Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab isik hoolimata menetlusabi taotluse esitamisest, esitama kaebetähtaja jooksul kaebuse, ka juhul kui taotleb kaebuse esitamiseks menetlusabi. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist.
ASJAOLUD
1.Hageja Osaühingu JÄRVE BIOPUHASTUS esitas Viru Maakohtule hagiavalduse T. T. vastu. Hagiavalduses oli märgitud kostja aadressiks xxx Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenused, mille eest ei ole kostja hagejale nõuetekohaselt tasunud. 1(3)
2-13-17716
2.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse, kuid hagiavalduses märgitud kostja elukoha aadressil ei õnnestunud kohtul hagimaterjale kätte toimetada. Kohus tegi päringu rahvastikuregistrisse ning tegi kindlaks, et kostja registreeritud elukoht on Šveitsis. Muud tehtud päringud ei võimaldanud teada saada kostja teist elukohta. Hageja palus kätte toimetada hagimaterjalid kostjale avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohus tegi kohtumääruse hagimaterjalide kättetoimetamiseks ajalehe kaudu ja andis kostjale tähtaja vastuse esitamiseks.
3.Kostja esindaja esitas kohtule vastuse, milles palus jätta hagiavalduse läbi vaatamata, kuna kostja elukoht on Šveitsis ning sellest johtuvalt ei allu hagi Eesti kohtule. Hageja esitas omapoolse seisukoha kohtualluvuse suhtes ning leidis, et Eesti kohus on pädev asja lahendama.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leidis, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata.
5.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati.
6.TsMS § 70 lg-te 1 ja 4 alusel rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Käesolevas seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud nõukogu määrusega (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 012, 16.01.2001, lk 1–23), nõukogu määrusega (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1347/2000 (ELT L 338, 23.12.2003, lk 1–29), ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (ELT L 007, 10.01.2009, lk 1–79) või nõukogu muu määrusega.
7.Kohus tuvastas, et kostja elab välismaal – Šveitsis, seega esineb antud asjas nö rahvusvaheline element ning kohtul tuleb kontrollida, kas rahvusvahelise õiguse kohaselt kuulub asi Eesti kohtu pädevusse. Eesti ja Šveitsi vahelistele suhetele tuleks kohaldada 2007.a konventsiooni tsiviil- ja kaubandusasjade kohtualluvuse ning neid käsitlevate kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise kohta, nn Lugano 2007.a konventsiooni, mille artiklis 2 on sätestatud üldine kohtualluvuse põhimõte: isiku vastu esitatakse hagi kohtusse riigis, kus on isiku alaline elukoht st. kostja elukohajärgsesse kohtusse. Konventsioonis on täiendavalt loetletud ka erandjuhtumid, millal tuleb kostjat hageda teise liikmesriigi kohtusse.
8.Konventsiooni artikkel 5 annab võimaluse esitada hagi lepingu täitmise koha järgi. Hageja leidis hagiavalduses, et tegemist ei ole lepingulise suhtega, vaid käsundita asjaajamisega. Lepinguväliste suhete puhul on konventsioonis ette nähtud erand artiklis 5 punktis 3, mille kohaselt võib esitada hagi ka kahjustava sündmuse asukohajärgsesse kohtusse. Nende sätete kohaselt sõltumata, kas poolte vahel on lepingulised või lepinguvälised suhted, tuleks kostjat hageda Eesti kohtus.
9.Konventsiooni artiklis 16 on sätestatud erandid tarbijalepingute puhul. Tarbija vastu võib hagi esitada ainult tarbija elukohajärgsesse kohtusse sõltumata lepingu esemest. Kuigi 2(3)
2-13-17716 antud juhul hageja leiab, et poolte vahel lepingut sõlmitud ei olnud ning tegemist on hageja arvates käsundita asjaajamisega, on kostja puhul tegemist siiski tarbijaga Lugano konventsiooni mõttes. Kuigi kostja ei ole sõlminud kirjalikku lepingut hagejaga teenuse osutamiseks, põhineb pooltevaheline õigussuhe hageja poolt pakutavad teenuse tarbimises kostja poolt. Hageja osutab veevarustuse- ja kanalisatsiooni ärajuhtimise teenust kostjale, ning see on hageja peamine majandustegevus. Kostja ei ole seotud teenuse tarbimisel majandus- või kutsetegevusega, tegemist on füüsilise isiku vastu esitatud hagiga, mistõttu kohus leiab, et kostja on tarbija. Sellest tulenevalt kuulub käesolevas vaidluses kohtualuvuse määratlemisel kohaldamisele Lugano 2007.a konventsiooni artikkel 16 ning hagi kostja vastu tuleb esitada Šveitsi kohtusse.
10.Konventsiooni artikli 22 punktis 1 on ette nähtud erand vaidlusteks, mille objektiks on kinnisvaraga seotud asjaõiguslikud nõuded. Kuna antud juhul ei ole tegemist asjaõigusliku nõudega, vaid sõltumata sellest, kas poolte vahel oli või ei olnud lepingut, on tegemist võlaõigusliku nõudega. Võlaõiguslikku nõuet ei esitata antud artikli alusel Eesti kohtusse kui kinnisvara asukohajärgsesse kohtusse.
11.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus kokkuvõtvalt, et Eesti kohus ei ole pädev asja lahendama. Eelmenetluse käigus küsis kohus ka poolte seisukohta kohtualluvuse suhtes ning kostja esindaja ei olnud nõus asja lahendamisega Eesti kohtus. Seega leiab kohus, et puudub kostja nõusolek hagimenetluseks Eesti kohtu alluvuses.
12.Hageja palus kätte toimetada hagimaterjalid kostjale avalikult. Euroopa kohus lahendis nr C-327/10 leidis, et Euroopa Nõukogu määrusega nr 44/2001 ei ole vastuolus liikmesriigi siseriikliku menetlusõiguse sätte kohaldamine, mis selleks, et vältida kohtuliku arutamise mittevõimaldamist, võimaldab läbi viia menetluse isiku suhtes, kelle alaline elukoht ei ole teada ja kes selles menetluses ei osale, kui vaidlust menetlev kohus tagab enne otsuse tegemist, et kostja leidmiseks on tehtud kõik järelepärimised, mida nõuavad hoolsuse ja heausksuse põhimõtted. Antud seisukoht annab võimaluse TsMS järgi kätte toimetada kostjale hagimaterjalid Ametlike Teadaannete kaudu. Kuid antud juhul ei ole see kohaldatav, kuna kohus tegi päringud ning tuvastas kostja elukoha aadressi, saatis sinna ka dokumendid, kuid kostja ei tulnud dokumentide järele. Ka kostja esindaja on teatanud kohtule kostja konkreetset elukoha aadressi, milleks on registrijärgne elukoht Šveitsis. Kuna kostja elukoht on teada, siis tuleks hagejal pöörduda hagiga kostja elukohajärgsesse kohtusse.
13.Eeltoodu ja TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel leiab kohus, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata.
14.TsMS § 426 lg 1 alusel hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulud
15.Tulenevalt TsMS § 168 lg 2 ja lg 4 jätab kohus menetluskulud tervikuna hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Leanika T. Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.