lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-2105/14

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 10.11.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-2105/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.11.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1123
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. november 2017 Tartu

Tsiviilasja number

2-17-2105

Tsiviilasi

M.A. ja A.A. hagi I.A. vastu elatise väljamõistmiseks 5527,14 eurot

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 30. märtsi 2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

I.A. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus Apellant (kostja): I.A., ik XXX; esindaja Sergei Desjatnikov

Menetlusosalised ja nende esindajad

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

Vastustajad (hagejad): M.A. , ik XXX ja A.A., ik XXX; hagejate lepinguline esindaja Maia Ploom, seaduslik esindaja K.A.

1.Tühistada Tartu Maakohtu 30. märtsi 2017 otsus ja saata tsiviilasi Tartu Maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
3.Menetluskulude jaotuse määrab maakohus lõpplahendiga. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.09.20262-25-13478/27Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20262-26-15051/13Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 08.09.20262-25-22997/49Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 04.09.20262-26-5008/34Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.M.A. ja A.A. (hagejad) esitasid 8. veebruaril 2017 hagi I.A. lt (kostja) elatise väljamõistmiseks. Hagejad palusid elatise välja mõista tagasiulatuvalt alates 01.02.2016 kuni 31.01.2017 2600 eurot kummagi hageja kasuks. Alates 01.02.2017 mõista välja elatis seadusjärgses miinimumsummas kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
2.Kostja esitas 07.03.2017 maakohtule vastuse, mille kohastel ta nõustus, et hagejate seaduslik esindaja soovib asja kohtus lahendada. Kostja võttis hagi õigeks. Kõik hagejate esitatud tõendid on õiged. Kostja ei soovinud esitada vastuhagi. Kostja oli nõus kirjaliku menetlusega ja oli valmis sõlmima kompromissi.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus tegi hagi õigeksvõtu alusel otsuse ja mõistis 30. märtsi 2017 otsusega kummagi hageja kasuks välja elatise 08.02.2016 kuni 31.01.2017 eest kokku 2538,57 eurot ja alates 01.02.2017 elatise 235 eurot kuus. Elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatis on välja mõistetud kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Elatis tuleb tasuda K.A. pangaarvele, selgituseks märkida „elatis lapsele“. Elatist tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis hagejate kasuks menetluskuludena välja õigusabikulud 180 eurot. Hagejate nõudeõigus on solidaarne. Maakohus leidis, et kostja võttis 07.03.2017 kirjalikus vastuses hagi õigeks. Maakohus rahuldas hagi TsMS § 440 lg 1 alusel. Maakohus lahendas asja kohtuistungit pidamata TsMS § 440 lg 3 alusel. Maakohus tunnistas TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus Tartu Maakohtu 30. märtsi 2017 otsus tühistada ja teha asjas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega hagi rahuldada osaliselt ning mõista kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatis alates 08.02.2017 210 eurot kuus. Kostja palus peatada täiteasjas 189/2017/416 ja täiteasjas nr

189/2017/417 täitemenetlus kuni käesolevas tsiviilasjas kohtuotsuse jõustumiseni ning jätta kõik kostja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hagejate kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) tegi maakohus ebaõigesti õigeksvõtul põhineva otsuse. Kostja sai kohtutäituri kaudu teada, et tema suhtes on algatatud täitemenetlus ja selle menetluse raames nõutakse raha 08.02.2016-31.01.2017 perioodi eest, kui pooled elasid koos ja lapsed olid kostja ülalpidamisel; 2) kostja nõustus elatise tasumisega, kuid ta ei teadnud, et nõue on esitatud tagasiulatuvalt. Vastus oli koostatud Tartu kohtumaja kantselei töötajate juhendite järgi. Kostja võttis omaks teadmatuse ja keelebarjääri tõttu asjaolu, mis ei vasta tõele ja omaksvõtt oli tingitud ebaõigest ettekujutusest asjaoludest. Sel juhul ei loeta asjaolu omaksvõetuks; 3) ei keeldu kostja katmast laste kulutusi vastavalt oma võimalustele ja kindlasti laste vajadustele tulenevalt PKS § 99 lg-st 1, mille kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kostja leiab, et ei ole põhjendatud elatise igakuine suurus summas 235 eurot. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta (nt 28. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 16; 25. mai 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 16), et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike peretoetustega; 4) jääb arusaamatuks menetluskulude väljamõistmine kostjalt olukorras, kui tema võttis hagi koheselt õigeks. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

5.Hagejad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, taotlesid selle rahuldamata ja apellatsioonmenetluse menetluskulude kostja kanda jätmist. Hagejate õigusabi kulu on 180 eurot. Vastuväidete kohaselt: 1) ei vasta tegelikkusele asjaolu, et kostja ei saanud aru elatise nõudmisest tagasiulatuvalt; 2) on vale kostja väide, et ta ei saanud haginõudest aru. Kostja valdab hagi põhiolemusest ja numbritest arusaamiseks piisavalt eesti keelt. Vastuse kohtule kirjutas ta ise eesti keeles; 3) on tõendamata kostja väited kooselust ja hagejate ülalpidamises osalemisest; 4) tuleks jätta rahuldamata kostja nõue arvestada elatise väljamõistmisel riigi poolt väljamõistetud peretoetusega; 5) isegi kui kostja oleks olnud eksimuses, ei ole hagejatel sellega seost; 6) on hagejate seadusliku esindaja poolt menetluskulu kantud. Hagi on rahuldatud ning hagejate menetluskulu tuleb jätta kostja kanda; 7) ei ole põhjust apellatsioonkaebust rahuldada kui kostja on hagi juba kord õigeks võtnud; 8) ei ole maakohus rikkunud protsessi- ega materiaalõiguse norme ega asjaolusid ebaõigesti hinnanud. Puudub alus kohtuotsuse tühistamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 30. märtsi 2017 otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja asi tuleb saata esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks TsMS § 656 lg 2 ja TsMS § 657 lg 1 p-i 3 alusel. Ringkonnakohus lahendab asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal TsMS § 646 alusel. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Menetluskulud määrab maakohus kindlaks menetlust lõpetavas lõpplahendis.
7.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus leidnud ebaõigesti, et kostja on hagi õigeks võtnud. TsMS § 4 lg 3 teise lause kohaselt võib hageja esitatud nõudest loobuda ja kostjal on õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). Kostja on 07.03.2017 vastuses avaldanud järgmist (kirjapilt muutmata): „Mina, I.A., nõustan, et minu naine K.A. soovib asi läbi kohus vaatama. Mina Ta võtab hagi õigeks. Kõik tema tõendid on õiged. Mina soovin ei taha esitada vastuhagi. Olen nõus kirjaliku menetlusega. Olen valmis kompromissiks.“ (tlk 13) Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu eeltoodust hagi õigeksvõtt. Riigikohus on lahendis nr 3-21-35-09 punktis 12 öelnud, et hagi õigeksvõtt peab olema selgesõnaline. Vastuolulise avalduse puhul tuleb välja selgitada kostja tegelik tahe. Kostja avalduses on olulistes lausetes ka parandusi tehtud, näiteks „ta võtab hagi õigeks“ on parandatud „mina võtab hagi õigeks“ (tlk 13). Kuna kostja avaldus oli ebaselge, oleks maakohus pidanud paluma kostjal seda täpsustada. Asja uuel lahendamisel tuleb maakohtul välja selgitada kostja tegelik tahe, s.o millises ulatuses on kostja nõus hagejatele elatist maksma ja millise perioodi eest tagasiulatuvalt. Ülejäänud osas tuleb nõude läbivaatamisel hinnata ka kostja materiaalseid võimalusi.
8.TsMS § 173 lõike 3 teise lause kohaselt määrab menetluskulude jaotuse kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.

/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.09.20262-26-113624/8Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.09.20262-26-15077/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja