Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Krista Kirspuu ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.06.2015, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-39087
Tsiviilasi
Credit.ee OÜ saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 16.04.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Credit.ee OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/apellant Credit.ee OÜ (registrikood 11898079), lepinguline esindaja Marika Rindemaa
hagi
AK
vastu
laenuvõlgnevuse
Kostja/vastustaja AK (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 16.04.2015 otsus tühistada menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jaotada uuesti maakohtus kantud menetluskulud ja määrata kindlaks hüvitamisele kuuluvate kulude rahaline suurus. Ülejäänud osas jääb otsus muutmata.
2.Kohtuotsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Hagi rahuldada; 2) Välja mõista AK-lt Credit.ee OÜ kasuks 658.76 eurot (kuussada viiskümmend kaheksa eurot ja 76 senti), millest põhiosa on 438.30 eurot, intress 81.27 eurot, põhiosa viivis perioodil 28.09.2014-23.02.2015 70.50 eurot, viivis põhivõlgnevuselt perioodil 24.02.2015-16.04.2015 43.69 eurot ja sissenõudmiskulu 25 eurot; 3) Välja mõista AK-lt Credit.ee OÜ kasuks viivis protsendina põhinõudelt (438.30 eurolt) alates 17.04.2015 kuni põhinõude täitmiseni 0,1917% päevas;
4) Menetluskulud jätta 95% ulatuses kostja ja 5% ulatuses hageja kanda; 5) Välja mõista AK-lt Credit.ee OÜ kasuks maakohtu menetlusega seotud menetluskulu hüvitisena 281.20 eurot.
Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Apellatsioonimenetluse kulud jätta 5% ulatuses hageja ja 95% ulatuses kostja kanda.
5.Jätta hageja taotlus apellatsioonimenetlusega seotud kulude rahaliseks kindlaksmääramiseks rahuldamata. Apellandil on õigus taotleda apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist riigilt 2 aasta jooksul selle aasta lõpust, mil riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendi lõppemist.
6.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.17.12.2014 esitas hageja maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, millele kostja esitas vastuväite. 23.02.2015 esitas hageja maakohtule hagi kostjalt võlgnevuse 635.73 euro väljamõistmiseks, sh põhivõlg 438.30 eurot, intress 81.27 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 45 eurot, viivis 71.16 eurot ajavahemiku 28.09.201423.02.2015 eest ja edasi 0,1935% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jätta kostja kanda.
2.Kostja tunnistas vastuses hagile põhivõlgnevust 438.30 eurot ja intresse 81.27 eurot. Kostja ei tunnistanud võla sissenõudmisega seotud kulutusi 45 eurot ning viivisenõuet. Kostja hinnangul hageja arvutas hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise valesti. Lisaks kostja ei nõustunud tasuma viivist summas 305.28 eurot ehk jooksvat viivist, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Kostja andis kohtule teada, et on nõus kompromissiga, kui hageja võimaldab võlgnevuse tasumist osade kaupa, kus igakuine makse ei ületaks 20 eurot, hageja loobuks viivisest summas 305.28 eurot, võla sissenõudmisega seotud kuludest ja viivisest summas 71.16 eurot.
3.Hageja tegi 13.03.2015 kostjale ettepaneku kompromissi sõlmimiseks, mille kohaselt hageja nõuaks põhiosa 438.30 eurot, intresse 81.27 eurot, viivist 70.50 eurot (millele lisandub jooksev viivis kindla summana 0,1917% päevas kuni otsuse tegemiseni ning edasi 0,1917% päevas kuni põhiosa täitmiseni), võla sissenõudmise kulu 25 eurot,
menetluskulusid 1⁄2 riigilõivust 87.50 eurot ja õigusabikulusid 50 eurot. Kostja teatas kohtule, et ei nõustu kompromissiga sellisel kujul.
4.30.03.2015 toimunud eelistungil jäi hageja esitatud hagi juurde. Kostja nõustus tasuma põhiosa, intresse ja viivist hagi esitamise seisuga ja vaidles vastu lisanduvale viivisele, sõidu- ja menetluskuludele. Lisaks nõustus kostja tasuma 1⁄2 riigilõivust ja õigusabikulusid 60 euro ulatuses. Maakohtu otsus
5.Pärnu Maakohus rahuldas hagi, mõistes kostjalt hagejale välja 658.76 eurot, millest põhiosa on 438.30 eurot, intress 81.27 eurot, põhiosa viivis perioodil 28.09.201423.02.2015 70.50 eurot, viivis põhivõlgnevuselt perioodil 24.02.2015-16.04.2015 43.69 eurot ja sissenõudmiskulu 25 eurot, samuti mõistis kohus välja viivise protsendina põhinõudelt alates 17.04.2015 kuni põhinõude täitmiseni 0,1917% päevas. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda.
6.Otsuse põhjenduste kohaselt võib kohus olukorras, kus pool on teinud menetluses kompromissiettepaneku ning hagi rahuldatakse pakutud kompromissiga sarnases ulatuses, teha tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lõike 2 alusel kaalutlusotsustuse ja jätta menetluskulud tervikuna või suuremas ulatuses poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud, kuid seda üksnes juhul, kui kõiki asjaolusid arvestades oleks selline menetluskulude jaotus õiglane. Sellise otsustuse tegemisel peab kohus kaaluma kõiki asjaolusid ning oma otsustust põhjendama (Riigikohtu lahend nr 3-2-187-13, punkt 15). Kui hageja oleks kindlaks määranud ja esitanud kostjale lisanduva viivise summa, oleksid pooled jõudnud kompromissini. Kohtu hinnangul hageja ei olnud viivise summa kindlaksmääramisega nõus, et suurendada enda sissetulekut. Kui pooled oleksid kompromisslepingu sõlminud, oleks hagejal nõude aluseks edaspidi olnud kohtumäärus, mitte poolte vahel sõlmitud leping. Kohtu hinnangul varjas hageja kostja eest viivise summat, tuues kompromissettepanekus välja küll igakuiselt makstavaks summaks 20.91 eurot, aga jättis välja toomata viivise. Ka kohtuistungil jäi hageja oma seisukoha juurde ning viivist ei nimetanud.
7.Kuna kohus rahuldas hagi sellesarnases ulatuses nagu kostja on hagejale ja kohtule esitanud, asus kohus seisukohale, et kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kohtu hinnangul ei ole mõistlik menetluskulusid jätta kostja kanda, kuna kostja on menetluse algusest peale esitanud kokkuleppe saavutamiseks ettepanekuid. Kostja peamisteks nõudmisteks on olnud, et igakuised laenu tagasimaksed ei ületaks 20 eurot ning kostja on soovinud, et hageja määraks kindlaks jooksva viivise, et kostja saaks teada konkreetse summa, mida maksma peab. Lisaks on kostja pakkunud, et ta maksab 1⁄2 riigilõivust ning 60 eurot õigusabikulusid. Hageja ei nõustunud kompromissi sõlmimisega. Hageja esitas ka ise kompromissi sõlmimiseks ettepaneku, kuid langetas sellega intressimäära vaid 0,1935%-lt 0,1917%-ni, mis aastase arvestusega tooks kostjale ligikaudu 3 euro suuruse kasu. Kõige enam tuli hageja vastu võla sissenõudmise kulude langetamisega 45 eurolt 25 eurole ning nõustus ise tasuma 1⁄2 riigilõivust. Kohtu hinnangul ei olnud hageja pakutud kompromissettepanek piisav näitamaks heatahtlikkust ning soovi menetlust lõpetada kokkuleppe saavutamise teel.
8.Kohus määras kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja alusel on käesolevas kohtuasjas tasunud hageja riigilõivu 175 eurot. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja alusel on tema menetluskuludeks õigusabikulud kokku 100 eurot ning 21 eurot sõidukulud. Hageja menetluskuludeks on
kokku 296 eurot. Kostja ei ole vastuväidet menetluskuludele esitanud. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulud põhjendatud. Apellatsioonkaebus
9.Apellatsioonkaebuses vaidlustab hageja maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ning palub teha selles osas uus otsus, millega jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt välja kõik hageja menetluskulud vastavalt esitatud nimekirjale ning riigilõiv apellatsioonkaebuselt 75 eurot.
10.Kohus on rikkunud menetluskulude jaotuse põhimõtteid (TsMS § 162 lõiked 1-3). Kohaldatud TsMS § 163 lõige 2 on kohaldatav vaid juhul, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses pakkunud kompromissina üks pool. Antud juhul on hagi rahuldatud täies ulatuses ning kaalutlusotsuse tegemine ei ole põhjendatud.
11.Kaalutlusotsuse tegemine ei ole põhjendatud ka seetõttu, et tegelikult kohus ei rahuldanud hagi sarnases ulatuses kostja kompromissettepanekuga. Kostja nõustus maksma põhivõla ja intressi ning hiljem (kohtuistungil) ka juba tekkinud viivise kokku 590.57 eurot. Kohtuotsuse kohaselt mõisteti kostjalt välja 658.76 eurot, millele lisandub jooksev viivis 0,1917% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Siit arvestades, et kui kostja isegi aasta jooksul ei ole põhivõlga tasunud, lisandub viivis 302.48 eurot ning kostja võlgnevus on 961.24 eurot, mis erineb oluliselt kostja ettepanekust.
12.Kaevatavast otsusest jääb mulje, nagu oleks kompromissiks ettepanekuid teinud ainult kostja. Ka hageja on teinud kostjale kompromissettepanekuid, kuid kostja nõustus tasuma vaid põhivõla ja intressid. Alles kohtuistungil nõustus kostja hageja nõudmisega hagi esitamise päevaks tekkinud viivise osas.
13.Meelevaldne on kohtu seisukoht, et kui hageja oleks nimetanud kindla viivise summa, oleks kostja ettepanekuga nõustunud. Arvestades kostja senist maksekäitumist, on selline võimalus ebausutav. Vastuses hagile väitis kostja: “Seega kui hageja on nõus loobuma viivisest summas 305.28 eurot, võla sissenõudega seotud kuludest ja viivisest summas 71.16 eurot või viivisest õige arvestuse järgi summas 122.13 eurot, siis saan hakata tasuma mitte rohkem kui 20 euro kaupa kuus põhivõlgnevust summas 438.30 eurot ja intresse 81.27 eurot. Juhul kui hageja ei ole sellega nõus, palun kohtul jätta hagi rahuldamata. Samuti palun jätta menetluskulud hageja enda kanda.“ Hageja hinnangul ei viita selline vastus kostja valmidusele kompromissi sõlmimiseks. Jääb mulje, et kostja esitab ultimaatumeid isegi põhivõla tasumiseks.
14.Hagejal oli põhjust nõuda jooksvat viivist. Seda, et kostja kavatseb tasumisega viivitada, kinnitab ta oma vastuses hageja ettepanekule, märkis, et vaidleb jooksvale viivisele vastu: “Kuna ilmselgelt põhisumma ei saa koheselt tasutuks, kuid viivis jookseb. Ja nagu ma kirjutasin ei ole ma nõus tasuma viivist ja ei ole nõus ka tasuma menetluskulud ja õigusabikulud.“ Kohtu hinnangul ei olnud hageja viivise summa kindlaksmääramisega nõus, et suurendada enda sissetulekut. Selline lähenemine kohtu poolt on arusaamatu, kuna hageja on äriühing, mille eesmärgiks ongi kasumi teenimine. Vastustaja seisukoht
15.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
Tsiviilkolleegiumi seisukoht
16.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohus on menetluskulude jaotamisel rikkunud menetlusõiguse norme ning otsus tuleb selles osas tühistada. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus. TsMS § 651 lõike 1 alusel kontrollib apellatsioonikohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellant vaidlustab maakohtu otsust ainult menetluskulude jaotuse osas.
17.Maakohus on menetluskulude jaotamisel kohaldanud vääralt TsMS § 163 lõiget 2, mis, nagu paragrahvi pealkirjastki nähtub, reguleerib menetluskulude jaotust hagi osalise rahuldamise korral. TsMS § 163 lg 2 järgi, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Viidatud sätte kohaldamine on antud juhul välistatud, kuna maakohus rahuldas hagi täies ulatuses. See nähtub nii maakohtu otsuse põhjendustest kui resolutsioonist, mille kohaselt kohus määras hagi rahuldada, mitte rahuldada hagi osaliselt vmt. Samuti mõistis kohus kostjalt välja kõik hageja poolt nõutud summad. Hageja oli küll 13.03.2015 menetlusdokumendis nõuet vähendanud ning kuivõrd otsusest nähtuvalt on kohus rahuldanud hageja vähendatud nõude, lugedes sellega hagi rahuldatuks, saav järeldada, et kohus luges vähendatud osas hageja nõudest loobunuks. Kuigi kõnealune menetlusdokument on pealkirjastatud kui „ettepanek kompromissiks“, on hageja ka hilisemalt, sh apellatsioonkaebuses, kinnitanud, et tegemist oli nõude vähendamisega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-3-14 (punkt 10) leidnud, et kui hageja vähendab esitatud haginõuet, on tegemist haginõude vähendamisega TsMS § 376 lõike 4 punkti 2 järgi ja kohus peab tegema määruse kas hagist osaliselt loobumise või selle osaliselt tagasi võtmise kohta (vt ka lahend nr 3-2-1-80-13, punkt 24). Seega oleks maakohtu poolt korrektne olnud võtta vastu hageja osaline loobumine hagist. Asjaolu, et maakohus seda ei teinud, ei muuda menetluslikku olukorda – maakohus rahuldas hagi täielikult ulatuses, mille juurde hageja peale vähendamist jäi.
18.TsMS § 163 lõike 2 kohaldamisel on kohus ka ebaõigesti leidnud, et hagi rahuldati sellesarnases ulatuses, nagu kostja kompromissina pakkus. 30.03.2015 eelistungi protokollist (t lk 126) nähtuvalt nõustus kostja põhivõla, intressi, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise, poole riigilõivu ja õigusabikulude tasumisega. Kaevatava otsusega mõistis kohus kostjalt lisaks eeltoodutele välja ka võla sissenõudmisega seotud kulud ja lisanduva viivise. Seega ei saa kolleegiumi hinnangul väita, et hagi rahuldati sarnases ulatuses nagu kostja kompromissina pakkus, kuna võla sissenõudmisega seotud kulude ja lisanduva viivise näol on tegemist hageja nõude eraldiseisvate komponentidega, mida kostja tasuma ei nõustunud, kuid mida kohus pidas kokkuvõttes siiski põhjendatuks. Pigem võib asuda seisukohale, et hagi rahuldati sarnases ulatuses nagu hageja kompromissina pakkus, sest just sellises koosseisus ja ulatuses nõue, nagu maakohus selle rahuldas, on kajastatud hageja 13.03.2015 kompromissiettepanekus (t lk 96).
19.Kolleegium märgib, et kohus ei saa hagejat n-ö karistada menetluskulude tema kanda jätmise kaudu selle eest, et hageja pakutud kompromissettepanek ei olnud piisav näitamaks heatahtlikkust ning soovi menetlust lõpetada kokkuleppe saavutamise teel, nagu märgib maakohus otsuses. Kompromissi sõlmimine on menetlusosalise õigus, mitte kohustus, seda eriti olukorras, kus hagi on tegelikult põhjendatud ning kompromissi
sõlmimine oleks üksnes vastutulek teisele poolele. Sellises olukorras ei saa hagejale ette heita, et ta kostjale soodsamat kompromissi ei pakkunud.
20.Kuivõrd TsMS § 163 lõike 2 kohaldamiseks alus puudus, rakendub menetluskulude jaotamisel hagi rahuldamise korral üldnormina TsMS § 162 lõige 1, mis sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte kohaldamise erand tuleneb omakorda lõikest 4, mille järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 162 lõike 4 kohaldamise aluseks olevaid asjaolusid praegusel juhul ei esine, sh ei ole selliseks asjaoluks maakohtu poolt viidatud hageja kompromissina pakutu ebapiisavus ega ka hageja poolt kostja kompromissiettepanekuga mittenõustumine. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-142-10 selgitanud, et TsMS § 162 lõike 4 rakendamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte kohaldamiseks peavad tõendamist leidma erandlikud asjaolud, milliste tõttu oleks menetluskulude jätmine ainult kaotanud poole kanda tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Selliseid asjaolusid praeguses asjas ei esine. Seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lõikest 2 lähtuvalt kostja kanda. Küll aga tuleb siinkohal arvestada ka hageja algse nõudega, kuna TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Seega tuleb menetluskulud osas, milles hageja oma nõuet vähendas (osaliselt hagist loobus; vt käesoleva otsuse punkt 17), jätta nimetatud sätte järgi hageja enda kanda.
21.Asja materjalidest nähtuvalt (vt hagiavaldus t lk 20–22) nõudis hageja algselt kostjalt järgmiste summade väljamõistmist: põhivõlg 438.30 eurot, intress 81.27 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 45 eurot, viivis hagi esitamiseni 71.16 eurot (eelnevad summad kokku 635.73 eurot) ja lisanduv viivis 0,1935% päevas. 13.03.2015 menetlusdokumendis (t lk 96) on hageja vähendanud oma nõuet osaliselt võla sissenõudmisega seotud kulude osas ja viivise osas, nõudes 0,1935%-lise viivise asemel viivist määraga 0,1917% päevas. Seega jäi hageja nõudeks põhivõlg 438.30 eurot, intress 81.27 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 25 eurot, viivis hagi esitamiseni 70.50 eurot (eelnevad summad kokku 615.07 eurot) ja lisanduv viivis 0,1917% päevas. Jättes lisanduva viivise arvestamata, vähendas hageja oma nõuet 3,25% võrra (635.73 eurolt 615.07 eurole). Kaevatavast otsusest nähtuvalt mõistis kohus välja lisanduva viivise kindla summana hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni summas 43.69 eurot (viivisemääraga 0,1917% päevas). Samal perioodil oleks viivis hageja esialgse hagi järgi kokku 44.14 eurot. Erinevate viivisemääradega arvestatud viiviste summaline vahe viidatud perioodi kohta on 0.45 eurot. Arvestades hageja poolt nõude vähendamise ulatust ja eeltoodud arvutusi, asub kolleegium seisukohale, et hageja on oma nõuet vähendanud hinnanguliselt 5% ulatuses. Seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lõikest 1 ja § 168 lõikest 4 lähtudes 5% ulatuses hageja enda kanda ja 95% ulatuses kostja kanda.
22.Hageja menetluskulude nimekirja (t lk 133) järgi on hageja maakohtus kantud menetluskuluks 296 eurot. Kostjal menetluskulud puuduvad. Maakohus on kaevatava otsuse põhjendustes analüüsinud hageja menetluskulusid ja leidnud, et need on vajalikud ja põhjendatud. Sellest tulenevalt peab kolleegium võimalikuks, arvestades ka tsiviilasja
mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega lahendamise põhimõtet (TsMS § 2), määrata kindlaks hageja menetluskulud ja mõista kostjalt hagejale välja maakohtus kantud menetluskuluna 95% 296 eurost, so 281.20 eurot.
23.Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jaotada samas proportsioonis nagu maakohtus. Seega jäävad TsMS § 163 lõike 1 alusel apellatsiooniastme menetluskuludest 5% hageja ja 95% kostja kanda.
24.Apellatsioonkaebusest nähtuvalt on hageja menetluskuluks apellatsiooniastmes üksnes riigilõiv 75 eurot, mille puhul ei ole tegemist vastaspoolelt väljamõistetava kuluga, kuna apellatsioonkaebuse esitamisel ei tulnud hagejal seaduse järgi riigilõivu tasuda. TsMS § 122 lõike 4 järgi ei arvestata tsiviilasja hinda määrates menetluskulusid. Kuivõrd antud asjas kaebas hageja maakohtu otsuse edasi üksnes menetluskulude jaotuse osas, on tsiviilasja hinnaks ringkonnakohtus 0 eurot. Seega ei tulnud hagejal tasuda ka lähtuvalt kaebuse hinnast (vt TsMS § 124 lõige 1, § 137 lõige 1) riigilõivu. Hageja saab taotleda TsMS § 150 lõike 1 punkti 1 alusel kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kolleegium hageja taotluse apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata.
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.