega selleks, et rakendada PKS § 137 lg 1 sätestatut, peab leidma tuvastamist, et vanemad ei suuda lapse suhtes hooldusõigust ühiselt teostada ja et neil puudub tahe teha teise vanemaga igakülgset koostööd lapse elu puudutavate oluliste küsimuste lahendamisel, kusjuures vanemate suutmatuse korral tuleb mõista muuhulgas ka olukorda, kus lapse vanemad ei suuda lahendada lapsega seotud küsimusi alaliste pingeteta ja erimeelsusteta, sest see oleks vastuolus PKS § 118 lg 1 sätestatuga.
15.Kohus on seisukohal, et vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ühele vanemale hooldusõiguse üleandmiseks ei piisa ainult asjaolust, et üks vanem, käesoleval juhul lapse isa, soovib lapse osas olulisi otsustusi ainuisikuliselt teha nagu see käesoleval juhul on, ning see puudutab eelkõige lapse alalise viibimiskoha, s.h elukoha, ja huviringide valikute küsimust. Arvestades asjaoluga, et käesoleval ajal elab alaealine Xxxxoma ema juures, 3 (4)
kus ta elas ka 2013. aasta augustist kuni 2017.a. maikuuni, ning ta kinnitas kohtus ärakuulamisel, et ta soovib kindlalt ja vaatamata sellele, et ta elas vahepeal isa juures, elada ema juures ja isaga suhelda vastavalt kehtivale suhtluskorrale, ei ole lapse huvidega kooskõlas vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine ja lapse ainuhooldusõiguse andmine tema isale. Kohtu hinnangul kasvatas Xxxxvastutustundlikult Xxxxd alates vanemate suhete lõppemisest ning tegi seda kuni käesoleva aasta maikuuni, mil ema ja poja vahel tüli tekkis ja Xxxxvahepealseks perioodiks isa juurde elama läks. Seega on kohtu hinnangul Xxxxl emaga lähedased ja usaldusväärsed suhted, Xxxxon poega hästi kasvatanud ja ajutine ema juurest isa juurde kolimine oli tingitud vaid ema ja poja ühekordsest tülist, mis ei saa olla aluseks lõpetada vanemate ühine hooldusõigus nende alaealise lapse suhtes ja anda lapse ainuhooldusõiguse üle lapse isale, kes kasvatas ja hooldas last pärast vanemate suhete lõppemist vaid käesoleva aasta maist kuni oktoobrini. Kohtu hinnangul ei tõenda ka Xxxxpoolt esitatud ja OÜ-le Xxxxantud kohustus, et ta 3 aasta jooksul alkoholi ei tarbi, või tema kohta 18.08.2011.a. XxxxOÜ poolt välja antud soovituskiri, et ta on sobivam ja parem vanem teostama oma alaealise lapse hooldusõigust, kui Xxxx, kes on tegelikult 3 aastat last üksi kasvatanud ja tema eest hoolitsenud. Eeltoodust tulenevalt ei ole Xxxxavaldus põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotamine.
16.Juhindudes TsMS § 172 lg 1 sätestatust kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muuhulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna käesolevas hagita perekonnaasjas teeb kohus lahendi lapse huvides ning isa esitas kohtule avalduse lapse suhtes osalise otsustusõiguse saamiseks ja suhtluskorra määramiseks ja ema avalduse lapse hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja isa ja lapse suhtluskorra määramiseks ning mõlemal vanemal oli ka lepinguline esindaja, peab kohus põhjendatuks jätta menetlusosaliste menetluskulud, v.a. alaealise lapse esindajakulud, nende endi kanda. Alaealisele riigi õigusabi osutanud advokaadi esindajatasu jätab kohus Eesti Vabariigi kanda. Kuna kohus jätab Xxxxja Xxxx menetluskulud nende endi kanda, ei määra kohus lõpplahendis kindlaks ka menetluskulude rahalist suurust. Alaealise õigusabikulud määrab kohus kindlaks eraldi määrusega.
/digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.