1.Tühistada Viru Maakohtu 14. aprilli 2015.a määrus osaliselt väljamõistetud menetluskulude suuruse osas. Teha selles osas uus määrus, millega määrata kindlaks hageja menetluskulud summas 270 eurot. Mõista menetluskulu summas 270 eurot hagejalt kostja kasuks välja.
2.
Täiendada Viru Maakohtu 14. aprilli 2015 määruse
resolutsiooni punkti 3 viitega VÕS § 113 lg-le 4.
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Lugeda Viru Maakohtu 14. aprilli 2015.a määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
4.1.Rahuldada Toomas Tamm'e avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
4.2.Mõista välja OÜ-lt Järve Biopuhastus 270 (kakssada seitesekümmend) eurot Toomas Tamm’e kasuks menetluskulude katteks.
4.3.Välja mõista OÜ-lt Järve Biopuhastus viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, arvestades VÕS § 113 lg-s 4 sätestatut. Menetluskulude jaotus
Jätta määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD
1.Viru Maakohtu 23. septembri 2014.a kohtumäärusega jäeti OÜ Järve Biopuhastus hagi Toomas Tamme vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes läbi vaatamata. Menetluskulud jäeti hageja kanda. Kohtumäärus on jõustunud 11. oktoobril 2014.a.
2.10. novembril 2014.a esitas kostja kohtule avalduse tsiviilasjas nr 2-13-17716 menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Kostja avalduse kohaselt on käesolevas tsiviilasjas kostja menetluskuluks õigusabikulud summas 990 eurot (koos käibemaksuga). Toomas Tamm palus hagejalt mõista välja menetluskulud summas 990 eurot.
3.Hageja leidis 28. novembril 2014.a esitatud seisukohas, et põhjendatuks ja vajalikuks saab pidada kulutusi õigusabile 30 minuti ulatuses, summas 90 eurot. Hageja hinnangul on kostja õigusabiteenusele kulutatud aeg põhjendamatult suur. Kostja esindaja poolt on kohtule esitatud üks menetlusdokument, s.o kostja esialgne vastus hagile. Selle menetlusdokumendi sisuline maht on umbes 1 lk. Vastust hagiavaldusele ei ole kostja esitanud. Hageja on arvamusel, et hüvitamisele kuulub üksnes menetlusdokumendi koostamisele kulutatud õigusabi. Seega on kostjale osutatud õigusabikulu põhjendatud summas 90,00 eurot (30 min × 180 eurot). Kostja ei ole teatanud oma arveldusarve numbrit ja seega puudub hagejal võimalus täita kostja avalduse alusel tehtavat kohtulahendit ja kanda üle väljamõistetud menetluskulud kostjale.
4.Kostja on seisukohal, et puuduvad alused osutatud õigusteenuse ajakulu vähendamiseks. Õigusabiteenusele kulutatud aeg on vajalik ning põhjendatud ning ei sõltu lehekülgede arvust.
Kostja esialgse vastuse koostamine hõlmab ka hagimaterjalide analüüsi ning sellest tulenevalt on õigusabiteenusele kulutatud aeg põhjendatud.
MAAKOHTU LAHEND
5.Viru Maakohtu 14. aprilli 2015.a määrusega rahuldati Toomas Tamme avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrusega määrati kostja menetluskuludena kindlaks ja mõisteti hagejalt kostja kasuks välja lepingulise esindaja õigusabikulud summas 540 eurot. Hagejalt mõisteti kostja kasuks välja viivis menetluskulult 540 eurot kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt on kostja esindaja esitanud kohtule esialgse vastuse hagiavaldusele, kus kostja esindaja analüüsis kohtualluvuse küsimust, mis ei ole reguleeritud Euroopa Liidu õigusega. Seetõttu arvestas maakohus 1,5 tundi menetlusdokumendi ühe lehekülje koostamise kohta (sisaldab ka aega, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele), seega on maakohtu hinnangul kostjale õigusabi osutamise ajakulu menetlusdokumendi koostamisel ja maakohtule esitamisel 3 tundi (2 lk × 1,5 h). Maakohus leidis, et üldjuhul peaks asja materjalidega tutvumisele kuluv aeg, samuti kliendiga suhtlemine ja talle õigusliku olukorra selgitamine, olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Seejuures ei sea maakohus kahtluse alla, et õigusabiteenus hõlmab ka muid toiminguid peale kohtule menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, sh konsultatsioonid ja nõupidamised õigusabiteenuse saajaga, kuid kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike siiski sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Maakohus arvestas menetluskulude väljamõistmisel eelkõige sellega, missuguses ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o kohtule menetlusdokumentide esitamisega. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus arvestamata aja 1,5 tundi, mis kulus kostja esindajal nõupidamiseks kliendiga. Kostja esindaja tunnitasu oli 180 eurot koos käibemaksuga. Hageja ei ole tunnitasu suuruse osas vastuväidet esitanud. Kostja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud kokku on 540 eurot (3 × 180) koos käibemaksuga arvestades kostja esindaja poolt kohtule esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA SEISUKOHAD
6.OÜ Järve Biopuhastus esitas määruskaebuse, milles palub määruskaebus rahuldada ning tühistada 14. aprilli 2015.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-13-17716 osaliselt, millega kohus määras hageja menetluskulud kindlaks ja mõistis hagejalt välja menetluskulud suuremas summas kui 90 eurot. Määruskaebuse kohaselt: 1) on kostja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 90,00 eurot; 2) on maakohus valesti kindlaks määranud kostja menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse. Kostja esindaja poolt on maakohtule esitatud üksnes üks menetlusdokument, s.o kostja esialgne vastus hagile (sisuliselt see oli vastuväide hagi menetlusse võtmisele ja taotlus jätta hagi läbi vaatamata põhjusel, et kostja elukoht on Šveitsi Konföderatsioon). Sisulist vastust hagiavaldusele ei ole kostja esitanud;
3) on maakohus ekslikult kindlaks määranud, et kostja esialgse vastuse suurus sisu järgi on 2 lehte. Kostja esialgse vastuse sisu mahu järgi on tegelikult ca 1 lk; 4) leidis maakohus põhjendamatult, et menetlusdokumendi ühe lehekülje koostamisele põhjendatuks ajakuluks on 1,5 tundi. Selline maakohtu arvamus on vastuolus olemasoleva kohtupraktikaga. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund (sh ka aeg, mis on kulunud eelnevalt vastust või seisukohta nõudvate dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest). Käesolevas menetluses on tegemist tavapärasest vähem keeruka tsiviilasjaga, seega võis 1 lk menetlusdokumendi koostamisele kuluda mitte rohkem kui 40 minutit (sh ka aeg, mis on kulunud eelnevalt vastust või seisukohta nõudvate dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide arvust ja analüüsimist vajavatest asjaoludest); 5) on kostja esialgne vastus seotud üksnes asja kohtualluvuse küsimusega. Hageja on seisukohal, et selle menetlusdokumendi koostamise põhjendatud ajakulu on 30 minutit ja kostjale osutatud õigusabikulu on põhjendatud summas 90,00 eurot (30 min × 180 eurot).
7.Toomas Tamm vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Vastuväidete kohaselt: 1) on Viru Maakohtu 14. aprilli 2015.a määrus seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses toodud väited ei anna alust määruse tühistamiseks; 2) ei ole põhjendatud siduda lepingulise esindaja töö mahtu menetlusdokumentide lehekülgede arvuga. Menetlusdokumentide pikkus iseenesest ei näita osutatud õigusteenuse mahtu ega kvaliteeti. Hageja viitab üldsõnaliselt kehtivale kohtupraktikale, kuid ei too välja ühtegi konkreetset kohtulahendit. Kostja leiab, et vaidluste puhul, milles esineb rahvusvaheline element, ei saa põhjendatud ja vajaliku menetluskulu hindamisel lähtuda pelgalt menetlusdokumendi mahust, milline võiks äärmisel juhul tulla kõne alla lihtsamate vaidluste puhul, mille asjaolud on selged; 3) on maakohus määrusest nähtuvalt hinnanud asja keerukusastet; 4) ei ole hageja kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurust vaidlustanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 14. aprilli 2015.a määrus tuleb menetluskulude jaotuse, menetluskulude suuruse kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas osaliselt tühistada. Ringkonnakohus peab võimalikuks teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata kindlaks hageja menetluskulud summas 270 eurot ja mõista menetluskulu summas 270 eurot hagejalt kostja kasuks välja. Ringkonnakohus täiendab Viru Maakohtu 14. aprilli 2015 määruse resolutsiooni punktiga 3 viitega VÕS § 113 lg-le 4. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
9.Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKo 3-2-1119-14 p 19, 3-2-1-77-14 p 12, 3-2-1-171-12 p 13). Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul on maakohus kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ületanud diskretsioonipiire.
10.Määruskaebuse esitaja ei ole nõustunud arvel nr 204052 kajastatud esindajakuluga hagimaterjalide analüüsi ja esialgse vastuse koostamise eest ja leiab, et põhjendatud ja vajalik ajakulu menetlusdokumendi koostamiseks on 30 minutit, s.o 90 eurot (180 ÷ 2). Maakohus on vähendanud arvel nr 204052 kajastatud põhjendatud ja vajalikku ajakulu 3 tunnini (5 t 30 min – 1 t 30 min – 1 t). Ringkonnakohus märgib, et kohtul ei ole kohustust hinnata minutilise täpsusega arvel näidatud õigusabiteenuse mahtu ja kestust, vaid tervikuna tuleb anda hinnang õigusabikulu vajalikkusele ja põhjendatusele. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus piisaval määral põhjendanud oma seisukohta, et käesolevas asjas sai kostja mõistlikuks ja põhjendatud õigusabi mahuks lugeda 3 tundi, maksumusega kokku 540 eurot.
11.Ringkonnakohus on seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas on põhjendatud ja vajalik ajakulu 1,5 tundi. Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et suurem ajakulu tuleneb nn rahvusvahelisest elemendist menetluses. Kohtule esitatud seisukohas on esindaja märkinud, et kohtualluvuse kindlakstegemisel ei kohaldu Brüssel I määrus ja kohaldub tsiviilkohtumenetluse seadustik, täiendavat analüüsi rahvusvahelise õiguse kohaldamiseks menetlusdokument ei sisalda. Määruskaebuse esitaja on leidnud, et kohtualluvuse kohaldamisel tuleb lähtuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku regulatsioonist. Seejuures ei ole kostja seisukohas viidatud asjakohastele õigusnormidele - s.o Lugano 2007.a konventsioonile, mis käsitleb kohtualluvust ja kohtuotsuste täitmist tsiviil- ja kaubandusasjades. Maakohus on oma 23.09.2014.a määruses hagi läbivaatamata jätmise kohta nimetatud konventsiooni kohaldanud. Kostjat esindab vandeadvokaat, kellelt tuleb eeldada menetlusõiguse väga head tundmist. Ringkonnakohus leiab, et kohtualluvuse problemaatika käsitlemiseks Euroopa piires, õigusnormides orienteerumiseks ning seejärel ühe lehekülje pikkuse sisulise teksti koostamiseks koos normide tsiteerimisega on mõistlik ajakulu 1,5 tundi. Seega ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht, et kohtualluvuse küsimuse lahendamine seoses Euroopa Liidu õiguse mittekohaldumisega tõi kaasa suurema ajakulu menetlusdokumendi koostamiseks ja kohtule esitamiseks.
12.Ringkonnakohus märgib, et kostja esindaja tunnitasu on 180 eurot koos käibemaksuga. Riigikohus on 11. veebruari 2015 tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 kohtumääruse punktis 14 korranud varasemat seisukohta, et tavapäraseks lepingulise esindaja tunnitasuks on 147 eurot koos käibemaksuga. Kostja esindaja tunnitasu on käesolevas tsiviilasjas mõnevõrra kõrgem kui välja kujunenud praktikas on tavapärane tunnitasu. Hageja esindaja ei ole tunnitasu suurust vaidlustanud. Seega, lugedes kostja põhjendatud ja vajalikuks õigusabi mahuks 1,5 tundi ja lepingulise esindaja tunnitasuks 180 eurot (koos käibemaksuga), tuleb hagejal kostjale hüvitada õigusabikulu katteks 270 eurot.
13.Kostja on taotlenud vastavalt VÕS § 113 lg 1 teisele lausele viivise väljamõistmist menetluskulult alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. Hageja on vastuses menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele juhtinud kohtu ja kostja tähelepanu asjaolule, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduses ei ole märgitud kostja arveldusarve numbrit, kuhu saaks hageja tasuda kostja menetluskulud. Kostja ei ole menetluse käigus oma arveldusarve numbrit avaldanud. VÕS § 113 lg 4 kohaselt ei pea võlgnik tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. Ringkonnakohus leiab, et võlausaldaja poolt kohustuse täitmiseks vajalike andmete
teatavaks tegemata jätmine on käsitatav vastuvõtuviivitusena. Seega ei ole hagejal kohustust tasuda viivist seni, kuni kostja on edastanud talle oma arveldusarve numbri jm vajalikud andmed.
14.TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid, seega jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.